Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas 17.05.2010 töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus välja mõista saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitis. Töövaidluskomisjon rahuldas avaldaja nõude. Kostja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 14.09.2010 ning esitas 13.10.2010 kohtule avalduse töövaidlus uuesti läbi vaadata.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 86441 krooni ja hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest 8110,40 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.10.2009 tähtajalise töölepingu nr 146, mille alusel asus hageja tööle betoneerijana, töötasuga 8000 krooni kuus. Töö tegemise kohaks oli kokku lepitud V u H . 05.10.2009 sõlmisid pooled töölepingu lisa 1, millega lepiti kokku, et välislähetuses olemise ajal kuni 03.02.2010, maksab tööandja töötajale töötasu 10,28 eurot (160,8570 krooni) tunni eest. Pooled leppisid 05.01.2010 kokku, et tööleping on sõlmitud tähtajalisena kuni 29.01.2010 või kuni objekti lõpuni. Hageja töötas oktoobris 2009 160 tundi, töötasu 25 736 krooni, novembris 2009 168 tundi, töötasu 27 022,80 krooni, detsembris 2009 181 tundi, töötasu 29 113,85 krooni, jaanuaris 2010 143 tundi, töötasu 23 001,55 krooni ja veebruaris 2010 31,5 tundi, töötasu 5066,80 krooni. Kostja maksis hagejale tehtud töö eest osaliselt, 2009 oktoobris 7500 krooni ja 2009 novembris ja detsembris 8000 krooni. Kostjal on tasumata töötasu 86 441 krooni. Hageja töötas kostja juures 4 kuud, mille eest on ettenähtud puhkus 9 päeva. Hageja puhkust ei kasutanud ja seega tuleb kasutamata puhkus hüvitada summas 901,15 krooni päeva eest. Tööleping poolte vahel on lõppenud, lõpparvega ei ole kostja eelnimetatud summasid hagejale välja maksnud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt sõlmisid hageja ja kostja töölepingu 05.10.2010 ja hageja asus tööle kostja juures betoneerijana, töötasu suuruseks leppisid pooled kokku 8000 krooni kuus. Pooled sõlmisid töölepingu lisa, milles muutsid töö asukohta ja tööaja arvestust. Hageja esitatud töötaja arvestus ei ole õige, tabelid on hageja enda koostatud. Summeeritud tööaja arvestuse järgi oleks hageja saanud töötada perioodil 05.10.2009 kuni 03.02.2010 maksimaalselt 638 tundi mitte 683,5 tundi nagu on märkinud hageja. Pooled ei ole ületunnitöös kokku leppinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtuistungil poolte seisukohtadega ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas kostja juures betoneerijana ning täitis oma tööülesandeid Soome Vabariigis. Pooled vaidlevad töötatud tööaja ning tasumisele kuuluva töötasu üle. Kohaldada tuleb töölepingu lõppemisel kehtinud töölepingu seaduse redaktsiooni. TLS § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandjal kohustus maksta töötajale kokkulepitud töötasu vastavalt lepingus ette nähtud tingimustele. Kõik sissenõutavaks muutunud summad tuleb TLS § 84 lg 1 järgi maksta välja töölepingu lõppemisel. Kohtule esitatud töölepingust nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid töölepingu 02.10.2009

töölepingu, mille järgi asus hageja 05.102009 tööle betoneerijana, töötasuga 8000 krooni kuus. Töö tegemise kohaks leppisid pooled kokku Helsingi (V spordikompleksi laiendus). Tööle asumise päeval 5.10.2009 sõlmisid poole lepingu lisa, millega muudeti töölepingu tingimusi ja lepiti kokku välislähetuses olemise ajal töötasuks 10,28 eurot tunnis ning summaarses tööaja arvestuses 6 kuu jooksul. Pooled muutsid lepingu 05.01.2010 lepingu muudatusega tähtajaliseks. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid asjaolule, et hageja töötas kogu vaidlusaluse perioodi so 5.10.2009-3.02.2010 Soomes, seega oli ta välislähetuses. Pooled ei vaidle ka lepingu lõppemise aja üle, mis nähtub tööandja tõendist. Kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on hagejale tasunud töötasu oktoobrist detsembrini 2009 osaliselt, makstes oktoobri kuu eest 7500 krooni ja novembri ja detsembri eest 8000 krooni. Kohtule esitatud tööaja graafikutsest nähtub hageja töötatud töötundide arv. Kostja kohustuseks on hageja esitatud tõendi ümber lükata, kuid kostja seda teinud ei ole. Kostja väited, et tööaja arvestuse tabelid ei ole koostatud kostja poolt, on paljasõnalised, kohtul ei ole alust kahelda tabelite õigsuses. Kostja teavitas kohut soovist tõendeid esitada, kuid seda teinud ei ole, TsMS § 230 lg 1 järgi peab pool oma väiteid tõendama. Asjaolu, et pooled ei ole lepingus sõnaselgelt kokku leppinud ületundide tegemisest ja on kokku leppinud summaarses töötaja arvestuses, ei tähenda, et kostja ei peaks hagejale reaalselt tehtud töötundide eest sh ületundide eest tasuma ka siis, kui see ei vasta formaalselt summaarsele töötaja arvestusele. Kostjalt tuleb välja mõista TLS § 84 lg 1 alusel töötasu 2009 oktoobri eest summas 1165,49 eurot; töötasu 2009 novembri eest summas 1215,78 eurot; töötasu 2009 detsembri eest summas 1349,42 eurot; töötasu 2010 jaanuari eest summas 1470,07 eurot; 2010 veebruari eest 323,83 eurot. TLS § 71 järgi peab töölepingus lõppemisel hüvitama kasutamata ja aegumata puhkuse. Hagejal oli õigus töötatud aja eest saada puhkust 9 päeva, sest lepingus on kokku lepitud 28 päevane põhipuhkus. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks hüvitis aegumata ja kasutamata puhkuse eest summas 518,35 eurot. TsMS § 162 lg 1 ja 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitada otsuse teinud kohtule 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.