Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg Tsiviilasja number
Harju Maakohus Taimi Kollom 22. juuni 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasi
NK hagi SCOÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töötasu saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja NK(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja määratud korras esindaja advokaat Natalja Santaševa (Advokaadibüroo Leonid Olovjanišnikov, Tartu mnt 51-12, 10115 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja SCOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja JJ Kostja lepinguline esindaja Jelena Lehter (Jurex Õigusbüroo, Tartu mnt 18-56, 10115 Tallinn, e-post [email protected])
Istungi toimumise aeg
13.06.2011
Istungil osalenud isikud
Hageja NK Hageja määratud korras esindaja advokaat Natalja Santaševa Kostja seaduslik esindaja JJ Kostja lepinguline esindaja Jelena Lehter
2-11-121
vastu
Kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta NK’i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Asjaolud ja nõue 03.01.2011 esitas hageja NK hagi kostja SCOÜ vastu, milles palub tunnistada tühiseks 15.11.2010 ülesütlemine TLS § 104 lg 1 alusel ning lugeda tööleping mitte lõppenuks ja kohustada kostjat töölepingut viivitamatult edasi täitma TLS § 107 lg 1 alusel. Töösuhte jätkumise korral TLS § 108 alusel välja mõista kahju hüvitamiseks saamata jäänud töötasu alates 03.12.2010 kuni kohtulahendi jõustumiseni. Hagi põhjenduse kohaselt hageja töötas alates 12.06.2010 kostja juures koka ametikohal töölepingu nr 0015 alusel. 03.12.2010 anti hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus, mille kohaselt tööleping lõppes 30.11.2010 TLS § 88 lg 1 p 1 (töötajast tuleneval põhjusel) alusel. 03.12.2010 kutsuti hageja tööandja juurde, kus hagejale teatati, et hagejaga lõpetatakse tööleping töötajast tuleneval põhjusel. Hagejale ei selgitatud, miks hagejaga lõpetatakse tööleping ülaltoodud tingimustel. Samuti hagejale ei näidatud mingit eelnenud hoiatust. 06.12.2010 kanti hageja kontole lõpparve summas 9 700 krooni. TLS § 105 lg 1 kohaselt tuleb hagi ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitada 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 03.12.2011, seega on hagi esitatud tähtaegselt õigeaegselt. Hageja leiab, et kostja ei ole töölepingu erakorralisel ülesütlemisel järginud kõiki seaduses sätestatud nõudeid, mistõttu on töölepingu ülesütlemine ebaseaduslik ja tühine. Väär on ülesütlemisavalduses märgitud kostja väide, et 2010 oktoobris ja novembris tegi kostja hagejale suulisi hoiatusi toitude valmistamise kohta, et hagejal puuduvad vajalikud itaaliapäraste toitude valmistamise oskused ning esitati kaebusi hageja valmistatud toidu kvaliteedi suhtes. Hagejal on suur kogemus itaaliapäraste toitude valmistamises. Tööandja võib lepingu töötaja rikkumise või töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus, mida antud juhul kostja ei ole teinud. Hageja oli veendunud, et hageja teeb oma tööd hästi ja nõuetekohaselt. Hageja peab asjakohatuks kostja väidet, et tööandjal ei olnud pakkuda hagejale teist tööd, ega korraldada täiendusõpet ega muuta töötingimusi, kuna see on enne töötaja isikuga seotud põhjusel töösuhte ülesütlemist tööandja kohustus, aga mitte hea tahe. Töölepingus ei ole märgitud, et hageja tööülesanded on seotud vaid itaaliapäraste toitude valmistamisega. Seega oleks kostja võinud hagejale pakkuda teist tööd, mida kostja teinud ei ole. Samuti märgib hageja, et ametijuhendi p 4.6. on sätestatud, et kokal on õigus saada vajadusel täienduskoolitust, mida kostja on järelikult rikkunud, öeldes erakorraliselt töölepingu hagejaga üles. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja palub kohaldada antud asjas aegumist. Tulenevalt TLS § 105 lg 1 peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. ITLS § 6 lg 2 kohaselt töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Väär on hageja väide, et töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus anti hagejale üle 03.12.2010 ja et ülesütlemisavalduse kuupäev on vale. Hageja töölepingu ülesütlemisavaldus koostati 15.11.2010 ja esitati hagejale samal kuupäeval, mida hageja omakäeliselt kinnitas, andes ülesütlemisavaldusele allkirja, kinnitades, et on avalduse kätte saanud 15.11.2010 ning on nõus töölepingu ülesütlemise avalduses märgitud põhjusega (TLS § 88 lg 1 p. 2), kuna ei sobi restorani koka töökohale. Nimetatud 15.11.2010 töölepingu ülesütlemisavalduse järgi oli töötaja viimaseks tööpäevaks 30.11.2010 , millise seisuga makstakse töötajale ka lõpparve. Seega, töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg algas 01.12.2010 ja lõppes 30.12.2010. Hagi on esitatud aga 03.01.2011, seega on esitatud hagi aegunud, mille kohta kostja palub teha vaheotsuse.
Maakohtu otsuse põhjendused Kostja taotleb kohaldada aegumist. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 449 lg 4 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab, et hagi on aegunud. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 15.11.2010, mille kohaselt oli tema viimaseks tööpäevaks 30.11.2010. Seda tõendab tema sellekohane kinnitus ülesütlemisavaldusel. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg. 2 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Seega oli hageja hagi esitamise viimaseks tähtajaks 30.12.2010a. Sama sätestab ka TLS § 105, mille kohaselt kohtule peab hagi ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Vastasel juhul on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Hagi esitati 03.01.2011. Seega on hagi ülesütlemise vaidlustamiseks aegunud, tööleping kehtivalt lõppenud ja hageja nõue TLS § 108 järgi kahju hüvitamiseks alusetu. TsÜS 10. peatükk ei näe ette aegumistähtaja ennistamise võimalust. Poolte menetluskulud jätab kohus hageja kanda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjus otsus tehakse. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.