Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
14. juuni 2011.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-09-71285
Tsiviilasi
SZ hagi AG ja AZ vastu eluruumi tagastamise nõudes
Tsiviilasja hind
1595 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AZ lepinguline esindaja advokaat Alla Raudsepp Kostjad AG ja AZ
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
25. mai 2011.a, Pärnu linn
Rahuldada SZ hagi AG ja AZ vastu. Välja nõuda kostjate AG ja AZ ebaseaduslikust valdusest hageja SZ valdusse eluruum asukohaga xxxx Pärnu linnas.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud täies ulatuses AG ja AZ kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hagejate nõuded, väited ja tõendid Kohtule esitatud hagiavalduse (tl 2-4), täiendavate seisukohtade (tl 30-32, 49-50, 70-71) ning kohtueelistungil selgitatu kohaselt on Pärnus XXXX asuva korteriomandi omanikuks hageja
Tsiviilasi nr 2-09-71285 AZ (registriosa väljavõte tl 9). Hageja omandas eelnimetatud korteriomandi kinkelepinguga oma isalt VZ 15.04.2009.a. Korteris elab AG oma poja AZiga alates 18.08.2009.a. AG ja SZ vahel eksisteerib eluruumi tasuta kasutamise leping. Nimetatud isikud ei ole hageja sugulased ega ka perekonnaliikmed. Eelnimetatud tasuta kasutamise leping ei ole seotud tähtajaga (tähtaeg on määramata) ja see ei tulene ka eluruumi kasutamise eesmärgist. Seetõttu võib eluruumi kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eluruumi tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Seda on hageja ka teinud 03.11.2009.a. tähitud kirjaga (tl 5-8), mis avamatult postiasutusest hoiutähtaja lõppemise tõttu tagasi saadeti. Nüüd ütleb hageja käesoleva hagiavaldusega teistkordselt eluruumi tasuta kasutamise lepingu üles. Kostjal ei ole õigust jätkuvalt lõputult ning sõltumata korteromandi omaniku tahtest kasutada elamus xxxxxx Pärnu asuvaid eluruume, ignoreerides kõiki hageja avaldusi. Kostja ei ole juba pikemat aega tasunud mingisuguseid eluruumi säilitamiseks vajalikke kulusid, rääkimata kostja poolt tarbitavatest kommunaalkulude (vesi ja kanalisatsioon, elekter jms) hüvitamisest. Kostja poolt on käesolevaks ajaks tekitatud võlgnevus Eesti Energia eest summas 782,30 krooni (arve tl 11) ja muude kommunaalkulude eest, vastavalt arvele-makseteatisele nr 2265 490.00 krooni (teatis tl 12) ning võlg 4677,50 = kokku 5167,55 krooni. Eeltoodu alusel ütles SZ üles kostjaga sõlmitud eluruumi xxxx Pärnus tasuta kasutamise lepingu ja nõudis eluruumi tagastamist (vabastamist) hiljemalt 20. novembriks 2009.a. See avaldus saadeti hagejale tagasi. Kuna kostjate suhtumine ja läbisaamine korteri endiste ja praeguste omanikega on kõike muud, kui hea ning kostja näitab pidevalt üles tänamatust ega arvesta asjaoluga, et korteriomanik soovib eluruumi tasuta kasutamise lepingu lõpetada, siis ei saa kostjatelt seda tagastamist muudmoodi nõuda kui kohtu kaudu. Seega on hagejate ja kostja vaheline eluruumi tasuta kasutamise leping lõppenud ja kostja on kohustatud eluruumi hagejatele tagastama. elab AG aga keeldub eluruumi tagastamast, kasutab käesoleval hetkel õigusliku aluseta korterit oma konspiratiivkorterina, kuhu on kutsutud isegi politsei öisel ajal, kuivõrd hageja tegevus häiris majaelanike rahu. Samal ajal elab ta oma pojaga paralleelselt ka ema juure ccccc Pärnus, kes hoiab tema poega, kui AG ise elab ja lõbutseb xxxxx, Pärnus. Eeltoodu alusel eksisteerib eeldus hageja nõudele kostjate vastu eluruumi tagastamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 393 lg 3 alusel, millest tulenevalt palub hageja:
Kostjate seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidetele Kostjate poolt kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 21-23), teistes menetlusdokumentides (tl 41-42, 61), ning eelistungil selgitatu järgi on ebaõige hageja väide, et AG elab koos oma pojaga nimetatud elamispinnal alates 18.08.2009.a ja et samast kuupäevast eksisteerib AG ja SZ vahel eluruumi tasuta kasutamise leping. Ebaõige on ka hageja väide, et hageja ja kostjad ei ole sugulased. Kostja AZ on hageja vennapoeg.
2 (5)
Tsiviilasi nr 2-09-71285 Hageja ja kostjad elasid vaidlusalusel elamispinnal hageja venna EZga juba alates 2004.a. Nõusoleku sellel elamispinna kasutamiseks andis hageja isa v sest selle tahteavaldusega soovis ta anda elamispinna kasutamise õiguse oma poja elukaaslasele ja sündivale lapselapsele. Rahvastikuregistri poolt väljastatud tõendist nähtub, et alates 18.08.2008.a on kostjad vaidlusalusele elamispinnale ka sisse kirjutatud. Kuna elamispind oli sedavõrd halvas seiskorras, et sündiva lapsega ei oleks seal olnud võimalik elada, tegi kostja enne lapse sündi korteriomaniku VZ nõusolekul ja oma vanemate rahalise abiga korteris põhjaliku remondi. Remondi maksumus oli kokku 38 000 krooni. Hageja venna E ja kostjate kooselu kestis kuni maikuuni 2009.a. Juunis 2009.a vahetas hageja korteris lukud ja kostjatel ei olnud enam võimalik korterisse pääseda, seal elada ja kostjatele kuuluvaid esemeid (köögimööbel, klaaslaud, lapse asjad, kapp ja kostjatele kuuluvad riided) kasutada. Kostja pöördus peale seda, kui oli teda saanud, et lukk on vahetatud abisaamiseks politsei poole. Seega ei sanud kostjad vaidlusalust elamispinda alates juunist 2009.a kasutada ja pidid elama asuma elama AG ema poole aadressile cccccc, Pärnu linn. Hageja väide, et poolte vahel oli sõlmitud tasuta kasutamise leping on paljasõnaline ja ei ole tõendatud. Hageja omandades 15.04.2009.a korteriomandi xxxx kinkelepinguga ning oli teadlik, et korterisse on eelmise omaniku nõusolekul 18.08.2008.a sisse kirjutatud kostjad. Kostja lähtub korteri valdamisel üürilepingu sätetest ning leiab, et hageja ei ole lepingu lõpetamisel kinni pidanud selleks ettenähtud tähtaegadest. Hageja poolt 03.11.2009.a xxxxx saadetud ülesütlemise teadet kostja kätte saanud ei ole. Hageja soovist leping üles öelda, sai kostja teada alles hagi esitamisel. Kuna eeltoodust tuleneb, et hageja ja kostja vahel puudub väidetavalt 18.08.2009.a sõlmitud tasuta kasutamise leping ja kostja alates juunist 2009.a eluruumi faktiliselt ei kasuta, siis tuleb jätta hageja nõue, kohustada kostjaid tagastama eluruum või tõsta kostjad eluruumist välja, rahuldamata. Samal põhjusel leiavad kostjad olevat põhjendamata ka hageja enda poolt tarbitud elektrienergia ja kasutatud kommunaalteenuste nõuded kostjate suhtes. Hageja kostja vastusele esitatud seisukohas leiab jätkuvalt, et AG ja SZ vahel eksisteerib eluruumi tasuta kasutamise leping. Kostjate väide üürisuhte olemasolust on väär ja paljasõnaline ning seega alusetu. Hageja ütles aga hagiavaldusega teistkordselt eluruumi tasuta kasutamise lepingu üles ja kuna sellele on vastatud, on see kostjatele kätte toimetatud vähemalt 19.01.2010.a. Seadus ei keela lepingu lõpetamisest ka hagiavalduses täiendavalt teatada. Kui kostja nimetatud elamispinnal ei ela, ega kasuta seda ka registreeritud elukohana, tuleb tal seda dokumentaalselt tõendada, millisest ajast ta nimetatud elamispinnal ei ela
3 (5)
Tsiviilasi nr 2-09-71285 teise lõike alusel on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Järgnevalt peab kohus seega andma hinnangu kostjate AG ja AZ õiguse kohta vallata eluruumi asukohaga xxxxx, Pärnu linnas. Kohus nõustub siinkohal hageja poolt hagiavalduses märgitud nõude õiguslike põhjendustega, et poolte vahel oli olemuselt tegemist asja tasuta kasutamise lepinguga. VÕS § 11 lg 1 tulenevalt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 389 järgi kohustub tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Poolte vahel suulislet sõlmitud ja kehtinud õigussuhe vastab nimetatud lepinguliigi mõistes kirjeldatud lepingusuhte olemusele. Kostja viited üürilepingule loeb kohus siinkohal aga valeks. Kostja ei ole tõendanud, et lisaks asja kasutamisele oleks poolte vahel olnud kokku lepitud ka üüri tasumises ning et kostja oleks eluruumi kasutades hagejale üüri tasunud. Seisuga 03.11.2009.a on hageja saatnud kostjale aadressile xxxxx, Pärnu linnas VÕS § 393 lg 3 tugineva eluruumi tasuta kasutamise lepingu ülesseütlemise avalduse. Nii hageja kui kostja kinnitusel kostja vastavat avaldust kätte saanud ei ole. Seega ei saa ka kohus vastavat avaldust lugeda kostjale tahteavalduse tegemiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 mõistes. Hageja ei teinud kohtu hinnangul endast kõike olenevat, et lepingu ülesütlemise teade tõepoolest kostjani jõuaks. Kostja väidete kohaselt vahetas hageja xxxxx eluruumil 2009.a juunikuus ära lukud ning antud hetkest alates kostja faktiliselt konkreetselt eluruumi kasutada ei ole saanud. Hageja nimetatud asjaolule vastuväiteid esitanud ei ole. Seega jääb kohtule arusaamatus kostjale novembrikuus tahteavalduse toimetamine sellegipoolest xxxxx aadressile, kui menetluse käigus selgunud olukorrale tuginedes võib järeldada, et hageja teadis kostja AG elamisest alates 2009.a juunikuust viimase ema juures aadressil ccccc Pärnu linnas. Vaatamata sellele ei piira aga seadus tõepoolest lepingu lõpeamise avalduse kätte toimetamist ka hagiavalduses. VÕS § 393 lg 3 sätestatult, kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud (antud juhul vastavat tähtaega poolte vahel määratud ei olnud) ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Ülesütlemise põhjusena on hageja avalduses välja toonud eluruumi säilitamiseks vajalike kulude mittetasumise (kohustus tuleneb tasuta kasutajale VÕS § 391), ehk sisuliselt on tegemist lepingu erakorralise lõpetamisega VÕS § 384 lg 2 alusel. Kohus küll möönab siinkohal, et kõik hageja poolt kostja maksevõlgnevuste näitamiseks esitatud arved, on esitatud peale 2009.a juunikuud, millisest ajast alates kostjal faktiliselt puudus võimalus eluruumi kasutada, võlaõiguslikus mõistes ei võtnud aga ka kostja ise kasutusele ühtegi abinõud korteriomandi jätkuvaks tasuta kasutamiseks. Näiteks oleks kostja saanud hageja vastu esitada avalduse kohustuse täitmise nõudes VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, paludes paigaldatud uute ukselukkude kõrvaldamist. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja hagimaterjalid saanud kätte 06. jaanuaril 2010.a, millisest ajast alates loeb kohus seega poolte vahel kehtinud tasuta kasutamise lepingu hageja poolt erakorraliselt üles öelduks ja seega lõppenuks. Ülalkirjeldatu põhajal puudub kostjal käesoleva hetke seisuga seaduslik alus vaidlusaluse eluruumi valdamiseks AÕS § 34 tulenevalt, mistõttu tuleb hageja nõue kostjate vastu rahuldada ning nõuda kostjate AG ja AZ ebaseaduslikust valdusest välja hageja SZ valdusse eluruum asukohaga xxxx, Pärnu linnas. Käesoleva lahendi jõustumisel saab hagejal kui korteriomandi omanik pöörduda rahvastikuregisti seaduse § 46 alusel kohaliku omavalitsuse pädeva asutuse poole ning nõuda kostjate rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist.
4 (5)
Tsiviilasi nr 2-09-71285 Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatult võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Rein Pokk Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.