lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-9460/9

Saneerimine › Saneerimisasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 14.06.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-9460/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Saneerimine › Saneerimisasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.06.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3198
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-9460

Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2011. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

OÜ Ahtme Voorimees saneerimisavaldus

Menetlustoiming

Saneerimiskava kinnitamine OÜ Ahtme Voorimees (RK 10061118; asukoht: Jaama 8, Jõhvi 41533, Ida-Virumaa)

Avaldaja:

Esindaja:

juhatuse liige A. R. [email protected]

Saneerimisnõustajad:

A. P. (IK xxx; elukoht: xxx, xxx , xxx U. U. (IK xxx; Advokaadibüroo Lextal, xxx xxx)

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada kohtule saneerimismenetluses.

esitatud

saneerimiskava

OÜ

Ahtme

Voorimees

2.Järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostavad saneerimisnõustajad A. P. ja U. U..
3.Kohustada saneerimisnõustajaid ühiselt esitama saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajatele ja kohtule igal poolaastal aruande, milles kirjeldada ettevõtte majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajatel võib olla huvi. Esimene aruanne esitada saneerimisnõustajatel kohtule 14. detsembriks 2011. a.

Sarnased lahendid

Saneerimine
  • 29.06.20262-26-3153/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-26-3626/55Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.04.20262-25-20829/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.03.20262-26-2410/45Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.12.20252-23-5395/62Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 17.09.20252-24-11141/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
4.
Kohustada OÜ-t Ahtme Voorimees esitama saneerimismenetluse ajal igal poolaastal võlausaldajatele tutvumiseks ettevõtte majandustulemused. Kohustada OÜ-t Ahtme

Voorimees esitama igakuuliselt.

saneerimismenetluse

ajal

saneerimisnõustajatele

aruandeid

5.Määrata saneerimisnõustaja A. P.i (SEB Pank 10022061819004) tasuks 2 000 (kaks tuhat) eurot ja saneerimisnõustaja U. U.`i (Swedbank 221008487132) tasuks 2 000 (kaks tuhat) eurot, millest kuulub kinnipidamisele tulumaks ja tasumisele sotsiaalmaks. Väljamaksed teha Kohtute Raamatupidamiskeskusel, kuna 4 000 eurot on OÜ Ahtme Voorimees poolt tasutud deposiiti.
6.Määrata saneerimisnõustajale A. P.`ile tasuks saneerimiskava täitmise järelevalve eest alates saneerimiskava kinnitamisest kuni saneerimisnõustaja vabastamiseni 300 (kolmsada) eurot kuus, millest kuulub kinnipidamisele tulumaks ja tasumisele sotsiaalmaks. Tasu peab maksma OÜ Ahtme Voorimees.
7.Määrata saneerimisnõustajale U. U.`ile tasuks saneerimiskava täitmise järelevalve eest alates saneerimiskava kinnitamisest kuni saneerimisnõustaja vabastamiseni 300 (kolmsada) eurot kuus, millest kuulub kinnipidamisele tulumaks ja tasumisele sotsiaalmaks. Tasu peab maksma OÜ Ahtme Voorimees.
8.Toimetada määrus kätte OÜ-le Ahtme Voorimees ja saneerimisnõustajatele. Panna saneerimisnõustajatele kohustuseks saata kohtumäärus teadmiseks kõikidele saneerimiskavas nimetatud võlausaldajatele.
9.Määrus kuulub täitmisele selle kättetoimetamisel OÜ-le Ahtme Voorimees.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib ettevõtja või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Ettevõtja või saneerimisnõustaja võib sama tähtaja jooksul esitada määruskaebuse saneerimisnõustaja tasu määramise osas.

I Asjaolud

1.OÜ Ahtme Voorimees esitas saneerimisavalduse 07. märtsil 2011. a.
2.Kohtu 18. märtsi 2011. määrusega algatati saneerimismenetlus, saneerimiskava vastuvõtmise tähtajaks määrati 09. mai 2011. a, saneerimiskava kohtule esitamise tähtajaks määras kohus 18. mai 2011. a ning saneerimisnõustajateks nimetati A. P. ja U. U..
3.OÜ Ahtme Voorimees esitas 13. mail 2011. a kohtule kinnitamiseks saneerimiskava.

II Majandusliku seisundi kirjeldus ja saneerimise vajadus

4.OÜ Ahtme Voorimees registrikood on 10061118 ja osakapital 340 000 krooni alates 24.07.2000. a, ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on A. R.. OÜ Ahtme Voorimees alustas tegevust Eesti mööbliturul 1996. aastal. 1997. aastal omandas ettevõtja kinnistu asukohaga Jaama 8, Jõhvi, kus avas oma esimese kaupluse müügisaali pindalaga 360 m2. 2001. aastal omandas ettevõtja kinnistu asukohaga Ehitajate 2, Kohtla-Järve, kus avas kahekorruselise mööbli müügisalongi müügisaali pindalaga 1600 m2. 2005. aastal hakkas ettevõtja lisaks müügitegevusele ise tootma köögi- ja kontorimööblit. Tootmispinna jaoks renditi hoone asukohaga Järveküla tee 32/3, Kohtla-Järve üldpinnaga 700 m2 ning osteti mööbli tootmiseks vajalikud kaasaegsed seadmed. 2006. aastal omandati kinnistu asukohaga Joala 11, Narva, kus 2007. aastal avas ettevõtja oma müügiesinduse müügisaali pindalaga 200 m2. 2008. aastal avas ettevõtja kaupluse Rakveres aadressil Õli 5 müügisaali pindalaga 1200 m2 (antud kinnistu omandas ettevõtja 2006. aastal). Tänaseks on ettevõtjast saanud Eesti, Venemaa ja Poola mööbli ja valgustite jaemüügi ning mööbli tootmise (valmistatakse köögi-, kontori-, esiku- ja elutoa kõva mööblit, sh sektsioonid, kapid, lauad) ja selle jaemüügiga tegelev äriühing. Ettevõtja kauplused asuvad neljas Eesti linnas: Rakveres, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Narvas. Käesoleval hetkel töötab ettevõtjas 11 inimest. Ettevõtja peamised kliendid on erakliendid ja väikeettevõtjad. Ettevõtja püsikliendiks on VKG Kaevandused OÜ. Ettevõtja on seisukohal, et tema majanduslikud raskused on tekkinud seoses mööbli ja valgustite müügimahu olulise langusega, mis on tingitud halvenenud majanduskeskkonnast. Ettevõtja on ka majanduse tõusuaegadel jäänud oma põhitegevusala juurde ega ole võtnud ebamõistlikke riske kõrvaltegevusalade näol. Ettevõtja investeeringud kinnisvarasse ei ole tehtud spekulatiivsetel eesmärkidel, vaid eesmärgiga soodustada ja tugevdada pikemas perspektiivis põhitegevusala arengut. Ettevõtja mööbli tootmismahud ruutmeetrites on aastate lõikes olnud järgmised: 2008. aastal 2500m2, 2009. aastal 3800m2, 2010. aastal 3500m2. Samas on muutunud toodangu sortiment. Kui 2008. aastal moodustas tootmisest 100% köögimööbel koos kallite sisseostetavate uste ja detailidega, siis järgnevatel aastatel võeti kasutusele odavamad materjalid, mille tulemusena kasvas toodangu maht ruutmeetrites, kuid vähenes toodangu rahaline maksumus. Ettevõtja eesmärk oli kohanduda piirkonnas elavate klientide nõudlusega. 2009. aastal vähenes ettevõtja müügitulu mööbli ja valgustite müügist võrreldes 2008. aastaga 56%. Selle põhjuseks on üldine majanduslangus ja sellest tulenevalt ka elamuehituse oluline langus, mis omakorda vähendas nõudlust mööbli järele ja põhjustas seega müügimahtude olulise languse. Samas viimasel ajal on ettevõtja täheldanud nõudluse kasvu mööbli osas ja sellest tulenevalt müügi kasvutrendi. Sõltumata müügi võimalikust kasvust on ettevõtjal jätkuvalt majanduslanguse eelsest kasvust tingitud igakuised kohustused võlausaldajate ees. Käesoleval ajal on enamik mööbli müügist laekunud rahalistest vahenditest kulunud kohustuste õigeaegseks tasumiseks Sampo Liising AS-le, Swedbank Liising AS-le ning Maksu- ja Tolliametile. Eeltoodud põhjustel ei ole ettevõtjal jätkunud tarvilisel määral rahalisi vahendeid jooksvaks majandustegevuseks ja selle arendamiseks. Arvestades seda, et käibevahendid on iga ettevõtja tähtsaim igapäevase funktsioneerimise ressurss nii kauba tootmiseks kui ka selle realiseerimiseks, võib ettevõtja tänasel viisil majandustegevuse jätkamisel sattuda majanduslikesse raskustesse. Lakkamatu tootmisprotsessi ja äriühingu jätkusuutliku majandustegevuse tagamiseks peavad äriühingul olema rahalised vahendid toodete valmistamiseks, materjalide ostmiseks, palkade maksmiseks ning toodete turustamiseks. Käesolevaks ajaks on mööbli tootmisel tekkinud probleeme materjalide ostmise ning tellimuste õigeaegse täitmisega, mis omakorda on toonud kaasa

tellimuste ülesütlemise. Vajalike rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole olnud võimalik tarnijatelt osta uusi mööbliesemeid. Eeltoodu võib kaasa tuua mööblipoodide sulgemise ning mööbli tootmise lõpetamise, mis omakorda jätaks tööta nii ettevõtja töötajad kui mõjutaks ka ettevõtja majandustegevusega haakuvate tegevusalade töötajate hõivet ja töökohti. Ettevõtjal on tekkinud võlgnevused tarnijate ees, mis võivad nimetatud kohustuste ümberkujundamata jätmisel muuta ettevõtja tulevikus maksejõuetuks ja võib tekkida oht ettevõtja jätkusuutlikule tegutsemisele. Ettevõtjal ei ole saneerimisavalduse esitamise hetke seisuga püsivat maksejõuetust tekkinud. Ettevõtja vara väärtus ületab oluliselt kohustusi.

5.Ettevõtja vajab saneerimist järgmistel põhjustel:
5.1.Kui ettevõtja täidab kõiki endale võetud kohustusi käesoleval hetkel kokkulepitud tingimustel, on oht, et ettevõtjal tekib püsiv maksejõuetus.
5.2.Arvestades kinnisvaraturu hetkesituatsiooni, on ettevõtja omanduses olevate kinnistute müük (arvestades nende asukohta) mõistliku hinnaga reaalne järgmise kolme aasta jooksul. Ettevõtja teeb koostööd suuremate kinnisvarabüroodega nagu Uus Maa, Pindi Kinnisvara ja Ober-Haus, et leida kinnistutele ostjad või vähemalt mõistlikel tingimustel tasu eest kasutusse andmise võimalused. Ülalkirjeldatud müügiprotsesside läbiviimine on otstarbekas saneerimismenetluse käigus – kaitstud on nii võlausaldajate, ettevõtja kui ka töötajate huvid.
5.3.Ettevõtja on ennast juba sisemiselt korrastanud. 2008. aastast alates on vähendanud palgakulusid 60% võrra, personali 28 töötajalt 11 töötajani ja kommunaalkulusid 40% võrra. Kulude kokkuhoiuks paigaldati oma katlamaja, valgustitele liikumisandurid, optimeeriti internetiühendust. Lisaks vähenes ettevõtja kulukoormus seoses liisinguga soetatud tootmisseadmete (kompressor ja saepink) väljaostmisega.
5.4.Lähtudes praegusest turusituatsioonist, on ettevõtjal võimalik jätkata oma tegevust, sest ettevõtja poolt valmistatud mööblil on jätkuvalt suur nõudlus. 2008. aastal oli toodetud 577 mööbliühikut, 2009. aastal 896 ning 2010. aastal 815. Ettevõtja hinnangul on tõenäoline, et lähima paari aasta jooksul mööbli müügimahud hakkavad veelgi suurenema. 2010. aastal oli ettevõtja täheldanud tellimuste kasvu, mistõttu on juba praegu tekkinud vajadus täiendavalt 5 inimese tööle võtmiseks, sh saepingi operaator, mööbli monteerija, disainer-projekteerija. Saneerimismenetluse ja kohtu poolt kinnitatud saneerimiskava täitmise ajal oleks täiendava tootmismahu kasv ja lisatööjõu palkamine võimalik.
5.5.Ettevõtja tegeleb aktiivselt uute mööblimudelite projekteerimisega tootevaliku laiendamiseks. Samuti oma kaupluste reklaamimisega kohalikes ajalehtedes, raadiojaamades ja telekanalil. Ühtlasi pakub ettevõtja mööbli kohaletoomist. Hinnatundlike klientide leidmiseks püüab ettevõtja müüa oma kataloogis olevaid mööblitooteid madalamas hinnaklassis, milleks on sõlminud koostöölepingud kvaliteetse, kuid odavamate materjalide tarnijatega. Suur osa toodangust valmib individuaaltellimustena ja majandusolukorra paranedes on ette näha tellitavate mööblitoodete mahu olulist suurenemist.
5.6.Ettevõtja on käesoleval ajal piirkonna suurim mööblitootmise ja jaemüügiga tegutsev, oma kauplusteketti omav äriühing. Võttes arvesse tootmis- ja müügialast kogemust, samuti analüüsides konkurentide tegevust, tegeleb ettevõtja aktiivselt oma mööblitoodete kataloogi uuendamise, hinna- ja turunduspoliitika täiustamise ning kulude optimeerimisega. Ettevõtja omab selget ja põhjalikku ülevaadet saneerimise õnnestumise võimalustest, mis omakorda võimaldab teha lahendatava situatsiooni kohta kõige paremini sobiva otsuse.
5.7.Ettevõtja suuremad mööbli tarnijad on Borovitshi Mebel Venemaalt ja Armandia ning Extom Poolast. Kõige enam ostetav mööbel ning uued mööblimudelid on esindatud kaupluste väljapanekualal. Eesmärgiks on, et enam ostetavam mööbel oleks ka laos saadaval, mis aga eeldab täiendavate rahaliste vahendite olemasolu.
5.8.Ettevõtja prognoosib tootmise ja müügimahu kasvu, et 2015. aastaks kasvab müügitulu võrreldes 2010. aastaga 136%.
5.8.Ettevõtja annab tööd kuni 11-le (lähitulevikus plaanitult ca 17-le) töötajale ja on oluline tööandja. Ettevõtja omab olulist tähendust töötajate perede sotsiaalsete tagatiste garanteerimisel ning aitab kaasa töökohtade säilitamisele maapiirkondades ning laiemalt kogu Ida- ja Lääne-Virumaal kui töökohtade suhtes ülimalt tundlikus piirkonnas.
5.9.Ettevõtja omanduses olev vara on ettevõtja 2010. aasta auditeerimata bilansis kajastatud pärast kulumit jääkmaksumuses 667 148 eurot.
5.10.Ettevõtja omanduses olevad kinnistud koos hoonetega on ettevõtja 2010. aasta auditeerimata bilansis kajastatud pärast kulumit jääkmaksumuses 654 173 eurot. Saneerimise ettevalmistamise käigus tellitud kinnisvarahinnangud kinnitavad, et ettevõtja kajastab kinnistute turuväärtust mõõdukalt konservatiivsena. Arvestades üldist majanduskeskkonda ning saneerimiskava, on ettevõtja seisukohal, et mõistlikult struktureeritud ja ajastatud (ennekõike ilma kiirustamata ja ostjast johtuvatele hinna- jms. tingimuste survele allumata) müügi korral on võimalik saneerimise käigus võõrandada kinnistud ettevõtja bilansis kajastatud jääkmaksumusest oluliselt kõrgema hinnaga.
5.11.Ettevõtja tulud moodustuvad mööbli tootmisest ja müügist. 2010. aastal oli ettevõtja tulud 392,978 eurot ja vastavalt 2011. aasta jaanuaris 6 360 eurot ja veebruaris 10 081 eurot. Ettevõtja mööbli varud kauplustes seisuga 31.12.2010. a on kokku 116 40,71 eurot.
5.12.Hüpoteegiga ja varaga tagatud kohustused: ettevõtja laenu- ja intressikohustused seisuga 18.03.2011. a on kokku 678 504,7 eurot, sh põhiosa 669 327,96 eurot ja intressid ja viivised 917,31 eurot. Kohustused Maksu- ja Tolliameti ees: ettevõtjal on seisuga 18.03.2011. a maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees kokku 16 631,41 eurot, sh põhimaksuvõlg 13 596,97 eurot ja intressivõlg 3 034,44 eurot. Kohustused tarnijate ja võlausaldajate ees: ettevõtja kohustused tarnijate ja muude võlausaldajate ees on kokku 219 943,97 eurot. Ettevõtja võlgnevus kokku ülalnimetatud võlausaldajate ees: 915 079,65 eurot.

III Ettevõtte prognoositav majanduslik seisund peale saneerimist

6.Teostades kirjeldatud meetmed ja kujundades ümber nõuded, oleks ettevõtja pikas perspektiivis kasumlik ning oleks tagatud stabiilne positiivne rahavoog ja kasumlikkus. Ettevõtja suudab pikas perspektiivis laekuvate tegevustulude arvelt jätkusuutlikult majandada – s.o. tasuda kohustused ning teenida kasumit. Seega vajab ettevõtja saneerimist ja see on põhjendatud – võlausaldajate poolt nõuete ümberkujundamisega nõustumisel vastavalt saneerimiskavale on käesoleval hetkel prognoositavate tulude põhjal võimalik ettevõtja likvideerimist vältida ning võlausaldajate nõuded vastavalt saneerimiskavale täita.
7.Ettevõtja saneerimiseks on koostatud 2011-2017 aasta saneerimisrahavoogude prognoos, millega tagatakse võlausaldajate nõuete rahuldamine saneerimiskava kohaselt 6 aasta jooksul (va OÜ Ros Grupp). Rahavoogude kujundamisel on arvestatud asjaolu, et võlgade tagasimaksmise ajatamine tagaks ettevõtjale vajalike käibevahendite olemasolu tegevuse jätkamiseks planeeritud mahus (sealhulgas tarnijatele maksete teostamiseks, et tagada tarnete jätkuvus ettevõtja majandustegevuse plaanipäraseks jätkamiseks ning tegevusmahtude suurendamiseks).
8.Ettevõtja müügi prognoos 2011 – 2017

IV Saneerimiskava täitmise tähtaeg

9.Saneerimiskava kohaselt on saneerimise kestus 68 kuud (alates 01.05.2011. a). Saneerimiskava täitmise tähtaeg on 6 aastat (lõpuga 31.12.2016. a). Ettevõtja jaoks on oluline rahuldada saneerimise käigus võlausaldajate nõuded põhinõuete osas 100%, nii tuleneb ka saneerimiskavast. Johtuvalt on ettevõtja eelistanud mõnevõrra pikemat (ent kindlasti mõistliku kestuse raamidesse mahtuvat) saneerimiskava täitmise tähtaega lühemale tähtajale, mis tingiks vajaduse vähendada võlausaldajate nõudeid põhinõuete osas.

V Saneerimise abinõude kirjeldamine

10.Saneerimise abinõudeks on:

(i) Nõuete ümberkujundamine, mis seisneb kohustuste täitmise tähtaja pikendamises ja rahaliste nõuete osamaksetena täitmises; (ii) Kinnistute müük – kinnisvara müügist saadud rahalised vahendid kavatseb ettevõtja paigutada mööbli tootmisesse, samuti makstakse nendest vahenditest tarnijatele. Sellest tulenevalt jätkub ettevõtja igapäevane majandustegevus ning järjepidev tootmisprotsess, tänu millele on võimalik kõrvaldada ettevõtja käesoleval hetkel tekkinud ajutised majanduslikud raskused. Nimetatud abinõu aitab kaasa ettevõtja majandusliku olukorra parandamisele; (iii) Ettevõtja juhtimise, turunduse ja finA.juhtimisega seotud muud abinõud – abinõude rakendamisega tõstetakse ettevõtja toimimise efektiivsust, luuakse uusi kliendisuhteid, saavutamaks ettevõtja kasumlik tegevus. Rakendades kõnesolevaid abinõusid, tagatakse ettevõtja edukas saneerimine. Sellest tulenevalt suudab ettevõtja suuremas ulatuses rahuldada võlausaldajate nõuded kui likvideerimismenetluse raames.

VI Võlausaldajate nõuete ümberkujundamine

11.Võlausaldajate jaotamine rühmadesse. Võlausaldajad jaotatakse 2 rühma: 1. rühma moodU.ad pandiga ja muul viisil tagatud nõuetega võlausaldajad (millised nõuded moodU.ad kokku ca 73% kõikidest nõuetest); ja 2. rühma moodU.ad pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad. Arvestades asjaolu, et suuremas osas on 2. rühma võlausaldajate näol tegemist strateegiliste tarnijatega, kellelt kaupade ja teenuste ostmine saneerimise ajal on eelduseks ettevõtja tootmisahela mittekatkemisele ja tegevuse jätkumisele, ei ole väikesemahuliste tarnijate osas võlasummade vähendamine saneerimismenetluses mõistlik. Ettevõtja on seisukohal, et kirjeldatud viisil rühmadesse jaotamise tulemusena on tagatud võrreldavate huvide ja õigustega võlausaldajate võrdne kohtlemine ning johtuvalt piirata ühegi võlausaldaja õigusi rühmade väärkoostamisest tulenevalt.
12.Hüpoteegi ja ümberkujundamine.

muude

tagatistega

tagatud

võlausaldajate

nõuded

ja

nende

Sampo Pank: laenumaksete ja intressimaksete puhkus on kuni 18. oktoober 2011. a ja kogunenud intressid kapitaliseeritakse, millega laenusumma suuruseks on 640 198,13 eurot, seejärel tasutakse 2011. aastal vaid kuupõhiselt intresse ja alates 18.01.2012. a kuupõhiselt annuiteetmaksetena 9217,80 eurot kuus laenusummat ja intresse kuni november 2016. a ja detsember 2016. a tasutakse laenu põhisosa lõppjääk koos intressidega. Maksu- ja Tolliamet: tasumine toimub 2011. ja 2012. aasta jooksul vastavalt alltoodud graafikule.

Kuu

Maksuvõla tasumise graafik Summa, eurot Kokku aastas

4.2011 5.2011 6.2011 7.2011 8.2011 9.2011 10.2011 11.2011 12.2011 1.2012 2.2012 3.2012 4.2012 5.2012 6.2012 7.2012 8.2012 9.2012 10.2012 11.2012 12.2012 Kokku:

0.00 0.00 722.27 722.27 722.27 722.27 722.27 722.27 722.27 0.00 0.00 0.00 722.27 722.27 722.27 722.27 722.27 1444.53 2889.06 2889.06 741.56 16631.40

5055.86

11575.55 16631.40

Swedbank Liising: maksepuhkus aastal 2011, võlgnevus tasutakse iga-aastaste osamaksetena (20% aastas) aastatel 2012 – 2016. Kohtutäitur Kairi Laiõun: maksepuhkus aastal 2011, võlgnevus tasutakse iga-aastaste osamaksetena (20% aastas) aastatel 2012 – 2016. Ida-Viru Maavalitsus: maksepuhkus aastal 2011, võlgnevus tasutakse iga-aastaste osamaksetena (20% aastas) aastatel 2012 – 2016.

13.Hüpoteegiga tagamata võlausaldajate nõuded ja nende ümberkujundamine. Hüpoteegiga tagamata võlausaldajate nõudeid ei vähendata, nõuete tasumine ajatatakse järgmiselt: maksepuhkus aastal 2011, võlgnevus tasutakse iga-aastaste osamaksetena, kusjuures aastail 2012-2015 makstakse iga-aastaselt 10% ning aastal 2016 60% nõude summast. ROS Grupp OÜ nõue summas 134 564,60 eurot vähendatakse vastavalt kokkuleppele võlausaldajaga saneerimiskava kehtivuse ajaks summani 50 000 eurot, nõue tasutakse saneerimiskava kehtivuse ajal selliselt, et aastal 2016 tasutakse 10 000 eurot ja aastal 2017 tasutakse 40 000 eurot.

VII Saneerimiskava mõju ettevõtte töötajatele

14.Ettevõtja näol on tegemist tähtsa tööandjaga Ida-ja Lääne-Virumaal. Saneerimise tulemusel tagatakse ettevõtja 11. töötajale nende töökohad. Säilitatud töökohtadel tööle jäänud töötajate seaduslikud õigused on tagatud saneerimismenetluses. Töötajate palkade ja puhkusetasude osas nõuete ümberkujundamist ei toimu. Ettevõtja tegevuse jätkamine annab juba lähitulevikus hinnanguliselt täiendavalt tööd ca 6 inimesele.

VIII Saneerimiskava täitmise kontroll ja järelevalve

15.Saneerimiskava täitmist võlausaldajad ja kohus.

kontrollivad:

ettevõtja

juhatus,

saneerimisnõustajad,

16.Ettevõtja juhatuse funktsioonid: saneerimiskava igapäevase täitmise eest hoolitseb ettevõtja juhatus, kes esitab täitmise kohta igakuuliselt koondaruande hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 20. kuupäevaks saneerimisnõustajatele. Selliselt on kaitstud võlausaldajate huvid ja tagatud saneerimiskavas seatud eesmärkide saavutamine. Ettevõtja juhatus täidab saneerimisseadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid saneerimismenetluse eesmärkide täitmiseks vajaliku hoolsusega.
17.Saneerimisnõustajate funktsioonid: saneerimisnõustajad täidavad oma ülesandeid korralikule ja ausale saneerimisnõustajale omase hoolsusega ning arvestavad kõigi menetlusosaliste huve; saneerimisnõustajad analüüsivad saneerimismenetluse vältel ettevõtja maksevõimet ja maksejõuetuse ilmnemisel teatavad sellest kohe kohtule ja ettevõtjale; annavad kohtule teavet oma ülesannete täitmise kohta; esitavad saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajale ja kohtule igal poolaastal aruande, milles on kirjeldatud ettevõtja majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ning muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid; nõU.ad ja abistavad ettevõtjat saneerimismenetluse läbiviimisel; täidavad muid seadusest tulenevaid või kohtu poolt antud ülesandeid, mis on vajalikud saneerimismenetluse läbiviimiseks.
18.Võlausaldajate ja kohtu funktsioonid: võlausaldajad ja kohus teostavad kontrolli ja järelevalvet saneerimismenetluses kooskõlas saneerimisseadusega.

IX Hääletamine

19.Saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletasid kõik saneerimiskavaga hõlmatud 1. rühma võlausaldajad, mis moodustab 100% rühma kuuluvatest võlausaldajatest ja rühmas esindatud häältest. 2. rühmas, kuhu kuulub 28 võlausaldajat, hääletas saneerimiskava vastuvõtmise poolt 20 võlausaldajat, mis moodustab 71% rühma kuuluvatest võlausaldajatest, kellele kuulus 75% rühmas esindatud häältest.
20.Saneerimiskava vastuvõtmise vastu hääletasid järgmised võlausaldajad: Mebelland OÜ (häälte arv 15 379), S.A. CITO OÜ (häälte arv 3 196), VKG Energia OÜ (häälte arv 5 415) ja Securitas Eesti AS (häälte arv 3 192).
21.Saneerimiskava vastuvõtmise vastu hääletanud võlausaldajate nõudeid ei vähendata, nõuete tasumine ajatatakse järgmiselt: maksepuhkus aastal 2011, võlgnevus tasutakse iga-aastaste osamaksetena, kusjuures aastail 2012-2015 makstakse iga-aastaselt 10% ning aastal 2016 60% nõude summast.

X Saneerimisnõustajate arvamus

22.Saneerimisnõustajate arvamuse kohaselt on ettevõtja majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine saneerimiskava alusel ning ettevõtja jätkusuutlik majandamine on saneerimisel võimalik. Saneerimiskavaga hõlmatud ümberkujundatavad nõuded on tõendatud ja õiguspärased. Ettevõtja näol on tegemist oma tegevuspiirkonnas olulise ettevõtja ja olulise tööandjaga. Saneerimiskava on koostatud, võlausaldajatele edastatud, kooskõlastatud ning võlausaldajate poolt vastu võetud kooskõlas saneerimisseaduse nõuete ja eesmärgiga. Saneerimiskava poolt on antud SanS § 24 lg 4 nõutud määral hääli, millest tulenevalt on saneerimiskava vastu võetud. Puuduvad sisulised või menetluslikud takistused OÜ Ahtme Voorimees saneerimiskava kinnitamiseks.

XI Kohtu seisukoht

23.SanS § 28 lg 1 kohaselt kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see SanS § 10 lg 2 p 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab kohus saneerimiskava kinnitamisel kontrollima p-des 1- 5 sätestatut. Samuti peab kohus andma hinnangu võlausaldaja avaldusele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks.
24.Kohus leiab, et saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole rikutud võlausaldajate õigusi ja saneerimiskava vastab SanS § 21 ettenähtud nõuetele. Saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid, saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi.
25.Puuduvad võlausaldaja avaldused saneerimiskava kinnitamata jätmiseks SanS § 26 tähenduses. Esitatud on üksnes neli vastuhäält saneerimiskava vastuvõtmisele ning võlausaldajad ei ole oma vastuhäält põhjendanud. Kohus leiab, et võlausaldajaid on koheldud võrdselt ning ettevõtja saneerimine on tõenäoline.
26.Saneerimiskava tuleb kinnitada. Võlausaldajatele on saneerimisteated edastatud ja need vastavad seaduses esitatud nõuetele. Saneerimiskava projekt on võlausaldajatele tutvumiseks esitatud (SanS § 20 lg 3), võlausaldajatele on saadetud üleskutsed seisukoha esitamiseks (SanS § 23 lg 1). Saneerimiskava vastab SanS § 21 ettenähtud nõuetele ja sisaldab ettevõtja majandusliku seisundi ja saneerimisvajaduse kaasa toonud põhjuste kirjeldust, ettevõtte prognoositavat majandusliku seisundit pärast saneerimist, saneerimiskava täitmise tähtaega, saneerimisabinõude kirjeldust ja eesmärgipärasuse analüüsi, võlausaldajate nõuete ümberkujundamise kirjeldust ja põhjendust ning saneerimiskava mõju ettevõtja töötajatele.
27.Saneerimiskava puhul on tegemist optimaalse ja realistliku finA.prognoosiga, mis tõenäoliselt tagab ettevõtja jätkusuutlikkuse ning võimaldab oma kohustusi planeeritud perioodi jooksul täita. Ettevõtja jätkusuutlikkuse seisukohast on planeeritav kohustuste tagasimakse periood optimaalne.
28.Kohus märgib, et ettevõtja on nii saneerimismenetlusele eelnevalt kui selle ajal näidanud üles püüdlusi oma majandusseisundi parandamiseks, mis iseloomustab ettevõtjat heast küljest ja veenab kohut selles, et ajutised makseraskused on tänu tegusale ettevõtmisele ületatavad. Samuti on võlausaldajad jagatud rühmadesse ning sellise jaotusega on tagatud ühesuguste huvide ja õigustega võlausaldajate võrdne kohtlemine. Samuti peavad saneerimisnõustajad saneerimiskava ja saneerimismenetlust edukaks.

XII Saneerimisnõustajate tasu

29.Saneerimisnõustajate tasu katteks on ettevõtja tasunud kohtu deposiiti 4 000 eurot. Saneerimisnõustajad on esitanud kohtule oma töö aruande ja tasu taotluse. Saneerimisnõustajad on ettevõtjaga kokku leppinud, et ühe saneerimisnõustaja tasu moodustab 2 000 eurot (koos maksudega). SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal õigus saada saneerimiskava kinnitamisel tasu oma ülesannete täitmise eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt otsustab kohus tasu suuruse saneerimisnõustaja tegevuse ja aruande alusel. Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad on kehtestatud justiitsministri 9. jaanuari 2009. a määrusega nr 1. Määruse § 2 kohaselt saneerimisnõustaja tasu määramisel lähtub kohus saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kohus leiab, et saneerimisnõustajate ja ettevõtja vahel kokkulepitud tasu suurus on vastavuses saneerimisnõustajate töö panusega. Eeltoodu alusel määrab kohus saneerimisnõustajate tasuks a 2 000 eurot (koos maksudega).
30.Ettevõtja ja saneerimisnõustajate kokkuleppel on saneerimisnõustajate tasu saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise eest 300 eurot kuus (koos maksudega) ühe saneerimisnõustaja kohta. Kohus kinnitab tasu tulenevalt SanS § 50 lg 6.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.09.20252-25-584/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 04.07.20252-25-3745/29Harju Maakohus Tallinna kohtumaja