Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2011.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-67350
Tsiviilasi
S S(isikukood xxx, elukoht Xxx) hagi MTÜ RÕ (registrikood XXX asukoht XXX) vastu töövaidluses
Kohtuistungi toimumise aeg
25. mai 2011.a
Kohtuistungil osalenud
Hageja S S Kostja lepinguline esindaja Vladimir Buldakov
isikud
Menetluskulude jaotus
Hageja nõue ja selle põhjendused Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses märkis hageja, et kostja kutsus teda tööle Vene kogukonna infoportaali (XXX) toimetajana töötasuga 6 000 krooni kuus. Tööle asus hageja 01.07.2010. Tegelikult hagejale toimetaja tööd teha ei antud, sest kostja eelistas anda ajakirjanikele töökorraldusi ise ja kontrolli selle üle, mis avaldatakse kodulehel, ei toimunud peaaegu üldse. Hageja töötamist infoportaalis tõendab tema artikkel. Tööleping jäi sõlmimata. Hageja leiab, et temaga oli sõlmitud tööleping 1 aastaks palgaga 6 000 krooni kuus ja määratlemata tööülesannetega. 17.09.2010 eemaldas kostja hageja töölt. 01.10.2010 maksis kostja hagejale 1 000 krooni.
Hageja palub lugeda tööleping MTÜ-ga RÕsõlmituks 01.07.2010 ja lõppenuks 17.09.2010, välja mõista saamata jäänud palk, hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest, TLS § 100 lg 4 järgi hüvitist selle maksimaalses ulatuses. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu. Portaali XXX juht ja nime omanik on füüsiline isik AK. Kostja sellega seotud ei ole. Hageja nõuded on suunatud vale isiku vastu. AK tellis hagejalt artikli kirjutamise ning mõningate infoportaali materjalide toimetamise, mida hageja ka tegi. Kokku maksti hagejale 8 600 krooni. Tegemist oli töövõtulepinguga. Menetluse senine käik Töövaidluskomisjon rahuldas 29.11.2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-02/3294/10 avalduse, tuvastas hageja tööle asumise 01.07.2010 ja töölepingu erakorralise ülesütlemise TLS § 91 lg 2 alusel 14.10.2010, mõistis välja juuli 2010 täiendava töötasu 1 060 krooni, augusti täiendava töötasu 1 060 krooni ja septembri täiendava töötasu 2 545 krooni, kokku 4 665 krooni, millest töötasud summas 2 120 krooni olid viivitamata täidetavad, mõistis välja puhkusehüvitise 1 357,37 krooni ja hüvitise töölepingu erakorralise ülesütlemise eest 18 000 krooni. 31.12.2010 esitas kostja taotluse kohtule vaadata hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina. Kohtu põhjendused Poolte vahel on vaidlus, kas nende vahel on sõlmitud tööleping või mitte. Hageja väidab, et tööleping on sõlmitud kostjaga, kostja väidab, et tema ei ole hagejaga töölepingut sõlminud. Lepingu sõlmis AK ning tegemist oli töövõtulepinguga. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejaga sõlmiti AKi isiku suuline leping infoportaalis XXX artikli kirjutamiseks ja portaali materjalide toimetamiseks. AK on kostja juhatuse liige (t lk 8). Hageja on saanud tasu 8 600 krooni (tv t lk 8 pöördel). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kohus peab andma hinnangu, kas tööleping poolte vahel on sõlmitud või mitte. Kirjalikku töölepingut pooled sõlminud ei ole. Töölepinguseaduse (TLS) § 4 lg 2 järgi „tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.“ Seega võib töösuhe poolte vahel tekkida ka siis, kui hageja asus tegema kostja juures tööd. Nimetatu tähendab, et kohus peab tuvastama, et: 1) hageja asus tööd tegema 2) hageja asus tööd tegema kostja juures. Hageja tõendab oma töö tegemist kostja veebilehel avaldatud artikli toimetamisega (tv t lk 8). Samuti on hageja esitanud panga väljavõtte tasu maksmise kohta (tv t lk 8 pöördel). Hageja väidab ka, et infoportaal XXX kuulus kostjale, kostja väidab, et AK on portaali juht ja nime omanik. Esimene küsimus on selles, kelle vahel on õigussuhe tekkinud. AK võis tegutseda nii omal nimel füüsilise isikuna kui kostja seadusliku esindajana. Hinnates tõendeid, leiab kohus, et õigussuhe hageja ja kostja vahel tekkinud ei ole. Kohtul puuduvad tõendid väitmaks, et leping on käesoleva vaidluse poolte vahel sõlmitud. Pooltevaheline leping on sõlmitud suuliselt. Seetõttu puudub kohtul võimalus veenduda, et leping oleks sõlmitud kostjaga. Eelistungil ei soovinud pooled ka ütluste või seletustega antud asjaolu täiendavalt tõendada. Seetõttu esitatud lepingu sõlmimise asjaolud hinnangu andmiseks ei piisa. Kohtu jaoks sai määravaks
tasu maksmise fakt. Hageja konto väljavõttest nähtub, et tasu maksis talle AK, mitte kostja. Nimetatu haakub kostja positsiooniga, et leping on sõlmitud mitte kostja, vaid AKiga. Antud lepingulise suhte juures kostjaga seost ei nähtu. Kohus ei saa anda hinnangut kas ja milline õigussuhe on tekkinud hageja ja AKiga, sest viimane ei ole käesoleva menetluse osaline, kuid kohus saab tuvastada, et hageja ja kostja vahel õigussuhet tekkinud ei ole. Kohtu jaoks ei ole tähtsust kes haldab, juhib või omab portaali või selle nime, sest see asjaolu ei tõenda iseenesest töölepingu sõlmimist. Tööandja võib suunata oma töötajaid tööle ka teiste isikute omandis või valduses olevatele objektidele. Kohus leiab, et õigussuhe poolte vahel puudub. Kuivõrd kohus ei tuvastanud poolte vahel õigussuhet, ei ole võimalik hinnata ka seda, millise õigussuhtega – töövõtu- või töölepinguga on tegemist. Kohus jätab hagi rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, ei jõustu töövaidluskomisjoni 29.11.2010 otsus töövaidlusasjas nr 9.4-02/3294/10. Menetluskulud jätab kohus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.