Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-2998
Kohtuasi
Z.P hagi Traficante OÜ vastu 20 000 euro tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.11.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Z.P apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Z.P esindaja Priit Lantin
(isikukood XXX), lepinguline
Kostja (vastustaja) Traficante OÜ (registrikood 12652431), lepinguline esindaja vandeadvokaat KalleKaspar Sepper Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 22.11.2023 otsus osas, millega maakohus jättis menetluskulud Z.P kanda, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtu menetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda.
3.Jätta ringkonna- ja Riigikohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-21-2998 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Z.P (hageja) esitas 26.02.2021 Harju Maakohtule Traficante OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 20 000 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.05.2015 müügilepingu, mille alusel müüs kostja hagejale 1⁄2 mõttelist osa Harju Maakonnas Rae vallas Kopli külas asuvast Lõhe kinnisasjast hinnaga 30 000 eurot. Lepingu kohaselt oli hageja tasunud enne müügilepingu sõlmimist kostjale 20 000 eurot ning pooled kohustusid sõlmima asjaõiguslepingu hiljemalt 20.04.2018 tingimusel, et müügihind on tasutud või tagatud selle täitmine. Kostjal ei olnud kavatsust anda kinnisasja 1⁄2 mõttelise osa omandit hagejale üle ning alates 16.10.2018 on see Rae valla omandis. Kostja ei andnud hagejale üle kinnisasja 1⁄2 mõttelise osa omandit, hageja taganes 31.01.2019 müügilepingust, kuid kostja ei ole tagastanud hagejale 20 000 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles 22.11.2021 vastuses hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Juhuks, kui hagi on kasvõi osaliselt põhjendatud, tegi kostja menetlusliku tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas hageja nõude enda 2648,33 euro suuruse põhinõude ja sellelt alates 11.02.2021 arvestatud viivisenõudega. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. 13.09.2022 menetlusdokumendis tegi kostja juhuks, kui hagi on kasvõi osaliselt põhjendatud, menetlusliku tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas hageja nõude enda 20 000 euro suuruse nõudega, alternatiivselt 2648,33 euro suuruse põhinõude ja sellelt alates 11.02.2021 arvestatud viivisenõudega. Kostja väitel loovutas EA18 OÜ 28.06.2022 kostjale Harju Maakohtu 17.11.2010 otsusest tsiviilasjas nr 2-09-29832 tuleneva nõude hageja vastu 20 000 euro ulatuses. Lisaks on kostjal hageja vastu Harju Maakohtu 01.09.2020 määrusest tsiviilasjas nr 2-19-10923 tulenev menetluskulude hüvitamise nõue 1948,33 eurot ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2021 määrusest tsiviilasjas nr 2-19-10923 tulenev menetluskulude hüvitamise nõue 700 eurot (kokku 2648,33 eurot). Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 22.11.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
pooled sõlmisid 23.04.2015 võlaõigusliku lepingu (müügileping), mille alusel müüs kostja hagejale 1⁄2 mõttelist osa Harju Maakonnas Rae vallas Kopli külas asuvast Lõhe kinnisasjast hinnaga 30 000 eurot; lepingu kohaselt oli hageja tasunud enne müügilepingu sõlmimist kostjale 20 000 eurot ning pooled kohustusid sõlmima asjaõiguslepingu hiljemalt 20.04.2018 tingimusel, et müügihind on tasutud või tagatud selle täitmine;
2-21-2998 -
hageja on kostjale üle andnud 20 000 eurot, kuid ei ole tasunud õigel ajal (20.04.2018) kostjale ülejäänud müügihinda; alates 16.10.2018 on kinnisasja 1⁄2 mõttelist osa Rae valla omandis (kostja sõlmis Rae vallaga võõrandamislepingu ja andis lepingu eseme omandi üle); hageja esitas 31.01.2019 kostjale avalduse täiendava tähtaja möödumisel müügilepingust taganemiseks; Harju Maakohus mõistis 17.11.2010 osaotsusega tsiviilasjas nr 2-09-29832 hagejalt Virgo Jürgen RunstükiW (endise nimega LipsW) kasuks välja põhivõla 708 404,70 eurot, 17.11.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 194 827,60 eurot ning alates 18.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni viivise 0,030% päevas; otsus jõustus 19.12.2011; Virgo Jürgen RunstükW loovutas põhinõude 20 000 euro ulatuses EA18 OÜ-le, kelle avalduse alusel alustati 19.06.2021 hageja vastu täitemenetlust; kostja omandas nõude 28.06.2022 EA18 OÜ-lt.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel sõlmitud kehtiv müügileping, hageja on lepingu alusel tasunud kostjale 20 000 eurot, kuid ei ole tasunud tähtaegselt ülejäänud müügihinda. Müügileping on taganemisega lõppenud. Hageja esitas kostjale 31.01.2019 taganemisavalduse. Kostja võõrandas müügilepingu eseme ja andis selle omandi üle Rae vallale, millest saab järeldada ka kostja konkludentset tahteavaldust hagejaga sõlmitud müügilepingut taganemiseks. Lepingust taganemisega muutus lepingu täitmise võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks ning kostja peab tagastama hagejale 20 000 eurot.
3.3.Kostjal on hageja vastu Harju Maakohtu 17.11.2010 osaotsusest tsiviilasjas nr 2-0929832 tulenev 20 000 euro suurune nõue. Nõue ei ole aegunud, sest otsus jõustus 19.12.2011 ning enne aegumistähtaja möödumist esitati 19.06.2021 20 000 euro suuruse nõude täitmiseks täitmisavaldus, mille tõttu aegumine katkes ja algas uuesti.
3.4.Hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hageja nõue on tasaarvestuse tulemusena lõppenud ning kostjal ei ole hageja ees võlga.
3.5.Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohtu otsuse resolutsioon ebaselge ega vasta TsMS § 442 lg-s 5 sätestatud nõuetele. Kohus peab esmalt TsMS § 438 lg 1 mõttes otsustama, kas ja millises ulatuses hagi ning vastuhagi rahuldada, ning alles seejärel tasaarvestama TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi poolte rahuldatud nõuded. Maakohtu otsuse resolutsioonist ei nähtu maakohtu otsustusi selle kohta, et hageja nõue rahuldatakse ja tasaarvestatakse kostja nõudega. Kuna kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu, et hageja nõue tasaarvestati kostja nõudega, saab kostja viidatud nõude täitmist jätkuvalt hagejalt nõuda. Hageja esitas hagi 26.02.2021, mil kostjal ei olnud veel hageja vastu tasaarvestatavat nõuet. Kostja omandas nõude, mille tõttu maakohus jättis hagi rahuldamata, alles 28.06.2022, s.o kohtumenetluse ajal.
2-21-2998 Hageja nõude tasaarvestamise korral tuli haginõue rahuldada, mistõttu tuli menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluse edasine käik
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.01.2024 määrusega hageja apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel õigusliku perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata.
6.Hageja esitas 31.01.2024 Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada. Ühtlasi esitas hageja menetlusabitaotluse.
7.Riigikohus rahuldas 28.06.2024 määrusega määruskaebuse, tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2024 määruse ja saatis asja samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Riigikohtu määruse põhjenduste kohaselt oli põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et apellatsioonkaebust ei saa ilmselt rahuldada osas, milles hageja väitis, et maakohtu otsus on ebaselge ja ei vasta TsMS § 442 lg-s 5 sätestatud nõuetele, sest otsuse resolutsioonis ei kajastu, kas ja missuguses ulatuses hagi rahuldati ning missuguses ulatuses tasaarvestati see kostja nõudega, kuid põhjendatud ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et apellatsioonkaebus on perspektiivitu osas, milles hageja vaidlustab menetluskulude jaotust. Kui kohus leiab, et nii hageja nõue kui ka kostja tasaarvestusnõue on põhjendatud, siis ei ole otsus vaatamata sellele, et hagi jäi tasaarvestuse tõttu rahuldamata, tervikuna tehtud hageja kahjuks. Osas, milles kohus pidas hageja nõuet põhjendatuks, on hagi tehtud hageja kasuks, ja osas, milles kohus pidas põhjendatuks tasaarvestusnõuet, on otsus tehtud kostja kasuks. Selline olukord on sarnane hagi osalisele rahuldamisele, mistõttu menetluskulude jaotamisel tuleks lähtuda TsMS §-st 163.
8.Tallinna Ringkonnakohus tegi Riigikohtu lahendi valguses pooltele 05.07.2024 kompromissiettepaneku, mille kohaselt hageja loobub apellatsioonkaebusest, v.a osas, millega hageja vaidlustab maakohtu otsuses menetluskulude jaotust, ja tasub apellatsioonkaebuselt riigilõivu 50 eurot ning pooled lepivad kokku, et menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad kummagi poole enda kanda.
9.Kostja nõustus 19.07.2024 kohtu pakutud kompromissiga. Hageja ei nõustunud pakutud kompromissiga.
10.Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.08.2024 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata osas, millega hageja vaidlustas maakohtu otsuses hagi rahuldamata jätmist, ning võttis 05.09.2024 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse osas, millega hageja vaidlustas menetluskulude jaotust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega jätab maakohtu menetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda.
12.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei
2-21-2998 ole apellatsioonkaebust esitanud. Osas, millega hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsusega hagi rahuldamata jätmist, keeldus ringkonnakohus 23.08.2024 määrusega teist korda apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja see määrus on jõustunud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust siinses otsuses üksnes menetluskulude jaotuse osas.
13.Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus vääralt seisukohale, et menetluskulud tuleb hagi rahuldamata jätmise tõttu jätta TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Seda järeldades ei arvestanud maakohus, et hageja nõue oli põhjendatud, kuid hagi jäi rahuldamata seetõttu, et kostja esitas kohtumenetluses tasaarvestuse vastuväite, mille aluseks olnud kostja nõue oli samuti põhjendatud.
13.1.Riigikohus leidis siinses asjas 28.06.2024 tehtud määruses, et kui kohus leiab, et nii hageja nõue kui ka kostja tasaarvestusnõue on põhjendatud, siis ei ole otsus, vaatamata sellele, et hagi jäi tasaarvestuse tõttu rahuldamata, tervikuna tehtud hageja kahjuks – osas, milles kohus pidas hageja nõuet põhjendatuks, on hagi tehtud hageja kasuks, ja osas, milles kohus pidas põhjendatuks tasaarvestusnõuet, on otsus tehtud kostja kasuks. Selline olukord on sarnane hagi osalisele rahuldamisele, mistõttu tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS §-st 163.
13.2.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega, mistõttu peab kohus põhjendama, miks on sel viisil menetluskulude jaotamine kohtu hinnangul õiglane. Riigikohtu praktika kohaselt on olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, kuid see ei takista kohtul arvestada konkreetses asjas hageja rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31).
13.3.Siinses asjas esitas hageja kostja vastu raha saamise nõude ning kostja esitas hageja nõudele mh tasaarvestuse vastuväite juhuks, kui hageja nõue on põhjendatud. Seejuures vaidles kostja vastu ka hageja nõudele. Seega tekkisid pooltel menetluskulud nii seoses hageja nõudega kui ka kostja tasaarvestusel kasutatud nõudega. Maakohus leidis 22.11.2023 otsuses, et hageja nõue oli iseenesest põhjendatud, kuid hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et põhjendatud on ka kostja nõue, millega kostja palus hageja nõude hagi rahuldamise korral tasaarvestada. Seega lõppesid tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded VÕS § 197 lg 2 järgi kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Sellises olukorras on otsus tehtud võrdses ulatuses kummagi poole kasuks, samuti on mõlemad menetlusosalised saavutanud oma eesmärgi, mistõttu on kogu hageja nõuet hõlmava tasaarvestuse vastuväite rahuldamise korral üldjuhul mõistlik jätta sellise kohtumenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust jaotada menetluskulusid muul TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil.
13.4.Põhjendatud ei ole hageja arusaam, et menetluskulud tuleks jätta kostja kanda. Riigikohtu juhisest tulenev TsMS § 163 lg 1 sellist menetluskulude jaotust ette ei näe. Samuti ei oleks selline kulujaotus võimalik äärmise ebaõigluse ärahoidmiseks. TsMS § 162 lg 4 järgi saab kostja jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude
2-21-2998 väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
14.Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt, st tühistab küll maakohtu määratud menetluskulude jaotuse, kuid jätab maakohtu menetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda, mitte kostja kanda.
15.Kuna ringkonnakohus jättis 23.08.2024 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata osas, millega hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsusega hagi rahuldamata jätmist, oleks selles osas põhjendatud jätta nii ringkonnakohtus kui ka Riigikohtus kantud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 hageja kanda. Samas, menetluskulude jaotust puudutavalt rahuldab ringkonnakohus osaliselt apellatsioonkaebuse. Kuna mõlemal juhul on tegemist mitterahalise kaebuse taotlusega, tuleb nii apellatsiooni- kui ka kassatsioonimenetluse kulusid jaotades lähtuda sellest, kas ja millises ulatuses hageja saavutas kummaski osas oma eesmärgi. Ringkonnakohtu hinnangul sai maakohtu otsuse resolutsiooni vaidlustamise peamiseks väljundiks ja eesmärgiks olla see, et kohus muudaks menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotust puudutavalt saavutas aga hageja läbi apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse oma eesmärgi üksnes osaliselt – maakohus jättis menetluskulud, sh kostja menetluskulud hageja kanda, kuid õige on jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Seega saavutas hageja hinnanguliselt oma eesmärgi pooles ulatuses, kuna ei pea kandma kostja menetluskulusid, kuid ka kostja ei kanna tema menetluskulusid. Sellises olukorras on õiglane jätta ringkonna- ja Riigikohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poole endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral ei määra ringkonnakohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.