Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. juuni 2011.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-1699
Tsiviilasi
VS (S, isikukood xxx, elukoht xxx) hagi OÜ SGA (registrikood xxx, asukoht xxx) vastu töövaidluses
Hagihind
2 108 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
25. mai 2011.a
Kohtuistungil osalenud
Hageja VS Kostja seaduslik esindaja A K Kostja lepinguline esindaja Diana V Tõlk Jelena Kremez
isikud
Hageja nõue ja selle põhjendused
Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt töötas hageja 12.06.2010 kuni 30.10.2010 kostja juures 12.06.2010 sõlmitud töölepingu alusel puhkepäevadeta. Tööpäevade pikkus oli 12 tundi. Kui hageja keeldus 30.10.2010 (laupäev) töötamast M X objektil P, reageeris tööandja väga emotsionaalselt, ähvardas vallandamisega ja töötasu mittemaksmisega. 04.11.2010 läks hageja ja tema paarimees tööandja SJ juurde ja esitas töölepingu ülesütlemisavalduse. Tööandja rebis selle puruks. Seetõttu saatis hageja ülesütlemisavalduse elektronpostiga. 12.11.2010 sai hageja kätte tähtkirja tööandja poolt töölepingu lõpetamise kohta 05.11.2010. Hageja palub: 1) tunnistada tööleping lõppenuks alates 04.11.2010 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, 2) välja mõista oktoobri 2010 eest tasu 4 500 krooni ja novembri 4 päeva eest 818 krooni, 3) välja mõista lisatasu ületunnitöö ja puhkepäevadel töötamise eest alates 12.06.2010 kuni 30.10.2010 ületunnitöö 376 tunni eest 14 850 krooni ja puhkepäevadel töötamise 240 tunni eest 12 775 krooni, 4) välja mõista hüvitis kasutamata puhkuse eest eest 12 päeva ulatuses 4 123 krooni, 5) välja mõista hüvitis keskmise kuupalga ulatuses 3 kuu töö eest 28 860 krooni, 6) lugeda kehtetuks tööandja 05.11.2010 käskkiri töölepingu lõpetamise kohta, 7) välja mõista kahju hüvitis 20 000 krooni oktoobri 2010 töötasu väljamaksmata jätmise eest ja valeandmete kasutamise eest.
Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu. Põhjendamata on hageja väited töötamisest ületundidega või nädalavahetusel. Kostjal on pretensioone hageja töö kohta. Haapsalu objektil teostas hageja töid ebakorrektselt – korralikult ei olnud ühendatud ühendused ja paigaldused olid ebakorrektsed. Seda tööd tuli üle kontrollida ja parandada. Seda tegid tööandja teised töötajad. Hageja pidi need tööd ümber tegema ja seda üle ettenähtud tööaja. Hageja ületunnid olid seotud üksnes hageja enda lohaka tööga. Paldiski M objektil alustas hageja montaažitöid, kuid ei lõpetanud neid ja lahkus. Samuti jättis hageja täitmata tööülesanded seafarmis. Hageja ei ilmunud tööle alates 01.11.2010. Kui hageja viimaks kostja kontorisse ilmus, esitas ta 04.11.2010 üleütlemisavalduse. Seoses hageja tööülesannete täitmata jätmisega lõpetas kostja töölepingu 05.11.2010. Hageja möönab, et käskkirjas on ekslikult märgitud 01.11.2010 asemel 01.10.2011. Lõpparve maksti hagejale välja. Kostja palub jätta hageja nõue rahuldamata ja tunnustada kostja ülesütlemisavaldust 05.11.2010 ning lugeda tööleping lõppenuks 05.11.2010 TLS § 88 lg 1 p 6 järgi. Hageja oli teadlik, et töö on lähetustega. Töövaidluskomisjoni otsus Töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse 16.12.2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.402/3487/10 osaliselt. Töövaidluskomisjon luges pooltevahelise töölepingu üles öelduks erakorraliselt 04.11.2010 TLS § 91 lg 2 alusel, mõistis kostjalt välja hüvitise 28 860 krooni, ületunnitöötasu 25 430,77 krooni, sissenõutavatest nõuetest 2 688 krooni ja jättis osaliselt rahuldamata ületunnitöötasu ja rahuldamata moraalse kahju hüvitamise nõude. Töövaidluskomisjoni otsuse peale esitas kostja 14.01.2011 taotluse kohtule vaadata hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras. Kohtu põhjendused
19.04.2011 loobus hageja nõuetest lugeda kehtetuks tööandja 05.11.2010 käskkiri töölepingu lõpetamise kohta ja välja mõista kahju hüvitis 20 000 krooni oktoobri 2010 töötasu väljamaksmata jätmise eest ja valeandmete kasutamise eest. Kohus võtab hagist loobumise Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 alusel vastu.
Poolte vahel on 12.06.2010 sõlmitud tööleping nr 40, millega hageja asus kostja juurde tööle monteerijana täistööajaga. Töö on lähetustega. Töötaja põhipalk on 4 500 krooni kuus (tv t lk 10-13). Kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. 04.11.2010 on hageja kostjale esitanud avalduse, milles palub tööleping lõpetada TLS § 91 p 2 alusel tööaja ja saamata jäänud tasu tõttu (tv t lk 14). Kostja on hagejaga töölepingu lõpetanud 05.11.2010 (tv t lk 29-30). Poolte vahel on vaidlus kumb lepingu ülesütlemine on kehtiv. Hageja ütles lepingu üles seoses ületundidega ja töötasu maksmisega viivitamise tõttu ning kostja TLS § 88 lg 1 p 6 järgi töö kvaliteedi ja töölt puudumise tõttu. Kohus peab andma hinnangu, kumb ülesütlemine on kehtiv. Kuivõrd hageja ülesütlemine oli ajaliselt esimene, annab kohus esmalt hinnangu sellele, kas hageja ülesütlemisavaldus on kehtiv. TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Hageja heidab kostjale ette pidevat ületunnitööd ja tasu maksmisega viivitamist. Hageja on esitanud ületunnitöö arvestuse (t lk 41-49). Kostja on esitanud tööaja graafiku (t lk 14-18). Hageja arvestusest nähtub, et hageja on teinud mitmetel objektidel pidevalt ületunnitööd, kostja graafikust aga see, et hageja tööpäevad on olnud kõik 8-tunni pikkused. Kohus leiab, et poolte koostatud arvestused ei ole piisavad tuvastamaks kas hageja tegi ületunnitööd või mitte. Seetõttu tuleb hinnata teisi tõendeid. Kohus kuulas ära tunnistajana E S (hageja vend), kes töötas kostja juures monteerija-keevitajana ning kes andis ütlusi, mille kohaselt tööpäev algas kell 7 hommikul ja lõppes erinevalt kas kell 5,6 või 7 õhtul. Lõuna oli pool tundi. Tunnistajana üle kuulatud G I (kostja osanik ja töötaja) ütluste järgi algas töö kell 08.30 (kaugematel objektidel hiljem, lähematel ka 08.15) ja tööpäeva pikkus oli kella 18ni. Lõuna kestis 1,5-2 tundi. Tunnistaja A D oli hagejaga koos töötanud ja andis ütlusi, mille kohaselt algas töö mitte varem kui kell 08.00 ning lõppes 5 või 6. Tunnistaja A V hagejaga koos ei töötanud, kuid töötas tsehhis koostaja-keevitajana. Töö tsehhis algab kell 07.00 ja lõpeb kell 16.00, tunnistaja ei teadnud, mis kell objektidel käivad keevitajad tööd alustavad. Nende tõendite pinnalt asub kohus järgnevale seisukohale. Hageja on teinud ületunnitöö arvestuse selliselt, et tööpäev algab kell 07.00 ja kestab kuni kell 20.00, puhkepäevadel toimus töö kell 08.00 kuni 19.00, seafarmis ja õlitööstuse laiendusel Narvas kell 08.00 kuni 21.00. Need arvestused ei ole aga tõenditega kinnitust leidnud. Kinnitust on leidnud, et töö kostja tsehhis, kus värvitakse paigaldatavaid konstruktsioone, algab kell 07.00, kuid mitte objektil. Nii A D kui G I andsid ütlusi, mille kohaselt algas töö mitte varem kui kell 08.00. Tunnistaja E S ütluste kohaselt olid nad hagejaga kell 7 hommikul tsehhis, kuid mitte objektil tööd tegemas. Seetõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada, et hageja tööpäev algas kell 07.00. Samuti ei ole tunnistajate ütlustega leidnud tõendamist tööpäeva lõpp kell 20 või 21. Seda ei kinnitanud ka E S. Kostja on esitanud AS ME25.04.2011 kirja nr 655-UM 36, mille järgi EEÕ AS-i metallkonstruktsioonide montaaži ajal 12.10.2010-15.10.2010 puudus ehitusobjektil välisvalgustus ja õhtuhämaruses ning öösel töid teostada ei saanud (t lk 77). A Ob 11.08.2010 arve nr 11124 järgi on T montaažil kasutatud tõstukit kõige rohkem 7,5 tundi algusega kell
08.00 (t lk 78-83), AS ERTIS 22.09.2010 arvest nr 1588 nähtub, et tõstukit kasutati veisefarmis 8 tunni vältel (t lk 84). Hageja töö oli seotud tõstukite tööajaga. Need kirjalikud tõendid haakuvad enamuse tunnistajate ütlustega ning kostja positsiooniga ning hageja ei ole kohtu jaoks suutnud tõendada ületunnitöö tegemist ka õhtusel ajal. Arvestades tõendite kogumit ei ole kohtul põhjust kahelda kostja väites, et hageja töötas kostja juures kokkulepitud tööaja piires. Ületunnitöö tegemine on jäänud hageja poolt kohtule tõendamata. Kostja eitab, et andis hagejale korraldusi töötada puhkepäevadel. Hageja töötamine 12.13.06.2010 SJ majas ei ole seotud kostja poolt antavate tööülesannetega, vaid eraviisilise kokkuleppega. Kohus leiab, et tõendatud ei ole see, et kostja kohustas hagejat töötama ka puhkepäeviti. Selle kohta tõendid puuduvad. Hageja on esitanud konto väljavõtte (tv t lk 15-24). Hageja konto väljavõttest nähtub, et kostja on hagejale kui hageja poolt lepingu ülesütlemiseni maksnud regulaarselt töölepinguga kokku lepitud tasu. Hageja väidab, et ületunnitöö eest on kostja jätnud tasumata. Kohus ei ole tuvastanud hageja ületunnitööd ning seetõttu ei ole põhjust rääkida selle tasustamisest. Seega ei ole kostja jätnud hagejale tasu maksmata. Kuivõrd tõendamist ei ole leidnud hageja ületunnitöö ega tasu mittemaksmine kostja poolt, puudus hagejal õiguslik alus tööleping erakorraliselt üles öelda. Kohus ei pea hageja poolt 04.11.2010 töölepingu erakorralist ülesütlemist kehtivaks. TLS § 88 lg 1 p 6 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Kostja ütles töölepingu üles 05.11.2010. Töölepingu ülesütlemist põhjendab kostja hageja töölt puudumise ja tööülesannete mittetäitmisega. Kostja väitel hageja alates 01.11.2010 tööle ei ilmunud. Hageja ütles, et tema viimane tööpäev oli 03.11.2010. Hageja kinnitas, et töötas 01.-03.11.2010 MMX objektil. Seda kinnitas ka tunnistaja E S. See tõend on aga ümber lükatud B OÜ tõendiga, mille kohaselt olid MMX objektil kõik tööd lõpetatud 31.10.2011 (t lk 71). Arvestades asjaolu, et tunnistaja E S ütlused ei haakunud varem teiste asjas kogutud tõenditega (hageja tööaja osas), peab kohus usaldusväärsemaks B OÜ tõendit. Kohus nõustub kostjaga, et hageja töötas kuni 01.11.2010. Seetõttu oli 05.11.2010 kostjal põhjust leping erakorraliselt üles öelda, sest hageja ei ilmunud sellest kuupäevast alates tööle. Kostja ei saanud hageja käitumise tõttu eeldada töösuhte jätkumist. Kostja on töölepingu erakorralse ülesütlemise teiseks põhjuseks toonud ka hageja töö ebakvaliteetsuse. Kostja SE AS-i töödejuhataja Semjon Gritsenko 16.09.2010 e-kirjale, mille kohaselt avastati pistelise kontrolli käigus ühe täiesti lahtise poldi ning tellija ei saa olla kindel, et kõik poldid said kontrollitud ja pingutatud (t lk 75). 20.09.2010 e-kirjast kostjale nähtub, et kinnitamise sõlm ei vasta projektile (t lk 76). Tunnistajana üle kuulatud G I andis ütlusi, mille kohaselt jäi hagejal kogemusi väheseks. Mõnikord informeeris tunnistaja hagejat puudustest, paar korda on tunnistaja hageja tööd ümber teinud. Hageja parandas ka ise oma tööd. Kohus leiab, et nende tõenditega on leidnud kinnitust puudused hageja töös. Kohus leiab, et kostjal esines alus lõpetada hagejaga tööleping TLS § 88 lg 1 p 6 alusel seoses hagejapoolsete töökohustuste nõuetekohase mittetäitmisega. Kohus loeb töölepingu üles öelduks 05.11.2010 TLS § 88 lg 1 p 6 järgi. Seega jääb rahuldamata hageja nõue lugeda tööleping lõppenuks alates 04.11.2010 TLS § 91
lg 2 p 2 alusel. Hageja nõuab oktoobri 2010 eest tasu ja novembri 4 päeva eest, lisatasu ületunnitöö eest, kasutamata puhkuse eest ja hüvitis 3 kuupalga ulatuses. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda tasu oktoobri 2010 eest ja kasutamata 12 puhkusepäeva eest. Hageja arvelduskontolt nähtub, et kostja on selle kohustuse täitnud, tasudes hagejale 26.11.2010 – 5 078 krooni (tv t lk 24). Kuivõrd see kohustus on täidetud, ei ole põhjust selles osas hagi rahuldada. Põhjendatud ei ole ületunnitöö eest tasu väljamaksmine, kuna ületunnitööd ja puhkepäevadel töötamist kohus ei tuvastanud. Kuna kohus ei pidanud hageja poolt lepingu 04.11.2010 erakorralist ülesütlemist kehtivaks, ei ole alust maksta hagejale ka hüvitist. Kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.