Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlgnik oli pikemat aega enne surma töötu või tegi juhutöid. Varad: -Finantsasutustest ja vararegistritest järelpärimistele saadud vastustest selgus, et A. H kuulus sõiduauto Ford Sierra, väljalaske aasta 1992.a. Pärandvara pärija teab nimetatud sõiduki kohta seda, et A. H müüs selle autolammutusega tegelevale äriühingule. Arvestades sõiduki vanust, ei ole allakirjutanul alust pärija väites kahelda. - AS Swedbank pensionifond K3 12,76 -AS Swedbank 0,96 Vara kokku 13,72 Kohustused: -Pärnu Maakohtu 27.03.2006.a. kohtuotsusega tsiviilasjas 2-05-16869 on A. H lt välja mõistetud tema lapse KP ema kasuks igakuine elatis 2000 krooni kuni 31.07.2008.a.. Elatise nõude jääk 3 276,53 (28 kuud x 2 000 krooni) 56 000 krooni, s.o. 3 579,05 eurot. 3 579,05 -Harju Maakohtu 06.02.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas Nr. 1-07-16243 välja mõistetud nõude jääk ja kaitsja tasu 184,84 -Kohtutäiturite täitekulude ja tasu nõuded 785,07 Kohustused kokku 7 825,49 Pandiõigused puuduvad. Pankrotimenetluse kulud moodustavad: -ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitus summas 701,05 eurot; -bürooteenus, mis sisaldab kõiki halduri töökoha üürimisega seotud kulusid, ning materjale ca 500 eurot; -pankrotihalduri tasu suurust ei ole võimalik prognoosida. Eeltoodu alusel moodustavad pankrotimenetluse võimalikud kulud 1 200 eurot. A.H suhtes on perioodil 2001 kuni 2009 avatud 11 täitetoimikut. Käesoleva arvamuses esitatud andmetele tuginedes võib teha järelduse, et AH pärandvara summas 13,72 eurot ei kata sellel lasuvaid kohustusi, mille summa moodustab 7 825,49 eurot. Pankrotiavalduse esitaja andmetel oli võlgnik pikemat aega töötu või tegi juhutöid. Sellest tulenevalt ei katnud tema sissetulekud kohustusi. Kogutud materjalide põhjal võib järeldada, et alaline maksejõuetus kujunes välja 2009.a. Maksejõuetust ei põhjustanud kuriteotunnustega tegu. Olemasolevatele andmetele tuginedes puuduvad vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Pärandvarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puuduvad vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused. Ülaltoodu alusel ning tuginedes PankrS § 29 lg 1 sätestatule, on vaatamata võlgniku maksejõuetusele seaduslik alus lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata seoses sellega, et puuduvad varad pankrotimenetluse kulude katteks ja varade tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära avaldaja ning ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on pärandvara suurus summas 13,72 eurot, mis ei kata sellel lasuvaid kohustusi summas vähemalt 7 825,49 eurot. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldajad ei ole andnud nõusolekut

menetluse rahastamiseks. Seega tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kandnud kulutusi PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks summas 52,01 eurot ning kulutanud 6,1 töötundi, summas 488 eurot. Ajutine pankrotihaldur jäi istungil oma aruande juurde ning täpsustas, et soovib ajutise halduri tasu ning kulutuste hüvitamist riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna pärandvarast ei jätku ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, tuleb tasu vastavalt halduri taotlusele summas 397 eurot hüvitada riigi vahenditest.

Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.