Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-10-54262 Menetluse käik 05.11.2010.a. tegi Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjon otsuse töövaidlusasjas nr 9.4-2/2508-10, millega rahuldas A T avalduse ja mõistis välja OÜ-lt Gafa A T kasuks töötasu 2010.a. maikuu eest summas 6 042 krooni, juunikuu eest summas 16 082 krooni ja juulikuu eest summas 3 440 krooni ning puhkusehüvitise 13 915 krooni ja töövõimetushüvitise 831.50 krooni. 01.11.2010.a. on OÜ Gafa esitanud taotluse kohtule A T avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks. OÜ Gafa ärinimi on 30.11.2010.a. äriregistri andmetel muudetud Maneko Arendus osaühing. Viru Maakohus on 08.02.2011.a. otsustanud sama töövaidlusasja menetleda hagimenetluses ja võttis menetlusse A T hagi Maneko Arendus osaühingu vastu töövaidluses. Hageja nõuded A T on 13.08.2010.a. esitanud avalduse kohustada tööandjat OÜ-t Gafat maksta saamata jäänud töötasu 2010.a. maikuu eest summas 5 000 krooni neto, saamata jäänud töötasu 2010.a. juunikuu eest 16 082 krooni bruto ja 2010.a. juulikuu eest 3 440 krooni bruto, kasutamata puhkuse hüvitis 14 414.70 krooni bruot ning haiuselht perioodil 15.07.-16.07.2010.a. summas 831.50 krooni ning hüvitis lõpparve maksmisega viivitamise eest alates 16.07.2010.a. kuni otsuse langetamise päevani. Avalduse kohaselt esitas A T 16.07.2010.a. tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks, kuid pole siiani saanud lõpparvet. Töövaidluskomisjoni istungil A T loobus viiviste nõudest ja selles osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Kostja vastus Kostja vastuses töövaidluskomisjonile A T nõudeid ei tunnista. OÜ Gafa nõustub, et tööandja peab tasuma töövõimetushüvitist haiguslehel olemise aja eest. Samuti tuleb puhkusehüvitist arvestada 13 957 krooni, sest 21 ja 22. juuni töötajat ei olnud tööl. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud 01.10.2009.a. tööleping nr 011009/15 (töövaidluskomisjoni t.l. 13-15). Pooled ei vaidle, et pooltevaheline tööleping on üles öeldud töötaja poolt 16.07.2010.a. Pooled ei vaidle, et töölepingu lõppemisel kostja hagejale saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja haigushüvitist tasunud ei ole (töövaidluskomisjoni t.l. 9-12, 16-22). Töölepinguseaduse (TLS)28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Pooled ei vaidle, et töölepingus olid pooled kokku leppinud hageja töötasu igakuuliselt 15 420 krooni, millele lisatakse 1000 krooni eritasuna töölepingus kohustuste tätimise eest. Vaidlust ei ole, et hagejal on saamata 2010.a. maikuu eest töötasu 6 042 krooni, juunikuu eest

2-10-54262 16 082 krooni ja juulikuu eest 3 440 krooni. Vaidlust ei ole, et hageja ei ole saanud puhkusehüvitist kasutamata 23 puhkusepäeva eest. TLS § 71 järgi on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja keskmine töötasu oli 605 krooni (töövaidluskomisjon t.l. 28). Seega pooled ei vaidle, et 23 kasutamata puhkusepäeva eest on kostja jätnud hagejale tasumata 23 x 605 krooni = 13 915 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Pooled ei vaidle, et kostja peab hagejale hüvitama töövõimetushüvitise 15-07-16.07.2010.a. eest summas 831 krooni (tövaidluskomisjoni t.l. 18). Seega on kostja omaksvõtnud, et tal on kohustus tasuda hagejale töövõimetushüvitist 831 krooni. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaladaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks saamata jäänud töötasu 2010.a. maikuu eest summas 6 042 krooni ehk 386.15 eurot, juunikuu eest summas 16 082 krooni ehk 1 027.83 euort ja juulikuu eest summas 3 440 krooni ehk 219.86 eurot ning puhkusehüvitise 13 915 krooni ehk 889.33 eurot ning töövõimetushüvitise 831.50 krooni ehk 53.14 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.