Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Hageja ja kostja vahel sõlmiti 25.06.2008 tööleping, mille alusel hageja asus kostja juures tööle. Tööleping lõppes 18.06.2010 töötaja koondamise tõttu. Töölepingu p 4.1. kohaselt oli töötaja töötasu 8 000 krooni kuus. Tegelikult maksti töötajale vähem ning 2009 ja 2010 a töötasu on suures osas maksmata. Võrreldes töövaidluskomisjonile esitatud avaldusega nõudis hageja kohtus saamata jäänud töötasu alates jaanuarist 2009. Hageja on seisukohal, et tööandja esitatud nn palgalipikud, mille alusel on tööandja väidetavalt maksnud hagejale töötasu sularahas, ei kajasta õigesti töötajal saada olevat töötasu. Hagejal on 2009. a eest saamata 69 463 krooni, 2010 a jaanuarist kuni maini 39 115 krooni ja lõpparve (juunikuu töötasu koos puhkusehüvitusega) 12 010 krooni (tl 32). Kokku on hagejal saamata 120 588 krooni, so 7 067.97 eurot. Kostja lubas kogu töötamise ajal, et maksab töötajale töötasu võla. Hageja jäi seda uskuma ning püüdis seni toime tulla perekonnaliikmete abiga. Kostja esitatud palgalipikutelt ei nähtu hageja töötatud ületunnid, samuti see, mille eest on kostja üldse hagejale raha arvestanud. Kostja on kohustatud pidama töötajate töötasu arvestust ning tagama selle õigsuse. Kui kostja seda teinud ei ole, siis on see kostja risk. Hagejal ei või seetõttu jääda saamata väljateenitud töötasu. Hagejale ei ole makstud koondamishüvitust ühe kuupalga, so 511.29 euro ulatuses (tl 32). Kostja vastuväited hagile Kostja ei nõustu hageja nõuetega. Töövaidluskomisjoni otsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 2009. a töötasu 69 463 krooni, 2010 a jaanuarist maini töötasu summas 39 115 krooni ja lõpparve 12 010 krooni. Kostja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ning pöördus kohtusse taotlusega vaadata töövaidlus läbi hagimenetluse korras. Töövaidluskomisjon on jätnud põhjendamatult arvesse võtmata nn palgalipikud, kus töötaja on andnud allkirja palga kättesaamise kohta. Hageja on saanud töötasu sularahas. Töötaja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta töötamise ajal nõudis väidetavalt saamata jäänud töötasu. Mõistetav ei ole hageja töötamine terve aasta jooksul ilma töötasu saamata. Hageja tuludeklaratsioonis on kajastatud kostja poolt tasutud summad. Kostja maksis hagejale rohkem töötasu, kui on kajastatud deklaratsioonis, mida tõendab Maksu- ja Tolliameti kontrolli käigus tuvastatu. Maksuamet arvestas töötasuna töötaja poolt allakirjutatud kviitungeid, kus olid märgitud summa ja töötaja allkiri ning maksustas need täiendavalt töötajale makstud töötasuna. Lisaks tõendab töötasu väljamaksmist asjaolu, et hageja suutis tasuda kõik oma maksekohustused vaidlusalusel perioodil. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlust ei ole töölepingu sõlmimise ja selle ülesütlemise üle. Hageja nõuab saamata töötasu ja õiget hüvitust töölepingu lõpetamise eest koondamise tõttu, mis lähtuks töötaja tegelikust töötasust. Kohus on seisukohal, et nn palgalipikud (ümbrik tl 28, lipikud nr 24-71) tõendavad töötasu maksmist kostja poolt hagejale, sest nendel palgalipikutel on olemas kuupäev, tasu suurus ja hageja allkiri. Hageja ei ole vaidlustanud enda allkirju kostja poolt esitatud palgalipikutel. Hageja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et tema allkiri tõendab raha saamist. Maksu- ja Tolliamet on samadele palgalipikutele tuginedes tuvastanud hagejale makstud töötasu ja sellest tulenevalt on kostjale arvestatud täiendavad maksud (TVK tl 15 olev Maksu- ja Tolliameti tõend). Töölepingus nr 27, 25.06.2008 on punktis 4.2 tõepoolest kokku lepitud, et kostja maksab hagejale töötasu pangakontole kandmisega, kuid VÕS § 13 lg 3 kohaselt Kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool on nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Hageja on pikema aja jooksul aktsepteerinud töötasu saamist sularahas. Nii palgalipikutest kui ka hageja seletusest ja tunnistaja Boris Bagrini ütlustest nähtub, et töötajad soovisid aeg-ajalt ettemaksu saadaoleva töötasu arvelt ning neile tehti vastavaid väljamakseid sularahas. Seega olid hageja ja kostja suuliselt kokku leppinud, et hagejale makstakse nn avanssi, mille maksmises töölepingus kokku lepitud ei olnud, ja töötasu, sularahas.

Samas on kostja jätnud täitmata tööandja kohustuse pidada töötasu arvestust. Kohtule esitatud palgalipikud on lünklikud, mõnedel puuduvad kuupäevad ning need on kontsud tööaja arvestuse lehtede küljest. Kostja esindaja seletuse kohaselt ei ole tööaja arvestuse lehti säilinud, mistõttu hagejal ja kohtul ei ole võimalik tutvuda tööaja arvestusega ning kontrollida arvestatud töötasu õigsust. Kohus möönab, et nähtuvalt hageja allkirjadest ka kuupäevadeta palgalipikutel võis hageja olla saanud kätte rohkem töötasu, kui on võimalik tuvastada käeolevas kohtumenetluses. Tulenevalt raamatupidamise seaduses sätestatud kohustusest koostada raamatupidamise algdokument ja seda säilitada vähemalt 7 aastat, mida kostja ei ole täitnud, kannab ta dokumendi puudumisest tulenevat riisikot maksta hagejale töötasu, mille väljamaksmist kostja ei ole suutnud tõendada. Kohtule on esitatud 22.01.2011 palgalipik summas 12 000, kuid sellele ei ole märgitud ühtegi selgitust, mille eest sellel märgitud rahasumma on makstud pool aastat pärast töölepingu lõpetamist. Hageja väitel ei ole tema lõpparvet ja koondamishüvitust saanud ning kostja ei ole kohtule vastupidist tõendanud. Hageja seletuse ja tunnistaja B. Bagrini ütluste kohaselt panid töötajad kirja iganädalaselt esitatavatele tööaja arvestuse lehtedele nende poolt töötatud tunnid. Kohtule ei ole esitatud ühtegi kostja korraldust perioodil 2009 jaanuar kuni 2010 juuni töötajatelt nõutud ületunnitöö kohta. Hageja nõude aluseks olev väidetav ületunnitöö on töötaja enda poolt kirja pandud ning tööandja ei olnud kohustatud seda aktsepteerima. Hageja ei ole tõendanud temalt ületunnitöö nõudmist kostja poolt. Hageja seletused ja tunnistaja ütlused on liiga üldsõnalised, et kohtul oleks võimalik välja selgitada igakordselt konkreetne ületunnitöö tegemise päev ja siis kontrollida asjaolusid, kas hageja sellel päeval tegelikult ületunnitööd tegi või mitte. Kohus võtab hageja nõude rahuldamisel aluseks hageja esindaja poolt 11.05.2011 kohtule esitatud „Oleg Sychevi töötasu arvestuse lähtuvalt lipikute ja pangaülekannete alusel“. Selles arvestuses on hageja arvesse võtnud kostja poolt tegelikult hagejale makstud summad, nii sularahas kui ka pangaülekandega. Lähtutud on töölepingu kohaselt kokku lepitud töötasust 8000 krooni kuus ja kõrvale on jäetud kõik need kostja poolt esitatud dokumendid, mida ei anna siduda hagejale konkreetsel kuupäeval makstud töötasuga. Kostja ei ole esitanud omapoolset arvestust ning esindaja on kohtuistungil möönnud, et osa töötasu maksti hagejale selliselt, et selle üleandmist ei ole kostjal enam võimalik tõendada. Kostja tööandjana pidi pidama korrektset töötasu arvestust ning kostjal on kohustus tõendada, et kogu arvestatud või kokkulepitud töötasu on töötajale välja makstud. Kostja esitatud raamatupidamislik töötasu arvestus 2009 ja 2010 aastate kohta (TVK tl 29-33) ei kattu kostja poolt hagejale palgalipikute alusel tegelikult (allkirja vastu) väljamakstud summadega. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud vastupidist, lähtub kohus hageja arvutustest, mis tuginevad töölepingus kokkulepitud kuutöötasule ja dokumentidena arvestatavate palgalipikute alusel tehtud töötasu väljamaksmisele. Hageja töötasu oli 8000 krooni kuus, nagu oli kokku lepitud töölepingu sõlmimise ajal (TVK tl 23). Kostja ei ole tõendanud poolte kokkulepet töötasu vähendamise kohta. Töölepingusse tehtud kannetega töötasu vähendamiseks 5000 kroonini alates 01.01.2009 ja 4500 kroonini alates 01.01.2009 on töötajat tutvustatud alles 28.06.2010 (TVK tl 38). Ühepoolselt võis tööandja töötasu vähendada alates 01.07.2009 kehtima hakanud töölepingu seaduse § 37 kohaselt ainult kuni 3-ks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Sellist töötasu ajutist vähendamist ei ole kostja kohtule tõendanud, mistõttu kohaldamisele kuulub töölepingu sõlmimisel kokkulepitu. Kuivõrd kostja ei ole kohtule tõendanud teistsugust lõpparve suurust, kuulub rahuldamisele hageja nõue 9 694.74 krooni suuruse lõpparve väljamõistmiseks. Nimetatud summa sisaldab juunikuu töötasu ning puhkusehüvitist kasutamata põhipuhkuse eest. Tulenevalt hageja suuremast töötasust on temale vähem arvestatud ka koondamishüvitust. Tulenevalt kostja poolt peetud töötasu arvestuse (TVK tl 31-33) ja hagejale tegelikult välja makstud töötasu erinevusest ei ole võimalik välja arvutada hageja tegelikku keskmist töötasu. Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et ka kostja ei ole seda teinud, märkides koondamishüvitise summaks 4 500 krooni (TVK tl 33), mis ei ole hageja keskmine töötasu. Hageja on esitanud nõude koondamishüvituse saamiseks ühe kuupalga, so 8000 krooni ulatuses (tl 32). Kostja ei ole

esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hagejale on koondamishüvitis välja makstud. Kostjalt tuleb välja mõista 8000 krooni, so 511.29 eurot koondamishüvitise katteks. Kostja on hagejale ette heitnud seda, et hageja arvutused on tehtud netopalgana, st hageja on lähtunud tema pangakontole laekunud ja temale sularahas makstud summadest. Kohus on seisukohal, et hageja arvutused ei ole seetõttu valed. Töötasu arvestust peab pidama tööandja, kellel on kohustus arvestada ja kinni pidada kõik töötasult kinnipidamisele kuuluvad maksed ning tasuda kõik tööandja poolt töötasult tasumisele kuuluvad maksed. Töötaja on esitanud nõude lähtuvalt temal saamata jäänud töötasust ja hüvitistest. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja muuhulgas eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hageja nõude saamata jäänud töötasu ja kasutamata puhkuse eest hüvitise nõudes 3 488.80 euro ulatuses netopalgana, millele tuleb kostjal juurde arvestada kõik töötasu osas ettenähtud maksud, samuti maksta kõik tööandja poolt töötasult makstavad maksud. Kohus lähtub töölepingus kokku lepitud brutotöötasust 8000 krooni kuus, allkirjade ja kuupäevadega palgalipikutest, millest nähtub arvestatud netopalk ja saadud summad ning kostja poolt hageja pangakontole kantud summadest. Hageja on töötanud tegelikult ületunde, mida tõendavad tunnistaja B. Bagrini ütlused ning Maksu- ja Tolliameti poolt tuvastatud hagejale tegelikult makstud töötasu 2009. a viimasel kolmel kuul, mis ületab kordades kokkulepitud töötasu. Sellest tulenevalt on tõendatud ja põhjendatud hageja nõue palgalipikutel arvestatud, kuid välja maksmata või ekslikult hiljem kui 3 kuu möödumisel kinni peetud töötasu saamiseks 21 713.30 krooni ulatuses. Samuti on põhjendatud hageja nõue töölepingu järgi saamata töötasu nõudes 32 874.54 krooni ulatuses. TLS § 35 kohaselt peab tööandja maksma töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale keskmist töötasu ka juhul, kui tööandja ei ole andnud tööd. Eelpool on kohus põhjendanud, miks ei ole võimalik käesolevas vaidluses välja arvutada töötaja tegelikku keskmist töötasu. Hageja nõue põhineb samuti töölepingus kokkulepitud kuupalgal selle aja eest, mil tööandjal ei olnud võimalik töötajat tööga kindlustada. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on hageja rahalised nõuded rahuldanud vähem kui 50 % ulatuses, kuid on seisukohal, et käesolevas kohtuasjas ei ole põhjendatud menetluskulude jagamine proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Hageja on teinud seaduse alusel kostja kui tööandja ülesandeks olevat tööd, püüdes välja arutada oma tegelikku töötasu. Kostjal korrektse, seadusele vastava raamatupidamisliku dokumentatsiooni puudumise tõttu on hageja tööaega, arvestatud ja väljamakstud töötasu suurust ning keskmist töötasu võimatu arvutada. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.