2-11-12192/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 20.04.2011.a. määrusega algatas kohus ROÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Maire Arm’i. 23.05.2011.a. toimunud kohtuistungil on ajutine haldur seisukohal, et ROÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri aruanne Äriühingu põhitegevusalaks on äriregistris märgitud jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes. Võlgnik nõustub, et on muutunud maksejõuetuks ning maksejõuetus ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust seisundist ajutine. Võlgnik on ajutisele pankrotihaldurile oma olukorra kohta andnud alljärgnevaid selgitusi: OÜ R makseraskused algasid 2009 aastal, kui jaemüük ja enamus hulgimüügi klientide tellimused vähenesid ning kliendid keeldusid edaspidi kaupasid maksetähtajaga ostmast. Tegevuse jätkamiseks tuli kaupu realisatsiooni tingimustel pakkuda, mis tähendas seda, et kaupade mitteostmisel tagastati need võlgnikule. Seoses majanduslangusega ja turu vähese nõudlusega on jae- ja hulgikaubanduse võimalused olnud äärmiselt väikesed. Arvestades vähest nõudlust võlgniku kaupade järele oli antud majandustingimustes makstav rendisumma (rendipind asus Viru Keskuses) liigselt kõrge ja sundis võlgnikku 2010.a. lõpus kaupluse sulgema. Antud olukorras ja tekkinud kahjumi tõttu puuduvad vahendid kohustuste tasumiseks ja tegevuse jätkamiseks. Võlgniku selgitust arvesse võttes ja dokumentidega tutvudes võib teha järelduse, et püsiv maksejõuetus kujunes välja 2010.a. lõpus, kui kauplus tuli sulgeda ja seega ka ettevõtte tegevus lõppes. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirjast nähtub, et avalduse koostamise seisuga on võlgnikul kohustusi 38 446,84 euro ulatuses. Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga on võlgnikul kohustusi kokku 39 544,64 eurot. Maksu- ja Tolliameti maksuvõlgade 13.05.2011.a. tõendi nr 8-8.1/16340 kohaselt on maksuvõla suuruseks 21 780,24 eurot, millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress summas 5 868,68 eurot. Kokku 27 648,92 eurot. Kohustus tarnijate ees pankrotiavalduse esitamise seisuga kokku 11 895,72 eurot alljärgnevalt:

10.Hansamoda Trading OÜ (kauba ost) 6933,55 Anneli Noor (Töötasu nõue Töövaidluskomisjoni 468,41 30.08.2010 otsuse alusel töövaidlusasjas nr 9.4-02/1965/10) Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga on võlgniku vara väärtuseks ligi 1300,00 eurot. Raha kassas 12,00 eurot. Maanteeameti 10. mai 2011.a. vastuse kohaselt OÜ Rnimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ega väikelaevu liiklusregistris registreeritud ei ole ja viimase kolme aasta jooksul ei ole olnud. Äriregistri teabesüsteemi andmetel OÜ-l Rosalus teistes äriühingutes puudub. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt võlgniku nimele kinnisasju registreeritud ei ole ja ei ole kunagi olnud. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud laoseisu nimekirja kohaselt on varude väärtus kokku 4220,18 eurot (soetamisväärtuses). Võlgnik on arvamusel, et loetletud varude müügiväärtus, arvestades kaupade ostmist 2008 aastal, võib ulatuda mitte rohkem kui 1300,00 euroni. Kõige üldisemas mõttes võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvale kalduvaid ülekandeid ei ilmnenud. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus kujunes välja 2010.a. lõpus, kui ettevõtte tegevus lõppes. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks oli klientide vähesus ja turu vähenev nõudlus. Käibe vähesuse tõttu tekkisid võlgnikul raskused rendi maksmisel, mistõttu tuli kauplus sulgeda. Antud olukorras tekkinud kahjumiga ei olnud võimalik enam kulusid katta ja ettevõtte tegevusega jätkata. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Juhtimisviga ajutise menetluse raames esile tuua ei ole võimalik. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks ja tagasivõitmise võimalusi ei ole, leiab ajutine haldur, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Kuna üks võlausaldaja on endine töötaja, kellel on Töövaidluskomisjoni otsus, saab likvideerijana tegutsev ajutine haldur pöörduda Töötukassasse. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga on võlgnikul kohustusi kokku 39 544,64 eurot. Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga on võlgniku vara väärtuseks ligi 1300,00 eurot ja raha kassas 12,00 eurot. Ajutine pankrotihaldur leiab, et hetkel puudub võlgnikul arvestatav vara, mille arvelt oleks võimalik peale pankroti väljakuulutamist rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 23.05.2011 määrusega ROÜ pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul ROÜ pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada

pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1006,64 eurot ning kulutuste katteks 159,78 eurot. Ajutine haldur palub kanda ajutise halduri tasu Maire Arm’i pangakontole ja kulutused Advokaadibüroo Kraavi ja Partnerid arvelduskontole. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu 1006,64 eurot tuleb välja mõista võlgnikult Maire Arm’i kasuks ning kulutused summas 159,78 eurot tuleb välja mõista Advokaadibüroo Kraavi ja Partnerid kasuks võlgnikult ROÜ-lt. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse liikmele ML (ik XXX).