Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Urmas Volens ja Margit Vutt
Kohtuasi
Ülar Teppo hagi Traficante OÜ vastu tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ülar Teppo määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Ülar Teppo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Viira
20 000 euro
Kostja Traficante OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-2998 ja saata asi samale ringkonnakohtule Ülar Teppo apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
Ülar Teppo (hageja) esitas 25. veebruaril 2021 Harju Maakohtule Traficante OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 20 000 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23. aprillil 2015 müügilepingu, mille alusel müüs kostja hagejale Harju Maakonnas Rae vallas Kopli külas asuva Lõhe kinnisasja (kinnisasi) 1⁄2 mõttelise osa ja hageja kohustus tasuma selle eest 30 000 eurot. Müügilepingu kohaselt oli hageja enne müügilepingu sõlmimist tasunud kostjale müügihinnast 20 000 eurot ning pooled kohustusid sõlmima asjaõiguslepingu hiljemalt 20. aprillil 2018 tingimusel, et müügihind on tervikuna tasutud või selle täitmine on tagatud. Kostjal ei olnud kavatsust anda kinnisasja 1⁄2 mõttelise osa omandit hagejale üle
2-21-2998 ja alates 16. oktoobrist 2018 on see Rae valla omandis. Kuivõrd kostja ei andnud hagejale üle kinnisasja 1⁄2 mõttelise osa omandit, taganes hageja 31. jaanuaril 2019 müügilepingust. Kostja ei tagastanud hagejale 20 000 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitel ei olnud hageja lepingu alusel kostjale raha üle andnud ning hageja ei olnud lepingust kehtivalt taganenud. Kostja leidis ka, et leping oli näilik. Juhuks, kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, esitas kostja tasaarvestuse vastuväite, millega tasaarvestas hageja nõude enda 20 000 euro suuruse nõudega, alternatiivselt 2648 euro 33 sendi suuruse põhinõude ja sellelt alates 11. veebruarist 2021 arvestatud viivisenõudega. Kostja väitel loovutas EA18 OÜ 28. juunil 2022 kostjale Harju Maakohtu osaotsusest tsiviilasjas nr 2-09-29832 tuleneva nõude hageja vastu 20 000 euro ulatuses. Lisaks oli kostjal hageja vastu Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrustest tsiviilasjas nr 2-19-10923 tulenev 2648 euro 33 sendi suurune menetluskulude hüvitamise nõue.
3.Harju Maakohus jättis 22. novembri 2023. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejal oli õigus nõuda kostjalt müügilepingust taganemise tõttu võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 esimese lause alusel 20 000 euro tagastamist. Hagi tuli siiski jätta rahuldamata, sest kostja tasaarvestuse vastuväide oli põhjendatud ja hageja nõue kostja vastu tasaarvestusega lõppenud. Kostjal oli hageja vastu Harju Maakohtu osaotsusest tsiviilasjas nr 2-09-29832 tulenev 20 000 euro suurune nõue, mille kostja oli omandanud nõude loovutuse teel. Nõue ei olnud aegunud. Maakohus jättis menetluskulud hagi rahuldamata jätmise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja leidis, et maakohtu otsuse resolutsioon oli ebaselge ja ei vastanud TsMS § 442 lg-s 5 sätestatud nõuetele. Otsuse resolutsioonist ei nähtunud, kas ja missuguses ulatuses hagi rahuldati ning missuguses ulatuses tasaarvestati see kostja nõudega. Kuivõrd hagi oli tervikuna põhjendatud ja tuli rahuldada ning kostjal ei olnud hagi esitamise ajal hageja vastu tasaarvestatavaid nõudeid, tulnuks menetluskulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. jaanuari 2024. a määrusega hageja apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata. Määruse põhjenduste kohaselt oli kaebus õiguslikult perspektiivitu, sest selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust rahuldada. Kui kostja esitab menetlusliku tasaarvestusavalduse, peab kohus kostja vastuväite alusel kontrollima, kas hagiavalduses esitatud rahaline nõue on tasaarvestuse tulemusena lõppenud. Kui hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud, peab kohus jätma hagi rahuldamata. Kui hagi on jäänud rahuldamata tasaarvestuse vastuväite esitamise tõttu, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada. 2(4)
2-21-2998 Hageja väitel keeldus ringkonnakohus alusetult apellatsioonkaebust menetlemast. Maakohus leidis ekslikult, et menetluskulud tuli jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Selline lahendus ei ole õiglane, sest hagi oli põhjendatud ja tasaarvestuse vastuväites kirjeldatud kostja nõue ei tulenenud kostja suhtest hagejaga, vaid kostja omandas selle menetluse kestel menetlusväliselt isikult selleks, et saavutada hageja nõude lõppemine ja menetluskulude jätmine hageja kanda. Lisaks ei ole maakohtu otsuse resolutsioon otsuse muu tekstita piisavalt selge ja täidetav.
7.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu määruse muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel tühistada (TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2) menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja hageja apellatsioonkaebus tuleb saata samale ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Ringkonnakohus eksis hageja apellatsioonkaebuse eduvõimalust hinnates TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaldamisel. Selle sätte järgi on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest üksnes juhul, kui apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab, et see tuleks jätta rahuldamata, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonimenetluses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. Seega peab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693/39, p 11; 15.06.2022, 2-20-17088/30, p 10; 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1).
10.Kolleegiumi arvates on põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et apellatsioonkaebust ei saa ilmselt rahuldada osas, milles hageja väitis, et maakohtu otsus on ebaselge ja ei vasta TsMS § 442 lg-s 5 sätestatud nõuetele, sest otsuse resolutsioonis ei kajastu, kas ja missuguses ulatuses hagi rahuldati ning missuguses ulatuses tasaarvestati see kostja nõudega. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et nõuete tasaarvestamiseks ei pea isik esitama vastuhagi, ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (RKTKo 05.04.2019, 2-16-16481/77, p 15 ja seal viidatud kohtupraktika). Kui tasaarvestuse üle tekib vaidlus, tuvastab kohus kohtulahendi põhjendustes tasaarvestuse kehtivuse ja sellega kaasneva nõuete lõppemise (VÕS § 186 p 2) kattuvas ulatuses, jättes hagi selles osas rahuldamata. Resolutsioonis ei ole tasaarvestust vaja märkida, õigusjõu tekkimiseks piisab, kui tasaarvestus nähtub kohtulahendi põhjendustest (RKTKm 03.04.2024, 2-21-7518/93, p 18).
11.Seevastu ei ole põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et apellatsioonkaebus on perspektiivitu osas, milles hageja vaidlustab menetluskulude jaotuse. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus jättis menetluskulud tema kanda. Kolleegiumi hinnangul ei olnud kaebuse rahuldamine selles osas välistatud. Seega ei olnud tegu TsMS § 637 lg 1 p-s 6 nimetatud olukorraga, kus ringkonnakohus võib keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
12.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Samas leidis maakohus, et hageja esitatud nõue oli põhjendatud. Hagi jäi rahuldamata põhjusel, et kohus pidas põhjendatuks ka kostja tasaarvestusavaldust, mis oli esitatud juhuks, kui kohus peab hageja nõuet põhjendatuks. Hagejal ei olnud hagi esitamisel võimalik ette näha, et hagi jääb rahuldamata tasaarvestuse vastuväite tõttu, st enne riske kaaluda ja mõista, et menetluskulud 3(4)
2-21-2998 võivad tervikuna jääda tema kanda. Samuti ei saanud hagejale sellises olukorras ette heita hagist loobumata või hagi tagasi võtmata jätmist, mille tulemusena oleksid menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel jäänud kostja kanda. Seda põhjusel, et kostja tasaarvestus oli tingimuslik, sõltudes sellest, kas kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu nõue või mitte.
13.Tasaarvestuse vastuväite esitamine ei ole ainus võimalus, kuidas on võimalik hageja ja kostja vastastikuseid nõudeid kohtumenetluses tasaarvestada. Selle asemel võib kostja esitada ka vastuhagi enda nõude ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (TsMS § 373 lg 1 p 1). Kui kostja esitab hageja vastu oleva samaliigilise nõude vastuhagina ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, võtab kohus TsMS § 442 lg 5 järgi hageja nõude ja kostja vastunõude kohta seisukoha otsuse resolutsioonis ja tasaarvestab ise poolte rahuldatud nõuded (RKTKo 23.11.2016, 3-2-1-112-16, p 22). Kui vastastikuste nõuete rahuldamise tulemusena mõlema poole nõuded tervikuna lõpevad, ei saa kohus üldjuhul jätta menetluskulusid vaid ühe poole kanda. Kohtul on võimalik jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hagi menetlemise kulud kostja kanda ja vastuhagi menetlemise kulud hageja kanda (vrdl RKTKo 11.02.2022, 2-19-2497/71, p 28). Hageja suhtes ei ole õiglane seada menetluskulude jaotus sõltuvusse sellest, kas kostja paneb rahalise nõude hageja vastu maksma tasaarvestuse vastuväite või vastuhagiga.
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selles avaldub kulude jaotamise üldine põhimõte, et menetluskulud kannab kohtuvaidluse põhjustanud pool. Kuigi üldjuhul saab selle hindamisel, kumma poole kahjuks otsus tehti, lähtuda asjaolust, kas hagi rahuldati või mitte, on eelkirjeldatud põhimõttest ka erandeid. Üheks erandiks on olukord, kus hagi jääb rahuldamata põhjusel, et kostja on esitanud haginõude vastu menetlusliku tasaarvestusavalduse, paludes kohtul teha tasaarvestuse juhul, kui kohus peab hageja nõuet põhjendatuks. Kui kohus leiab, et nii hageja nõue kui ka kostja tasaarvestusnõue on põhjendatud, siis ei ole otsus vaatamata sellele, et hagi jäi tasaarvestuse tõttu rahuldamata, tervikuna tehtud hageja kahjuks. Osas, milles kohus pidas hageja nõuet põhjendatuks, on hagi tehtud hageja kasuks, ja osas, milles kohus pidas põhjendatuks tasaarvestusnõuet, on otsus tehtud kostja kasuks. Selline olukord on kolleegiumi hinnangul sarnane hagi osalisele rahuldamisele, mistõttu menetluskulude jaotamisel tuleks lähtuda TsMS §-st 163. Seega jättis maakohus ekslikult menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
15.Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi ringkonnakohtule hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
16.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.