2-11-20701/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 18.05.2011.a. määrusega algatas kohus OÜ AC(likvideerimisel) pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Rein Vaiksaar’e. 06.06.2011.a. toimunud kohtuistungil on ajutine haldur seisukohal, et OÜ AC(likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri aruanne Võlgniku majandustegevus on peatunud 2011 aasta algul, mil võlgniku selgitusel osutus lõplikult ebaperspektiivseks ja kahjumlikuks ehitustegevuse jätkamine Soomes. Võlgniku arveldusarvel AS-is Swedbank on kontojääk miinus 2,40 eurot. Debitoorne nõue KROy vastu, mille aluseks on teostatud, kuid aktsepteerimata ehitustööd Soomes – summa 52 800 eurot. KROy suhtes on Soomes välja kuulutatud pankrot. Seega on nimetatud nõue lootusetu ja väärtusetu. Haldurile on teadaolevad järgmised kohustused: Maksu-ja Tolliamet 35 192,32 eurot (intress 6140,26 eurot). MM41 543 eurot. EE AS 612 eurot. Kokku on täitmata sissenõutavaks muutunud kohustused vähemalt 83 487,58 eurot. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes, mille võib sisustada ebaõige äristrateegiaga- käibevahendite nappus ja orienteerumine majandustegevuses vaid ühele partnerile. Ajutine haldur ei ole tuvastanud äriühingu alalise maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea tunnuseid juhatuse liikmete käitumises. Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused puuduvad. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Kokku on võlgnikul täitmata sissenõutavaks muutunud kohustused vähemalt summas 83 487,58 eurot, vara puudub. Ajutine pankrotihaldur leiab, et hetkel puudub võlgnikul arvestatav vara, mille arvelt oleks võimalik peale pankroti väljakuulutamist rahuldada võlausaldajate nõudeid, sh. ei kata olemasolev vara ära pankrotimenetluse kulusid. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks.

Kohus määras 06.06.2011 määrusega OÜ AC(likvideerimisel) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ AC(likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15 tundi. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1200 eurot (sotsiaalmaksuta) ning kulutuste katteks 80 eurot. Ajutine haldur palub tasu välja mõista võlgnikult. Võlgniku likvideerija nõustus ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamisega võlgniku arvelt. Tasu palub ajutine haldur kanda Causa Õigusbüroo OÜ kasuks AS SEB panga arveldusarvele . Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning võlgnikult tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 1200 eurot ning kulutuste katteks 80 eurot Causa Õigusbüroo OÜ kasuks AS SEB panga arveldusarvele . TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule MM’ule (ik XXX).