Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 20.01.2010.a esitas KEAS hagi OÜ R , JKja KMvastu võla nõudes. Harju Maakohtu 29.03.2011.a kohtumääruse alusel kinnitati hageja ja kostja KMvahel sõlmitud kompromiss. 12.04.2011.a esitas hageja nõude täpsustuse kostjate OÜ R ja JKvastu. Hageja palub kostjalt OÜ R välja mõista hageja kasuks 9 234,87 eurot, millest põhivõlg on 5 400,53 eurot ning viivi-

sed 3 834,34 eurot. Hageja palub kostjalt JKsolidaarselt OÜ-ga R välja mõista hageja kasuks 5 843,77 eurot, millest põhivõlg on 5 400,53 eurot ning viivised 443,23 eurot. Kostjate vastuväited Kostjad on esitanud vastuse hagiavaldusele, milles leiavad, et seoses hageja ja KM vahel sõlmitud kompromissiga (mille järgi tasub KM hagejale põhinõudest 2 700,267 eurot) on hageja nõue summa 2 700,267 euro ulatuses lõppenud ja põhinõue kostjate vastu väheneb. Kostjad paluvad kohtul vähendada viivisenõuet, kuna viivis on ebamõistlikult suur. Hageja on viivisearvestusel aluseks võtnud viivisemääraks 0,2% päevas, mis ületab kümnekordselt seaduses ettenähtud määra. Samuti on kostjate majanduslik seis raske – kostjatel puudub püsiv sissetulek, mille arvelt nõuet rahuldada, mistõttu võib nõude rahuldamine viia nii eraisiku kui ka juriidilise isiku pankrotini. Kostjad leiavad, et hageja peab suutma tõendada, et tal tekkis enam kahju, kui seda on võlgnetavalt summalt arvutatud seadusliku viivise summa. Tulenevalt eeltoodust paluvad kostjad nõude põhjendatuse korral viivist vähendada mõistliku suuruseni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja OÜ R ja hageja vahel on 08.12.2008.a ja 02.02.2009.a sõlmitud kokkulepped võlgnevuse tasumiseks. 02.02.2009.a sõlmitud kokkuleppes tunnistab kostja OÜ R võlgnevust hageja ees summas 5 875,72 eurot (91 935,10 krooni). VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kostja JKja hageja vahel on 02.02.2009.a sõlmitud käendusleping, mille kohaselt JKkäendab OÜ R ja hageja vahel 02.02.2009.a sõlmitud kokkuleppest tulenevate nõuete täielikku täitmist. Kostja JK’i vastutuse maksimimmääraks on 5 875,72 eurot (91 935,10 krooni). VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 66 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Kostja JKja hageja vahel sõlmitud käenduslepingu p 2.4 kohaselt käendaja vastutab võlausaldaja ees koos põhivõlgnikuga kui solidaarne võlgnik.

Hagejal on seadusest tulenev õigus nõuda kohustuse täitmist kõigilt kostjatelt. Seetõttu kohus jätab rahuldamata kostjate taotluse vähendada põhinõuet hageja ja KMvahel sõlmitud kompromissisumma võrra. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikul on õigus esitada tagasinõue kohustuse täitmata jätnud solidaarvõlgniku vastu. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostjad taotlevad vähendada viivisenõuet. OÜ R ja hageja vahel 02.02.2009.a sõlmitud kokkuleppe punkti 3.2 kohaselt on hagejal õigus alates kokkuleppe rikkumisele järgnevast päevast nõuda viivist 0,2% päevas koguvõlgnevuse tasumata osalt. Hageja on arvestanud viiviseid määraga 0,2% päevas. Kostjad on ise põhjustanud viiviste summa kasvamise ning ei ole omaltpoolt teinud mitte midagi selleks, et võlgnevus saaks tasutuks. Hageja palub viiviseid välja mõista väiksemas summas kui põhinõude summa. Seetõttu kohus leiab, et esitatud viiviste nõue on põhjendatud ja proportsionaalne. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.