lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-58117/23

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.04.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-58117/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.04.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2981
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Tial10630340

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2012. a Tartu

Tsiviilasja number

2-10-58117

Tsiviilasi

Oleg Sychev hagi OÜ Tial vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

4 000.09 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. juuni 2011. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Tial apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

3. aprill 2012. a

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): OÜ Tial (registrikood: 10630340; asukoht: Tartu Ropka tee 26), esindaja Igor Sumarok Vastustaja (hageja): Oleg Sychev (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX), esindaja Maia Ploom

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 17. juuni 2011. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda. Jätta raingkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Tial kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Oleg Sychev esitas hagi OÜ Tial vastu töövaidluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25.06.2008. a töölepingu, mille alusel hageja asus kostja juures tööle. Tööleping lõppes 18.06.2010. a töötaja koondamise tõttu. Töölepingu p 4.1. kohaselt oli töötaja töötasu 8 000 krooni kuus. Tegelikult maksti töötajale vähem ning 2009. a ja 2010. a töötasu on suures osas maksmata. Kokku on hagejal saamata 120 588 krooni, s.o 7 067.97 eurot. Kostja esitatud palgalipikutelt ei nähtu hageja töötatud ületunnid, samuti see, mille eest on kostja üldse hagejale raha arvestanud. Kostja on kohustatud pidama töötajate töötasu arvestust ning tagama selle õigsuse. Kui kostja seda teinud ei ole, siis on see kostja risk. Hagejale ei ole makstud koondamishüvitust ühe kuupalga, s.o 511.29 euro ulatuses (tl 32).
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Töövaidluskomisjoni otsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 2009. a töötasu 69 463 krooni, 2010. a jaanuarist maini töötasu summas 39 115 krooni ja lõpparve 12 010 krooni. Kostja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ning pöördus kohtusse taotlusega vaadata töövaidlus läbi hagimenetluse korras. Kostja maksis hagejale rohkem töötasu, kui on kajastatud deklaratsioonis, mida tõendab Maksu- ja Tolliameti kontrolli käigus tuvastatu. Maksuamet arvestas töötasuna töötaja poolt allakirjutatud kviitungeid, kus olid märgitud summa ja töötaja allkiri ning maksustas need täiendavalt töötajale makstud töötasuna. Lisaks tõendab töötasu väljamaksmist asjaolu, et hageja suutis tasuda kõik oma maksekohustused vaidlusalusel perioodil.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 17.06.2011. a otsusega Oleg Sychevi hagi OÜ Tial vastu töövaidluses osaliselt ja mõistis välja OÜ-lt Tial Oleg Sychevi kasuks saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise summas 3 488.80 eurot netotöötasuna, millele lisanduvad kõik töötasult töötaja arvelt ettenähtud maksud ning hüvitise töölepingu erakorralise ülesütlemise eest

koondamise tõttu 511.29 eurot brutotasuna, millelt kuuluvad arvutamisele ja kinnipidamisele töötasult ettenähtud maksud. Kohus jättis rahuldamata Oleg Sychevi hagi OÜ Tial vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks 4 729.47 euro ulatuses. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus oli seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlust ei ole töölepingu sõlmimise ja selle ülesütlemise üle. Hageja nõuab saamata jäänud töötasu ja õiget hüvitust töölepingu lõpetamise eest koondamise tõttu, mis lähtuks töötaja tegelikust töötasust. Kohus oli seisukohal, et nn palgalipikud (ümbrik tl 28, lipikud nr 24-71) tõendavad töötasu maksmist kostja poolt hagejale, sest nendel palgalipikutel on olemas kuupäev, tasu suurus ja hageja allkiri. Hageja ei ole vaidlustanud enda allkirju kostja poolt esitatud palgalipikutel. Hageja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et tema allkiri tõendab raha saamist. Maksu- ja Tolliamet on samadele palgalipikutele tuginedes tuvastanud hagejale makstud töötasu ja sellest tulenevalt on kostjale arvestatud täiendavad maksud (TVK tl 15 olev Maksu- ja Tolliameti tõend). Töölepingus nr 27, 25.06.2008. a on punktis 4.2 tõepoolest kokku lepitud, et kostja maksab hagejale töötasu pangakontole kandmisega, kuid VÕS § 13 lg 3 kohaselt, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool on nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Hageja on pikema aja jooksul aktsepteerinud töötasu saamist sularahas. Nii palgalipikutest kui ka hageja seletusest ja tunnistaja B.B. ütlustest nähtub, et töötajad soovisid aeg-ajalt ettemaksu saadaoleva töötasu arvelt ning neile tehti vastavaid väljamakseid sularahas. Seega olid hageja ja kostja suuliselt kokku leppinud, et hagejale makstakse nn avanssi, mille maksmises töölepingus kokku lepitud ei olnud ja töötasu sularahas. Samas on kostja jätnud täitmata tööandja kohustuse pidada töötasu arvestust. Kohtule esitatud palgalipikud on lünklikud, mõnedel puuduvad kuupäevad ning need on kontsud tööaja arvestuse lehtede küljest. Kostja esindaja seletuse kohaselt ei ole tööaja arvestuse lehti säilinud, mistõttu hagejal ja kohtul ei ole võimalik tutvuda tööaja arvestusega ning kontrollida arvestatud töötasu õigsust. Kohus möönas, et nähtuvalt hageja allkirjadest ka kuupäevadeta palgalipikutel, võis hageja olla saanud kätte rohkem töötasu, kui on võimalik tuvastada käeolevas kohtumenetluses. Tulenevalt raamatupidamise seaduses sätestatud kohustusest koostada raamatupidamise algdokument ja seda säilitada vähemalt 7 aastat, mida kostja ei ole täitnud, kannab ta dokumendi puudumisest tulenevat riisikot maksta hagejale töötasu, mille väljamaksmist kostja ei ole suutnud tõendada. Kohtule on esitatud 22.01.2011. a palgalipik summas 12 000, kuid sellele ei ole märgitud ühtegi selgitust, mille eest sellel märgitud rahasumma on makstud pool aastat pärast töölepingu lõpetamist. Hageja väitel ei ole tema lõpparvet ja koondamishüvitust saanud ning kostja ei ole kohtule vastupidist tõendanud. Hageja seletuse ja tunnistaja B.B. ütluste kohaselt panid töötajad kirja iganädalaselt esitatavatele tööaja arvestuse lehtedele nende poolt töötatud tunnid. Kohtule ei ole esitatud ühtegi kostja korraldust perioodil 2009. a jaanuar kuni 2010. a juuni töötajatelt nõutud ületunnitöö kohta. Hageja nõude aluseks olev väidetav ületunnitöö on töötaja enda poolt kirja pandud ning tööandja ei olnud kohustatud seda aktsepteerima. Hageja ei ole tõendanud temalt ületunnitöö nõudmist kostja poolt. Hageja seletused ja tunnistaja ütlused on liiga üldsõnalised, et kohtul oleks võimalik välja selgitada igakordselt konkreetne ületunnitöö tegemise päev ja siis kontrollida asjaolusid, kas hageja sellel päeval tegelikult ületunnitööd tegi või mitte. Kohus võttis hageja nõude rahuldamisel aluseks hageja esindaja poolt 11.05.2011. a kohtule esitatud „Oleg Sychevi töötasu arvestuse lähtuvalt lipikute ja pangaülekannete alusel“. Selles arvestuses on hageja arvesse võtnud kostja poolt tegelikult hagejale makstud summad, nii sularahas kui ka pangaülekandega. Lähtutud on töölepingu kohaselt kokku lepitud töötasust

8000 krooni kuus ja kõrvale on jäetud kõik need kostja poolt esitatud dokumendid, mida ei anna siduda hagejale konkreetsel kuupäeval makstud töötasuga. Kostja ei ole esitanud omapoolset arvestust ning esindaja on kohtuistungil möönnud, et osa töötasu maksti hagejale selliselt, et selle üleandmist ei ole kostjal enam võimalik tõendada. Kostja tööandjana pidi pidama korrektset töötasu arvestust ning kostjal on kohustus tõendada, et kogu arvestatud või kokkulepitud töötasu on töötajale välja makstud. Kostja esitatud raamatupidamislik töötasu arvestus 2009. a ja 2010. a kohta (TVK tl 29-33) ei kattu kostja poolt hagejale palgalipikute alusel tegelikult (allkirja vastu) väljamakstud summadega. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud vastupidist, lähtus kohus hageja arvutustest, mis tuginevad töölepingus kokkulepitud kuutöötasule ja dokumentidena arvestatavate palgalipikute alusel tehtud töötasu väljamaksmisele. Hageja töötasu oli 8000 krooni kuus, nagu oli kokku lepitud töölepingu sõlmimise ajal (TVK tl 2-3). Kostja ei ole tõendanud poolte kokkulepet töötasu vähendamise kohta. Töölepingusse tehtud kannetega töötasu vähendamiseks 5000 kroonini alates 01.01.2009. a ja 4500 kroonini alates 01.01.2009. a on töötajat tutvustatud alles 28.06.2010. a (TVK tl 38). Ühepoolselt võis tööandja töötasu vähendada alates 01.07.2009. a kehtima hakanud töölepingu seaduse § 37 kohaselt ainult kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Sellist töötasu ajutist vähendamist ei ole kostja kohtule tõendanud, mistõttu kohaldamisele kuulub töölepingu sõlmimisel kokkulepitu. Kuivõrd kostja ei ole kohtule tõendanud teistsugust lõpparve suurust, kuulub rahuldamisele hageja nõue 9 694.74 krooni suuruse lõpparve väljamõistmiseks. Nimetatud summa sisaldab juunikuu töötasu ning puhkusehüvitist kasutamata põhipuhkuse eest. Tulenevalt hageja suuremast töötasust on temale vähem arvestatud ka koondamishüvitust. Tulenevalt kostja poolt peetud töötasu arvestuse (TVK tl 31-33) ja hagejale tegelikult välja makstud töötasu erinevusest ei ole võimalik välja arvutada hageja tegelikku keskmist töötasu. Kohus juhtis kostja tähelepanu sellele, et ka kostja ei ole seda teinud, märkides koondamishüvitise summaks 4 500 krooni (TVK tl 33), mis ei ole hageja keskmine töötasu. Hageja on esitanud nõude koondamishüvituse saamiseks ühe kuupalga, so 8000 krooni ulatuses (tl 32). Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hagejale on koondamishüvitis välja makstud. Kostjalt tuleb välja mõista 8000 krooni, s.o 511.29 eurot koondamishüvitise katteks. Kostja on hagejale ette heitnud seda, et hageja arvutused on tehtud netopalgana, st hageja on lähtunud tema pangakontole laekunud ja temale sularahas makstud summadest. Kohus oli seisukohal, et hageja arvutused ei ole seetõttu valed. Töötasu arvestust peab pidama tööandja, kellel on kohustus arvestada ja kinni pidada kõik töötasult kinnipidamisele kuuluvad maksed ning tasuda kõik tööandja poolt töötasult tasumisele kuuluvad maksed. Töötaja on esitanud nõude lähtuvalt temal saamata jäänud töötasust ja hüvitistest. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja muuhulgas eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldas hageja nõude saamata jäänud töötasu ja kasutamata puhkuse eest hüvitise nõudes 3 488.80 euro ulatuses netopalgana, millele tuleb kostjal juurde arvestada kõik töötasu osas ettenähtud maksud, samuti maksta kõik tööandja poolt töötasult makstavad maksud. Kohus lähtus töölepingus kokku lepitud brutotöötasust 8000 krooni kuus, allkirjade ja kuupäevadega palgalipikutest, millest nähtub arvestatud netopalk ja saadud summad ning kostja poolt hageja pangakontole kantud summadest. Hageja on töötanud tegelikult ületunde, mida tõendavad tunnistaja B.B. ütlused ning Maksu- ja Tolliameti poolt tuvastatud hagejale tegelikult makstud töötasu 2009. a viimasel kolmel kuul, mis ületab kordades kokkulepitud töötasu. Sellest tulenevalt on tõendatud ja põhjendatud hageja nõue palgalipikutel arvestatud, kuid välja maksmata või ekslikult hiljem kui 3 kuu möödumisel kinni peetud töötasu

saamiseks 21 713.30 krooni ulatuses. Samuti on põhjendatud hageja nõue töölepingu järgi saamata töötasu nõudes 32 874.54 krooni ulatuses. TLS § 35 kohaselt peab tööandja maksma töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale keskmist töötasu ka juhul, kui tööandja ei ole andnud tööd. Eelpool on kohus põhjendanud, miks ei ole võimalik käesolevas vaidluses välja arvutada töötaja tegelikku keskmist töötasu. Hageja nõue põhineb samuti töölepingus kokkulepitud kuupalgal selle aja eest, mil tööandjal ei olnud võimalik töötajat tööga kindlustada. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on hageja rahalised nõuded rahuldanud vähem kui 50% ulatuses, kuid on seisukohal, et käesolevas kohtuasjas ei ole põhjendatud menetluskulude jagamine proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Hageja on teinud seaduse alusel kostja kui tööandja ülesandeks olevat tööd, püüdes välja arutada oma tegelikku töötasu. Kostjal korrektse, seadusele vastava raamatupidamisliku dokumentatsiooni puudumise tõttu on hageja tööaega, arvestatud ja väljamakstud töötasu suurust ning keskmist töötasu võimatu arvutada. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.OÜ Tial esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole kohus hinnanud kõiki apellandi poolt esitatud tõendeid, väiteid ja seisukohti igakülgselt, täielikult ja objektiivselt TsMS § 232 lg 1 kohaselt; 2) ei ole kohus arvesse võtnud TLS § 44 lg 1 ja § 44 lg 6; 3) nähtub hageja arvestusest, et kostja oli kohustatud maksma hagejale perioodil 2009. a jaanuarist kuni 2010. a juunini 118 913.66 krooni. Kohus tunnistas sama perioodi eest makstuks 113 493 krooni. Kohus jättis arvestamata, et 01.04.2010. a seisuga oli kostjal ettemaks hagejale summas 7336 krooni. Arvestades asjaolu, et kostja ja hageja lepingulised suhted olid lõppenud 18.06.2010. a, siis ettemaksu summa oleks võinud tasaarvestada tasuga; 4) ei vasta tõele hageja väide, et mõningatel kuudel sai ta töötasu vähem kui töölepingus oli ette nähtud. Tegelikult sai hageja oma töötasu hilinemisega, mis on tõendatud ka tunnistaja ütlustega. Hageja poolt esitatud arvestus ei vasta töölepingus sätestatule; 5) ei ole kohus analüüsinud apellandi väidet selle kohta, et vastustaja käitumine on hea usu põhimõtte vastane, kuna võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Vastustaja on käitunud apellandi suhtes vastuoluliselt jättes teatamata oma pretensioonidest töölepingu kehtivuse ajal; 6) ei ole kohus märkinud, et 2010. a juuni kuu arvestuses on ka lõpparve summa;

7) ei ole kohtukulude jaotus põhjendatud.

5.Oleg Sychev vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kohus ületunde saamata jäänud tasu väljamõistmisel arvestanud. Seega on kostja väide ületundide arvessevõtmise kohta arusaamatu ja ei vasta tegelikkusele; 2) ei olnud hageja ja kostja vahel kokkulepet summeeritud töötasu arvestuseks. Kostja väidab, nagu oleks töötasu hilinemisega maksnud, kuid sellekohast arvestust ta esitanud ei ole; 3) kohustus kostja hagejale maksma netotasuna kokku vaidlusalusel perioodil 118 913.66 krooni (selles osas poolte vahel vaidlust ei ole). Mõnel kuul oli kostja arvestanud hagejale suuremat palka kui 8000 krooni brutotasuna. See õigus kostjal on ning selle üle poolte vahel vaidlust ei ole. Näiteks kostja poolt kohtule esitatud töötasu arvestuses 2009. a kohta on töötasuna oktoobris arvestatud 16 470 krooni, novembris 23 070 krooni ja detsembris 23 070 krooni (hageja ei ole oma arvestuses neid summasid arvesse võtnud ja lähtus ainult lipikutele kostja poolt kirjutatud summadest kuna töötasu arvestuse summad TVK tl 29-33 ei vasta üldse tegelikkusele); 4) nähtub lipikutel kirjasolevatest andmetest, et kostja ei ole hagejale ka neid summasid välja maksnud, mis tal endal lipikutele kirja pandud on, rääkimata töölepingus kirjas olevast töötasust. Lipikutel näidatud summadest on välja maksmata 21 7713.30 krooni ja 32 874.54 krooni tuleb kostjal juurde maksta kokku nende kuude eest, kui lipikutel ei ole arvestatud isegi lepingujärgse töötasu suurust. Kohus on õigesti arvestanud saamata jäänud tasuks 3488.80 eurot; 5) ei vasta tegelikkusele kostja väide, et koondamishüvis 511.29 krooni on välja mõistetud kaks korda. Hageja poolt esitatud 2010. a juunikuu eest saadaoleva töötasu arvestuses on saadaoleva summa hulka arvatud töötasu ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni. Töötaja töötas 2010. a 1. juunist kuni 18. juunini 14 tööpäeva, kokku 104,2 tundi. Päevatasu oli 400 krooni brutotasuna. Kokku oli töötasu juunis brutosummas 5210 krooni, netosummas 4473.16 krooni. Kasutamata oli puhkust 17 päeva, mille eest on töötajal õigus saada kasutamata puhkuse kompensatsioon 5221.58 krooni netosummana. Kokku oli kostja kohustatud hagejale tasuma töötasu ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni 9694.74 netosummas. Sellest summast tasus kostja ära 500 krooni ja tasuma peab ta veel 9194.75 krooni netosummas. Kohus on seda ka arvesse võtnud ja ei ole eraldi kasutamata puhkuse kompensatsiooni välja mõistnud; 6) esitas hageja esialgselt oma nõude lähtuvalt teostatud ületundidest. Kuna tal ei olnud võimalik tehtud ületundide hulka tõendada, loobus ta sellest nõudest ning oma lõplikus nõudes lähtus ainult kostja poolt kirjapandud lipikute andmetest ja muudest kirjalikest tõenditest. Oma nõude oluline vähendamine ei saa olla vastuolus hea usu põhimõttega; 7) hageja nõudis kostjalt korduvalt saamata töötasu väljamaksmist ja kostja lubas seda teha, kuid ei teinud. Õiguse kuritarvitamine ei ole see, kui inimene oma töö eest tasu nõuab;

8) ei vasta tegelikkusele kostja väide, et hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise eest on välja makstudl; 9) on põhjendamatu ja tõendamata kostja väide nagu oleks hageja talle midagi võlgu; 10) põhjendatud on menetluskulude jätmine poolte endi kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on asja läbivaatamisel kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme ja ei ole rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda neid käesolevas otsuses.
7.Apellandi väide, et maakohus ei ole kõiki kostja poolt esitatud tõendeid hinnanud, ei ole õige. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud asjaolud TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel, kuna puudub kahtlus asjaolude tuvastamise õiguspärasuses. Maakohus on otsuses õigesti märkinud, et kuna tööandja rikkus oma kohustust pidada nõuetekohast tööaja ja töötasu arvestust, siis tuleb aluseks võtta töötaja esitatud andmed. TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandjal kohustus tagada kokkulepitud töö- ja puhkeaeg ning pidada tööaja arvestust. Kui tööandja ei pea tööaja arvestust ning maksab töötajatele töötasu ebaregulaarselt ning erinevatel viisidel – kord sularahas, kord ülekandega ning jätab töötasult maksud deklareerimata, siis sellega piirab tööandja oma väidete usaldusväärsust. Maakohus on hinnanud mõlema poole esitatud tõendeid ning osaliselt arvestanud tööandja väiteid töötasu maksmise kohta. Apellandi väited ei anna alust selles osas maakohtu otsuse muutmiseks.
8.Apellandi väide, et hageja nõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole õige. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Ringkonnakohus leiab, et kuna töötaja on tööandja vastu esitanud saamata jäänud töötasu nõude seaduses sätestatud aegumistähtaja piires, siis puudub alus lugeda hea usu põhimõtte vastaseks seda, et ta ei teinud seda varem. Apellandi väitel on töötaja saanud oluliselt rohkem raha tööandja käest, kui töötaja seda kinnitab ja maakohus tõendatuks luges. Ringkonnakohus märgib, et tööandja on end ise seadnud raskesse olukorda, kuna ei dokumenteerinud tööaega ja töötasu maksmiseks kasutati viise, kus arvestuse pidamine oli raskendatud. Kui tööandja suudab tõendada, et töötaja on saanud tema käest raha, mis ei olnud töötasu ja mille saamiseks puudus alus, siis tekib tööandjal nõudeõigus töötaja vastu. Käesoleval juhul aga on töötaja tõendanud, et ta ei ole kokkulepitud ulatuses töötasu saanud ning nõudeõiguse realiseerimist ei ole põhjust pidada hea usu põhimõtte vastaseks.
9.Apellandi väide, et maakohus mõistis koondamishüvise välja teistkordselt, ei ole tõendatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega.
10.Maakohus on põhjendanud menetluskulude poolte kanda jätmist sellega, et kuigi hagi rahuldati ligikaudu pooles ulatuses, tuleb arvestada vaidluse iseloomu ja kostja käitumist, mis hagi esitamise tingis ja mis muutis tõendamise keerukaks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas põhjendatult TsMS § 163 lg 1 viimast alternatiivi ja jättis kummagi poole kulud poole enda kanda. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Kai Kullerkupp

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja