2-11-18848/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 06.05.2011.a. määrusega algatas kohus OÜ G pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. 01.06.2011.a. toimunud kohtuistungil on ajutine haldur seisukohal, et OÜ G pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri aruanne Võlgniku põhitegevusalaks oli toitlustamine –Trimesta OÜ-lt renditud pinnal 15.06.2007 kuni 31.03.2011 asukohaga Tallinnas Xxx restorani “MK” pidamine. Sihtgrupiks oli Tallinnat külastav välisturist, kellele korraldati grupitoitlustamist ja üritusi. Reklaami ja turundusega tegeleti aastaringselt ning käivet prognoositi 3,2-3,4 milj.krooni aastas. Töötajaid oli koos juhatusega keskmiselt kuni 8. Pideva rendivõlgnevuse tõttu lõpetas rendileandja rendilepingu 2-nädalase etteteatamisega alates 31.03.2011 ja samast hetkest lõppes ka võlgniku majandustegevus. Ajutise halduri teabenõudele vastates teatab juhatuse liige, et püsiv maksejõuetus tekkis 2010.aasta sügisel; lõpetatud on tööleping vaid ühega seitsmest töötajast; Ford Focus Turnier osas on liisingleping lõpetamata. Juhatuse liikmele on 2010.ja 2011. aastal välja makstud töötasu kogusummas 38 985 krooni. Maksuvõla tasumiseks on algatatud täitemenetlus (kohtutäitur Elin Vilippus). Juba 2008.aastal pidi olema juhtkonnale selge, et võlgniku omakapitali tegelik suurus on alla seaduses ettenähtud miinimummäära, milleks on 40 000 krooni // 2556 eurot ning juhatus oleks pidanud esitama pankrotiavalduse või võtma omakapitali vastavusse viimiseks tarvitusele muud meetmed. Seni puuduvad ajutisel halduril konkreetsed tõendid, et juhtorgani liige oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel, kuid: Võlgniku omakapital oli negatiivne juba mitme aasta keskel ning võlgnik on jätnud mõistliku tähtaja jooksul esitamata pankrotiavalduse ega ole rakendanud ka muid meetmeid omakapitali taastamiseks. Arusaamatutel põhjustel on lõpetamata töölepingud enamuse töötajatega, kuigi majandustegevus lõppes juba 31.03.2011. Arusaamatu on ka, miks on lõpetamata leping ja tagastamata sõiduk liisinguandjale, kuigi majandustegevus lõppes 31.03.2011. Lepingute lõpetamata jätmine on otsene kahju tekitamine võlgnikule ja selle võlausaldajatele ning juhatus on ilmselt jätnud täitmata äriseadustiku §-s 187 sätestatud nõude - Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Sest olukorras, kus võlgnikul puudub igasugune tulu, võlgniku kohustused aina suurenesid juhatuse tegematajätmise tõttu iga päevaga veelgi. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud varade nimekirjas näidatud vara järgmiselt:

Nõudepesumasin jääkväärtusega 216 eurot, Laptop arvuti HP Pavilion, 2008, jääkväärtus puudub Korvmööbli komplekt jääkväärtusega 782 eurot. Samas nimekirjas avaldab võlgnik, et puuduvad rahalised vahendid, ettemaksed tarnijatele ja muud rahalised nõuded. Võlgniku pangakonto on sisuliselt tühi, kontojääk on 28 eurot.Võlgnikul puudub kinnisvara. Liiklusregistris puuduvad võlgniku nimel registreeritud sõidukid. Võlgniku vara arvelt saab pankrotimenetluse kulusid katta vaid osaliselt, sest nõudepesumasina, arvuti ja korvmööbli müügihind oleks orienteeruvalt 900 eurot. Võlgniku pankrotiavalduses on seisuga 2.05.2011 võlgade suuruseks märgitud 45 732,34 eurot, sealhulgas: maksuvõlg on 38 238,28; 7 töötaja ees kohustused summas 1195,61; 10 hankija ees kohustusi summas 6 298,45. Võlgade nimekirjas ei ole võlgnik arvestanud maksuvõlale lisanduvat intressivõlgnevust summas 8414 eurot. Seega on tänaseks teadaolevate võlgade suurus vähemalt 54 146,34 eurot, mis veelgi suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Krediidiinfo andmetel tekkis võlgnikul maksuvõlgnevus juba esimese tegevusaasta lõpuks, ning suurenes pidevalt – seisuga 01.01.2008 oli see 906 eurot, 01.01.2009 oli see 13 349 ja 01.01.2010 juba 29 000 eurot. Võlgniku majandustegevus lõppes detsembris 2010, see oli suures kahjumis ning omakapital on negatiivne, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Maksejõuetuse põhjused: üldisest majanduslangusest tingitud käibe langus ja klientide vähenemine, mis tekitas võlgnikule käibevahendite puuduse, sellest omakorda tulenesid maksuvõlad ning täitmata kohustused töövõtjate ja hankijate ees. Omakapital muutus negatiivseks. See kõik sai võimalikuks juhtkonna valearvestuste tõttu, sest ei osatud majanduslangust ette näha ega end selle vastu kaitsta – kindlustada. Ajutisel halduril seni puuduvad konkreetsed tõendid, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kuid võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, sest on mõistliku tähtaja jooksul jätnud lõpetamata töölepingud ja liisinglepingu. Kuna võlgnikul pankrotimenetluse jätkamiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vara puudub ning puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, oleks otstarbekas lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku võlgade suuruseks on vähemalt 54 146,34 eurot ning varade turuväärtuseks on hinnanguliselt vaid kuni 1000 eurot. Ajutine pankrotihaldur leiab, et hetkel puudub võlgnikul arvestatav vara, mille arvelt oleks võimalik peale pankroti väljakuulutamist rahuldada võlausaldajate nõudeid, sh. ei kata olemasolev vara ära pankrotimenetluse kulusid. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 01.06.2011 määrusega OÜ G pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ G pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 975 eurot (sotsiaalmaksuta). Haldur palub tasu välja mõista võlgnikult. Tasu palub ajutine haldur kanda OÜ Kodukontor arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx (AS Swedbank). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning võlgnikult OÜ-lt G tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 975 eurot OÜ Kodukontor arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx AS-is Swedbank. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse liikmele GS, ik xxx.