Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

29.07.2010 esitas SZ avalduse töölt lahkumiseks. 20.08.2010 esitas tööandja Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse SZ’lt 6547 krooni suuruse hüvitise saamiseks TLS § 98 1 ja 100 lg. 5 alusel ning varalise kahju 80 227,16 krooni hüvitamiseks. Avaldaja väitel on töötaja poolt töölepingu ülesütlemine tühine, kuna selles ei ole näidatud erakorralise ülesütlemise aluseid ja neid ei esinenud. Seega on tööandjal õigus nõuda töötajalt ühekuise keskmise palga suurust hüvitist. Töötaja tekitas varalise kahju sellega, et hoidis talle tööandja poolt välja antud kütuse krediitkaarte autos ja koos PIN-koodidega. Ta teatas, et need varastati tema kasutuses olnud veokisse sissemurdmisel. 15. ja 16. jaanuaril 2010 on töötajale antud kahe krediitkaardiga välja võetud kütust 92 927,16 krooni (ilma käibemaksuta) maksumuses, millega tekitati tööandjale märgitud ulatuses kahju. Töölepingu ülesütlemise hetkeks oli vastavalt töötajaga saavutatud kokkuleppele tema palgast kahju hüvitamiseks kinni peetud 12 700 krooni. Seega on hüvitamata 80 227,16 krooni. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni TVK 12.10.2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-2/269910 jäeti tööandja nõue hüvitise saamiseks rahuldamata ja rahuldati varalise kahju hüvitamise nõue 50 163,62 krooni ulatuses, s.o. kütuse hüvitamiseks, mis võeti välja krediitkaardiga veokinumbrile XXX. Kütuse maksumuse hüvitamise nõude, mis võeti välja kütusekaardiga veokile numbriga XXX, jättis TVK rahuldamata, sest sellel märgitud autonumber oli ekslik ning tööandja ei võtnud ise kasutusele abinõusid töötajale välja antud kasutamisele mittekuuluva krediitkaardi tagastamiseks. Töötaja vastutuse alusena on TVK viidanud 01.07.2009 sõlmitud varalise vastutuse kokkuleppele ja toonud välja, et töötaja hoidis kütusekaarte koos PIIN koodidega autos, seega ei käitunud tavalise hoolsusega. Ka ei pöördunud ta varguse tuvastamiseks politsei poole. Kostja taotlus 17.11.2010 esitas SZhagiavalduse vormis taotluse, milles vaidlustab TVK 12.10.2010 otsusega temalt kahju 50 163,62 krooni väljamõistmise. Samuti palus ta 12 700 krooni kahju hüvitamist TsÜS §-le 101 viidates, mis oli kinni peetud kostja palgast. 01.12.2010 tegi Maakohus SZ’le puuduste kõrvaldamise määruse, milles muuhulgas paluti esitada vormikohane taotlus töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. 17.12.2010 kõrvaldas SZpuudused. Hageja vastus 14.01.2011 esitas hageja EEOÜ oma seisukohad. Ta leidis, et kostja taotluse menetlusesse võtmisest tuleb keelduda, kuna kostja ei esitanud taotlust töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras ühe kuu jooksul arvates TVK otsuse kättesaamisest. Juhul, kui kohus leiab, et avaldus oli esitatud tähtaegselt, palub hageja rahuldada tema TVK-le esitatud nõuded täies ulatuses avalduses märgitud alustel ja ulatuses. Seega palub ta kostjalt välja mõista 6 547 krooni hüvitust ja kahju 80 227,16 krooni (tlk. 55), tuginedes TVK-le esitatud avalduse põhjendustele. Vaidlust ei ole asjaolus, et kütuse krediitkaardid, sh ka kostja poolt kasutamisele mittekuuluv krediitkaart asusid kostja valduses ja kostjal oli kohustus hoida krediitkaarte turvaliselt enda valduses ja kontrolli all ning tagada, et nimetatud kaardid ei satuks kolmandate isikute kätte. Samuti oli kostjal kohustus hoida kaarti ja kaardi PIN-koode eraldi ning PIN-koodi hoidma saladuses. Käesoleval juhul hoidis kostja PIN-koodid koos kaartidega koos ja lisaks jättis need valveta sõidukisse. Seega on kostja rikkumises süüdi ja hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole pöördunud politseisse ja ei olnud kostja valduses olnud hageja sõidukil kahjustusi, mis viitaksid sõidukisse sissemurdmisele. Muu seas väidab hageja, et

23.04.2010 saavutasid pooled kokkuleppe, et kahju hüvitamiseks peetakse töötaja palgast kinni 1500 krooni iga kuu (tlk.26), ning et kostja väited selle kokkuleppe tühisusest on alusetud. Kostja seisukoht Kostja vastuväidete kohaselt reisis ta 15.01.2010 autoga nr. XXX ja peatus bensiinijaama parklas, et käia tanklapoes. Tagasi tulles ta avastas, et veokikabiini ukselukk oli lahti murtud ja sealt varastatud 4 krediitkaarti, sealhulgas 2 UTA kütuse krediitkaarti. Ta teatas koheselt kaartide vargusest tööandja seaduslikule esindajale, kes leidis, et politseid pole tarvis kutsuda ja kaardid pannakse kohe kinni. Kokkulepe, mille kohaselt tema palgast hakati kinni pidama 1500 krooni kuus, oli sõlmitud ähvarduse mõjul, sest muidu ähvardas teda vallandamine. Maakohtu 16.05.2011 istungil kostja teatas, et on nõus hüvitama MED kaardiga tekitatud kahju ehk kahju ulatuses, milles TVK nõude rahuldas, kuid sellest tuleks maha arvata tema palgast kinni peetud 12 700 krooni (tlk. 99 pöördel). Maakohtu otsuse põhjendused Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg.4 sätestab, et kui TVK avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel puhul on hagejaks töövaidluskomisjoni pöördunud isik ja kostjaks kohtule taotluse esitanud pool. ITVS § 25 lg. 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. 17.11.2010 hagiavalduse vormis esitatud taotluses on kostja selgelt osundanud, et ta vaidlustab TVK 12.10.2010 otsust töövaidlusasjas nr 9.4-2/2699-10 osas, millega temalt mõisteti hageja kasuks välja 50 163,62 krooni kahju hüvitamiseks UTA kaardiga veokile XXX kasutatud kütuse eest. Seega puudub alus jätta kohtusse esitatud taotlust läbi vaatamata, kuna kostja pöördus kohtusse taotlusega ühekuulise tähtaja jooksul Hageja ei vaidlustanud ühekuulise tähtaja jooksul TVK 12.10.2010 otsust töövaidlusasjas nr 9.42/2699-10 osas, millega jäeti rahuldamata tema avaldus kostjalt 6 6547 krooni hüvituse saamiseks töölepingu korralise ülesütlemise tähtaja mittejärgimise eest ja jäeti kahju hüvitamise nõue 30 063,54 krooni ulatuses rahuldamata. Seega märgitud osades on TVK 12.10.2010 otsus jõustunud ja nendes osades tuleb hageja nõuded TsMS § 428 lg.1 p.2 kohaselt menetlus lõpetada otsust tegemata, kuna on olemas jõustunud lahend kohtueelses menetluses. TVK 12.10.2010 otsusega väljamõistetud summa osas võttis kostja 16.05.2011 kohtuistungil hagi õigeks, avaldades, et kostja on nõus hüvitama MED kaardiga tekitatud kahju, jäädes samas seisukohale, et selles summast tuleb maha arvata tema palgast ebaseaduslikult kinni peetud 12 700 krooni töötasu. Kohus leiab, et tegemist on tasaarvestamise avaldusega, mis on ka hagejale juba töövaidluskomisjoni menetluses teatavaks tehtud. Tasaarvestus on põhjendatud, sest TLS §-le 78 lg.1 kohaselt võib tööandja kohtuväliselt oma nõuded töötaja töötasu nõudega tasaarvestada vaid töötaja kirjalikult antud nõusolekul. Antud juhul sellist nõudolekut kirjalikus vormis ei olnud. Tööandja 23. aprilli 2010 käskkirjal, millega tööandja käskis kostja palgast kinni pidada 1500 krooni kuus kuni tekitatud kahju hüvitamiseni, on üksnes kostja kinnitus, et ta on käskkirjaga tutvunud. Sellest ei nähtu kostja nõusolekut kahju tasaarvestamiseks töötaja töötasuga (töötaja palgast kinnipidamiseks) Järelikult oli 12 700 krooni kostja palgast kinni peetud ebaseaduslikult ja 12 700 krooni ulatuses tuleb haginõuet vähendada, s.o. välja mõista 50163,62 – 12700 krooni, s.o. 37 463,62 krooni ehk 2394,36 eurot.

Hagi õigeksvõtu korral ei pea kohus otsust õigeksvõetud osas põhjendama. Samas kohus peab vajalikuks märkida, et nõude õigusliku alusena ei saa tugineda vastutusele süüst olenemata. 01.07.2009 sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe ei kehtinud, sest ei vastanud siis juba kehtiva TLS § 75 lg. 2 nõuetele, s.o. selles ei olnud kokku lepitud varalise vastutuse ülempiiris ega tööandja kohustuses maksta varalise vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitust. 20.04.2010 sõlmitud kokkulepe ei kehtinud kahju tekkimise ajal 2010.a. jaanuaris. Kuna kohus rahuldab hagi ca 75% ulatuses, jätab kohus poolt menetluskuludest 75% kostja ja 25% hageja kanda. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse ca 75% ulatuses, jätab kohus poolt menetluskuludest 75% kostja ja 25% hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 122 lg. 1 kohaselt on antud tsiviilasja hagihind 3206,04 eurot (50163,62.) Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.