V (V) Si (Si) hagi Osaühing Euroakna Ehitus (pankrotis), (endine ärinimi Osaühing Fenster Ehitus) vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.06.2011.a otsus
Tsiviilasja hind maakohtus/ apellatsioonimenetluses
1 597 eurot/ 611,71 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing Euroakna Ehitus (pankrotis) apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): V S (isikukood: xxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxx); Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing Euroakna Ehitus (pankrotis) (registrikood: 10506551; asukoht: Tallinn) seaduslikud esindajad pankrotihaldur Heikki Ojamaa ja pankrotihaldur Toomas Saarma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 14.06.2011.a otsus jätta muutmata.
Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu kostja, Osaühing Euroakna Ehitus kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-32281 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.V S esitas 04.05.2009.a Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Osaühing Fenster Ehitus vastu, milles palus tunnistada tema vallandamine 14.04.2009 ebaseaduslikuks, tunnistada tööleping lõpetatuks TLS § 82 alusel, välja mõista TLS § 82 lg 2 järgi kahekuise palga suurune hüvitus, välja mõista 2009. märtsi töötasu 3 182 krooni, hüvitus kasutamata puhkuse aja eest 2 866 krooni, välja mõista kuuekuise palga suurune hüvitus TLS § 117 lg 2 alusel ebaseadusliku vallandamise eest ja alates 01.04.2009 kuni 14.04.2009, 1 591 krooni tasu osaliselt tasustatud puhkuse eest. V S töötas Osaühingus Fenster Ehitus (hilisem ärinimi Osaühing Euroakna Ehitus) määramata tähtajaks sõlmitud töölepingu alusel akende paigaldajana. Tööandja 14.04.2009 käskkirjaga karistati teda distsiplinaarkorras vallandamisega TLS § 86 p 6 alusel selle eest, et ta puudus töölt alates 01.04.2009. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 02.06.2009 otsusega töövaidlusasjas nr 9.1-2/2562-2009 tunnistati töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks, loeti tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 82 lg 1 alusel 13.04.2009 ja mõisteti TLS § 82 lg 2 järgi tööandjalt avaldaja kasuks välja hüvitus 9 571,20 krooni ning hüvitus TLS § 117 lg 2 alusel 4 350 krooni. Ülejäänud avaldaja nõuded jättis töövaidluskomisjoni rahuldamata. 07.07.2009 esitas Osaühing Fenster Ehitus maakohtule avalduse vaadata V Si nõuded, millised töövaidluskomisjon rahuldas, läbi hagimenetluse korras hagina. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 kohaselt loetakse sellisel juhul töövaidluskomisjoni pöördunud isik hagimenetluses hagejaks ja tema töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavalduseks. ITLS § 25 järgi töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Seega jõustus 02.06.2009 töövaidluskomisjoni otsus osas, millega komisjon jättis rahuldamata nõuded 2009.a märtsi töötasu, summas 3 128 krooni, väljamõistmiseks, hüvituse saamiseks kasutamata puhkuse aja eest summas 2 866 krooni ja perioodi 01.04.2009 kuni 14.04.2009 osas tasu saamiseks osaliselt tasustatava puhkuse aja eest. Seoses kostja pankrotistumisega jättis maakohus 17.09.2010 määrusega läbi vaatamata V Si rahalised nõuded (lõpparve ja hüvituste saamise osas) ning menetles hageja nõudeid töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja töölepingu lõppenuks lugemiseks töötaja algatusel TLS § 82 lg 1 järgi. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hagi tuleb kostja pankroti väljakuulutamise tõttu jätta kõikide nõuete osas läbi vaatamata. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 14.06.2011.a otsuse, millega rahuldas V Si hagi Osaühing Euroakna Ehitus (pankrotis) vastu ja luges hageja töölepingu kostjaga lõpetatuks hageja algatusel TLS § 82 lg 1 alusel 03.04.2009 ja tunnistas hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise kostja
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-32281 algatusel 14.04.2009 TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks. Menetluskulud jäid kostja kanda. Hageja tugines sellele, et lõpetas 02.10.2006 sõlmitud töölepingu nr TL-2042 TLS § 82 lg 1 alusel oma algatusel, esitades sellekohase avalduse tööandjale 24.03.2009, pärast seda, kui tööandja teatas järjekordsest töötajate saatmisest osaliselt tasustatavale puhkusele kuni 30.05.2009. Eelnevalt olid töötajad saadetud osaliselt tasustavale puhkusele 05.01.2009 kuni 03.04.2009. TLS § 68 lg 2 kohaselt osaliselt tasustatavale puhkusele saatmisega mittenõustumisel on töötajal õigus lõpetada tööleping TLS § 82 alusel. TLS § 82 lg 1 kohaselt TLS § 68 juhtudel lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. Kuna eelnevalt olid töötajad saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele kuni 03.04.2009, tuli hageja nõue töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel lugeda kehtivaks ja tööleping sellel alusel lõpetatuks alates 03.04.2009, olgugi et vahepeal oli tööandjale antud luba saata töötajad osaliselt tasustatavale puhkusele perioodil 01.03.2009 kuni 31.05.2009. Kuivõrd tööleping oli töötaja algatusel lõpetatud TLS § 82 lg 1 alusel alates 03.04.2009, oli ebaseaduslik kostja poolt hagejale distsiplinaarkaristuse määramine ajal, mil töösuhe oli lõppenud. Kohus lähtus enne 01.07.2009 kehtinud töölepingu seadusest. Kohus leidis, et töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine ei anna hagejale alust TLS § 117 lg 2 järgi hüvitist nõuda. Kuivõrd tööleping lõppes TLS § 82 lg 1 alusel oli hagejal õigus nõuda vaid TLS § 82 lg-s 2 märgitud hüvitist. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu 14.06.2011 otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jäetakse hagi kõikide nõuete osas läbi vaatamata ja lõpetatakse menetlus tsiviilasjas ning jäetakse kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus on põhjendamata ja vastuolus varem kehtinud ning hetkel kehtiva materiaalõigusega. Maakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud kostja väiteid ega taotlusi, samuti ei ole kohus põhjendanud nende arvestamata jätmist. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud PankrS § 43 lg-t 2 ning jätnud vastava sätte põhjendamatult kohaldamata, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse. Maakohus on hageja taotluse tõlgendamisel oluliselt eksinud, hinnates hageja tuvastusnõude põhjendamatult mittevaraliseks, mistõttu on hageja avaldus võetud ebaõigesti menetlusse. Esitatud avalduse kohaselt taotles hageja tunnistada tööleping lõpetatuks alates 14.04.2009 TLS § 82 järgi ja välja mõista kostjalt kahekuuline hüvitis TLS § 82 lg 2 järgi. Seega on hageja esitanud üheaegselt kaks nõuet (mittevaralise ja varalise nõude), mida ta on palunud lahendada ühes menetluses. Mõlemad nõuded on omavahel seotud tulenevalt TLS §-st 82. Maakohus on rahuldanud hageja taotluse tuvastada töösuhte lõppemise alus ja aeg vastavalt TLS § 82 lg-le 1. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta kostja väited selle kohta, et TLS § 82 lg-s 1 sätestatu siduvalt tuvastamine võrdub sisuliselt nõude suuruse kindlakstegemisega, kuivõrd TLS § 82 lg 2 kohaldamise eelduseks on TLS § 81 lg-s 1 sätestatud asjaolude tuvastamine. Kuigi maakohus on 17.09.2010 määrusega lõpetanud käesolevas asjas menetluse varaliste nõuete osas kooskõlas PankrS § 43 lg-ga 2, on maakohus siduvalt tuvastanud hageja varalise nõude aluseks olevad asjaolud, milliste tagajärg tuleneb seadusest (TLS § 82 lg 2). PankrS § 103 lg 4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, ja pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga tunnustatud /......./. Eeltoodu, koosmõjus pankrotiseadusega põhjustab olukorra, kus hageja varaline nõue tuleb lugeda kaitsmiseta tunnustatuks olukorras, kus nõude aluseks olev kohtuotsus on tehtud faktiliselt peale kostja suhtes pankroti
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-32281 väljakuulutamist. Maakohus on rahuldanud hageja taotluse töösuhte lõppemise tuvastamiseks, millise otsuse jõustumisel tekib kostjal kohustus TLS § 82 lg 2 alusel määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel maksta töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palk. Töösuhte lõpetamise õiguslik alus on vahetult seotud töösuhte lõppemisest tulenevate varaliste nõuetega. Seega on hageja nõue ja selle suurus maakohtu 14.06.2011 otsusega kindlaks tehtud ja otsuse jõustumisel tuleb hageja TLS § 82 lg-st 2 tulenev hüvitise nõue lugeda kaitsmiseta tunnustatuks vastavalt PankrS § 103 lg-le 4. TLS § 82 lg 2 ja PankrS § 103 lg 4 sätestatud tagajärje vältimiseks on kostja sunnitud pankrotivõlgniku haldurina vaidlustama varalist nõuet enne nõuete kaitsmise tähtaega pankrotiseaduses sätestatust erinevas korras ja tingimustel. Maakohus on loonud olukorra, kus ühte võlausaldajat koheldakse võrreldes teistega soodsamalt, mis on vastuolus pankrotiseaduse ja õiglase kohtupidamise põhimõttega. Maakohtu poolt hageja varalise nõude aluseks olevate eelduste siduv tuvastamine enne sama nõude nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmisele panemist tähendab seda, et maakohus on sekkunud pankrotimenetlusse enda pädevust ja volituste piire ületades. Hageja poolt on esitatud kaks omavahel lahutamatult seotud nõuet, mida ei ole võimalik läbi vaadata erinevates menetlustes. Kuna TLS § 82 lg 1 vältimatuks, seadusest tulenevaks tagajärjeks on TLS § 82 lg 2 kohaldamine, on vastavate nõuete eraldi menetlemine (hagimenetluses ja pankrotimenetluses) vastuolus nii PankrS § 43 lg 2 kui protsessiökonoomika põhimõtetega. Varalise nõude puhul tuleks hagejal esitada nõudeavaldus vastavalt PankrS §§ 93 lg-le 1, 94 lg-tele 1 ja 2. Kuna kostja PankrS § 93 lg-st 1 tulenev nõuete esitamise tähtaeg on möödunud, tuleb nõudeavaldusele lisada vastavalt PankrS § 102 lg-le 1 nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlus. Kuna maakohus on tuvastanud enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõude aluseks olevad asjaolud, on maakohus rikkunud PankrS §-s 2 ja §-s 44 lg 1 sätestatut, jättes need ebaõigesti kohaldamata. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja protsessiõigusnorme kui kvalifitseeris hageja nõude mittevaraliseks ja jätkas nimetatud osas menetlust. 10.09.2010 esitas kostja taotluse hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks, kuna maakohtu 29.04.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-1218 kuulutati välja kostja pankrot. 17.09.2010 määrusega rahuldati kostja taotlus osaliselt ja lõpetati hagiavalduse menetlemine lõpparve ja hüvitise saamiseks. Määruse selgituste kohaselt on hageja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõude näol tegemist mittevaralise nõudega, mistõttu jätkas maakohus selles osas asja menetlemist. Hageja nõude näol on olemuslikult tegemist tuvastusnõudega, mis on varaliselt hinnatav, mistõttu on tegemist varalise nõudega PankrS § 43 lg 2 mõttes. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-32281
7.Maakohus leidis õigesti, et PankrS § 43 lg 2, § 44 ega ükski muu seadusesäte ei anna alust maakohtu poolt rahuldatud nõuete osas hagi läbi vaatamata jätmiseks. Põhjus, miks maakohtu poolt rahuldatud nõuete osas ei saanud jätta hagi läbi vaatamata, seisneb selles, et varem kehtinud töölepingu seaduse kohaselt tööandjapoolse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõude ja töölepingu tööandja algatusel lõppenuks lugemise nõude puhul on tegemist kujundushagiga. See tähendab, et üksnes siis, kui töövaidlusorgan (kas töövaidluskomisjon või kohus) tunnistab tööandjapoolse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja loeb lepingu lõppenuks töötaja algatusel, saab töötaja rakendada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Asjaolule, et tööandjapoolne lepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, ei saanud töötaja rahalise nõudega hagi puhul hagi aluse raames tugineda olukorras, kus ta ei olnud esitanud eraldi nõuet, mille esemeks oli töölepingu tööandjapoolse lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine. Sõltumata sellest, kas tööandjapoolne lepingu lõpetamine oli seaduslik või mitte, lähtuti selle ebaseaduslikkusest üksnes siis, kui kohus või muu töövaidlusorgan oli selle oma otsusega ebaseaduslikuks tunnistanud. Seega sõltus töölepingu lõpetamise alus ja töölepingu tööandjapoolse lõpetamise ebaseaduslikuks lugemine kohtu või muu töövaidlusorgani otsusest. Tavalise rahalise nõude olemasolu või puudumine ei sõltu sellest, kas kohus on nõude olemasolu otsusega tunnustanud või mitte. PankrS § 43 lg 2 alusel saab tavalise varalise nõude jätta hagimenetluses läbi vaatamata ning vastava nõude põhjendatuse korral saab nõude pankrotimenetluses (pankrotivara suurusest sõltuvalt) rahuldada. Tööandjapoolse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja töölepingu lõpetamise aluse muutmise nõude kui kujundusnõude (mille õiguslik tagajärg sõltub vastavasisulise kohtu või muu töövaidlusorgani otsuse olemasolust) rahuldamine ei saa olla ei pankrotivõlgniku ega pankrotihalduri pädevuses. See tähendab, et sõltumata tööandja pankroti väljakuulutamisest saab tööandjapoolset töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks lugeda ja lepingu lõpetamise alust muuta üksnes siis, kui on olemas vastavasisuline kohtu või töövaidlusorgani otsus. Pankrotihaldur ega pankrotivõlgnik ei saa kujundada sellist õigussuhet, mille kujundamine saab toimuda üksnes läbi kujundushagi kohtuliku menetlemise ja läbi kohtuotsuse. See apellandi väide, et tööandjapoolse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine ja lepingu lõpetamise aluse muutmine ei anna enam pooltele töötajapoolse nõude olemasolu või puudumise üle vaidlemiseks erilist ruumi, ei saa olla aluseks teistsuguse järelduse tegemisele. PankrS § 43 lg 2 eesmärk ei ole see, et muuta kõik kõikvõimalike pankrotivõlgniku vastu esitatavate nõuete eelduseks olevad asjaolud vaieldavaks. Ringkonnakohus ei näe siin ka lubamatut konstitutsioonilise võrdsuspõhiõiguse riivet. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka apellandi poolt tehtud viited olemasolevale kohtupraktikale. PankrS § 43 lg 2 alusel saab läbivaatamata jätta sellised nõuded, mille rahuldamine on pankrotimenetluses võimalik. Kujundusnõuet ei saa aga pankrotimenetluses realiseerida, sest pankrotihalduril või pankrotivõlgnikul kohtule antud pädevus puudub. Riigikohus ei ole üheski otsuses vastupidist väitnud. Ringkonnakohus ei tuvastanud ka muid rikkumisi, mis oleksid saanud tingida ebaõige kohtulahendi tegemise. Menetluskulude jaotus
8.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust muuta. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lgst 1 jätab ringkonnakohus ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-32281 proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Ande Tänav
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.