Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik V S (S) töötas OÜ-s FE (hilisem ärinimi OÜ EE) määramata tähtajaga sõlmitud töölepingu alusel akende paigaldajana. Tööandja 14.04.2009 käskkirjaga oli teda karistatud distsiplinaarkorras vallandamisega TLS § 86 p.6 alusel selle eest, et ta puudus töölt alates 1. aprillist 2009. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus V S tunnistada tema vallandamine 14.04.2009 ebaseaduslikuks, tunnistada tööleping lõpetatuks TLS § 82 alusel, välja mõista TLS § 82 lg. 2 järgi kahekuise palga suurune hüvitus, välja mõista 2009.a. märtsikuu töötasu 3182 krooni, hüvitus kasutamata puhkuse aja eest 2866 krooni, välja mõista kuuekuise palga suurune hüvitus TLS § 117 lg. 2 alusel ebaseaduslikku vallandamise eest ja alates 01.04.2009 kuni 14.04.2009.a. 1 591 krooni tasu osaliselt tasustatud puhkuse eest. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) 02.06.2009 otsusega töövaidlusasjas nr. 9.1-2/2562-2009 tunnistati töölepingu lõpetamine TLS § 86 p.6 alusel ebaseaduslikuks, loeti tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 82 lg.1 alusel 13.04.2009 ja mõisteti tööandjalt avaldaja kasuks välja hüvitus TLS § 82 lg. 2 järgi 9571,20 krooni ning hüvitus TLS § 117 lg. 2 alusel 4350 krooni. Ülejäänud avaldaja nõuded jättis TVK rahuldamata. OÜ FE esitas 07.07.2009 kohtule avalduse vaadata V S nõuded, millised TVK rahuldas, läbi hagimenetluse korras hagina. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 kohaselt loetakse sellisel juhul töövaidluskomisjoni pöördunud isik hagimenetluses hagejaks ja tema töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavalduseks. ITLS § 25 järgi töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Seega on 02.06.2009 töövaidluskomisjoni otsus jõustunud osas, millega komisjon jättis rahuldamata nõuded 2009.a. märtsikuu töötasu 3128 krooni väljamõistmiseks, hüvituse saamiseks kasutamata puhkuse aja eest 2866 krooni ja perioodi 01.04. kuni 14.04.2009 osas tasu saamiseks osaliselt tasustatava puhkuse aja eest. Seoses kostja pankrotistumisega jättis maakohus oma 17.09.2010 määrusega läbi vaatamata V S rahalised nõuded (lõpparve ja hüvituste saamise osas). Seega menetleb kohus hageja nõudeid töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja töölepingu lõppenuks lugemiseks töötaja algatusel TLS § 82 lg.1 järgi. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus leidis, et hageja nõuded tuleb rahuldada. Hageja nõuetes tuleb lähtuda enne 01.07.2009 kehtinud töölepingu seadusest. TsMS § 436 lg. 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Hageja tugineb sellele, et ta lõpetas 02.10.2006 sõlmitud töölepingu nr. TL-2042 (TVK toimiku lk. 3-5) TLS § 82 lg.1 alusel oma algatusel, esitades sellekohase avalduse tööandjale 24.03.2009, pärast seda, kui tööandja teatas järjekordsest töötajate saatmisest osaliselt tasustatavale puhkusele kuni 30.05.2009. Eelnevalt olid töötajad saadetud osaliselt tasustavale puhkusele 05.01.2009 kuni 03.04.2009. Nimetatud tõendavad TVK toimiku lk. 11-13 asuvad töötaja avaldus ja otsused osaliselt tasustatavale puhkusele saatmisest. TLS § 68 lg. 2 sätestas, et osaliselt tasustatavale puhkusele saatmisega mittenõustumisel on töötajal õigus lõpetada tööleping TLS § 82 alusel. TLS § 82 lg.1 sätestas, et TLS § 68 juhtudel lõpetatakse tööleping niisugust muudatuste rakendamise päevast. Kuna eelnevalt olid töötajad saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele kuni 03.04.2009, siis tuleb hageja nõuet töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel lugeda kehtivaks ja tööleping sellele alusel lõpetatuks 03.04.2009, olgugi et vahepeal on tööandjale antud luba saata töötajad osaliselt tasustatavale puhkusele perioodil 01.03.2009 kuni 31.05.2009 (TVK toimiku lk. 12). Kuivõrd tööleping oli töötaja algatusel lõpetatud TLS § 82 lg 1 alusel 03.04.2009, siis on õigusliku aluseta ehk ebaseaduslik kostja poolt hagejale distsiplinaarkaristuse määramine ajal, mil töösuhe oli lõppenud. Kohus peab vajalikuks märkida, et antud juhul töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine ei anna töötajale alust TLS § 117 lg. 2 järgi hüvitist nõuda, kuivõrd tööleping lõppes TLS § 82 lg.1 alusel ning hagejal on õigus nõuda vaid TLS § 82 lg 2 märgitud hüvitist. Seega rahuldab kohus hageja nõuded ja tunnistab temaga sõlmitud töölepingu lõppenuks 03.04.2009 TLS § 82 lg.1 alusel ja hagejaga töölepingu lõpetamise kostja algatusel 14.04.2009 TLS § 86 p.6 alusel ebaseaduslikuks ning jätab menetlusosaliste menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt poolte menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.