Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Asjaolud ja menetlused käik Oxxxxx Kxxxxesitas 21.01.2010. a Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse MAXIMA Eesti OÜ vastu puhkuse edasilükkamise ja töövõimetuslehe väljamaksmise nõudes. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni Töövaidluskomisjon otsustas 03.03.2010. a otsusega töövaidlusasjas nr 9.2-2/223-2010 avalduse rahuldada ja mõista välja MAXIMA Eesti OÜ-lt Oxxxxx Kxxx kasuks hüvitis summas 7416 krooni. MAXIMA Eesti OÜ esitas 05.04.2010. a kohtule avalduse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses. Kohus menetles asja ja 13.05.2010.a istungil otsustas asjas teha kohtuotsuse, kuid 01.06.2010.a määrusega uuendas kohus menetluse. Oxxxxx Kxxx esitas 15.06.2010.a kohtule hagiavalduse MAXIMA Eesti OÜ vastu kahju hüvitamiseks summas 7416 krooni. Kohus võttis nõude 21.06.2010.a määrusega menetlusse (t lk 34). MAXIMA Eesti OÜ esitas 02.11.2010.a kirjalikud seisukohad hagile. Kostja palus jätta hagi menetlusse võtmata ja kui kohus otsustab hagi menetlusse võtta, siis jätta hageja nõue rahuldamata. Lisaks palus kostja kohaldada kahju hüvitamise nõude osas aegumist. Hageja teatas 07.03.2011.a nõude täpsustuses, et kahju hüvitamise nõue on esitatud iseseisva nõudena. 01.06.2011. a kohtuistungil teatas hageja, et loobub esitatud nõuetest kostja vastu. Kostja esindaja oli sellega nõus, et asja menetlus lõpetatakse. Kostja esindaja teatas, et ei nõua hagejalt menetluskulude hüvitamist ning jätab need enda kanda. Pooled taotlesid menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada mõlema nõude osas. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks hagist loobumise mittevastuvõtmisel. Loobumine ei riku avalikku huvi. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitas pooltele kohtuistungil hagist loobumise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Pooled on taotlenud nende menetluskulude nende endi kanda jätmist. Kostja loobus hagejalt menetluskulude hüvitamise nõudest. Seega jätab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. Pooled taotlesid menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

Kohus tegi kindlaks, et kostja tasus avalduse esitamisel 31.03.2010. a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 1600 krooni. Hageja tasus kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu 13.09.2010. a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 1600 krooni. Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb pooltele tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o summas 800 krooni. Riigilõivu maksmise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 alusel Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro=15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.