2-07-45982/51 - Muud - Muud hagiasjad - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Hageja esitas Viru Maakohtu Narva kohtumajja 01.11.2007 hagi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks materiaalse ja moraalse kahju nõudes. Hageja oli varasemalt soovinud õigusabi riigi vahenditest ning tema taotlus oli rahuldatud Viru Maakohtu kohtunikuabi K.L. 17.oktoobri 2006 kohtumäärusega . Hagiavalduse kohaselt toimus 28.02.2005 liiklusõnnetus, mille tulemusena sai hageja eluohtlikud tervisekahjustused. Liiklusõnnetuses oli süüdi tunnistatud 29.03.2006 Harju Maakohtu otsusega A. M.. Kohtuotsus jõustus 30.08.2006. Hageja soovis kostjalt hüvitust saamata jäänud kasumi näol 122 349 krooni, mis on materiaalse kahju hüvituseks. Moraalse kahju hüvituse summat hageja ei nimetanud . Hageja nõude õiguslikud alused on VÕS § 1045 lg.1 p.2;1056 lg 1, 127 lg 1;128 lg 1 ,EV Põhiseaduse § 25. Hageja esitab hagiavalduse juurde tema nõuet põhistavad dokumentaalsed tõendid. Hageja taotles menetlusabi, kuid 10.detsembri 2007 kohtumäärusega jäeti tema menetlusabi taotlus rahuldamata. 25.jaanuari 2008 kohtumäärusega võeti asi Viru Maakohtu Narva kohtumaja menetlusse. 06.02.2008 kirjas R. V.ile küsis kohus hagejalt kostja asukohta. Viru Maakohtu Narva kohtumajas koostati kohtumäärus, millega hagejat kohustati tasuma riigilõiv hagilt. Hageja oma 10.04.2008a avalduses kohtule loobus osaliselt hagist. Loobumine kehtis 122 349 krooni nõude kohta ,kuid moraalse kahju nõuet hageja nõudis jätkuvalt ning ta tasus selle eest ka riigilõivu 1000.-krooni. Kohus koostas 13.juulil 2008 kohtumääruse kostjale menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus koostas 29.juulil 2008 kohtumääruse hageja nõude - saamata jäänud tulu osas summas 122 349 krooni , mille jättis läbi vaatamata teise nõude osas jätkas menetlust . 20.juulil 2010 saatis Narva kohtumaja konsultant asja arutamiseks kohtualluvuse järgi Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale. 31.märtsil 2010 esitas hageja kohtule oma lõpliku nõude – välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaraline kahju õiglases ulatuses. 07.juulil 2010esitas hageja kohtusse kahjuhüvituse arvestuse paludes kohtul välja mõista kostjalt hüvitisena summa 180 0885 krooni. Kuna kostja viibis vangistuses Tallinna Vanglas, saatis kohus temale 13.10 2010 hagimaterjalid tema viibimiskoha järgi ning kutsus teda ka kohtuistungile .

06.mai 2010 kohtu eelistungil küsis kohus hageja arvamust selle kohta kui suur summa kataks hageja kahju ning palus kohtusse esitada vastava arvestuse. Kostja kohtu eelistungist osa ei võtnud, kohus ei saatnud temale kohtukutset. 23.novembril 2010 toimunud kohtuistungist võtsid osa hageja ,tema esindaja ja kostja .Kostja palus riigi õigusabi ,kuna viibib kinnipidamisasutuses, rahalised vahendid puuduvad.. Peale kostjale õigusabi võimaldamist riigi poolt 10.jaanuari 2011 kohtumäärusega ning peale esindaja taotluse rahuldamist esialgselt 08.veebruariks 2011 määratud kohtuistungi edasilükkamiseks toimus järgmine kohtuistung 22.märtil 2011,millest võtsid osa hageja, tema esindaja ja kostja esindaja. Kohtuistungil kuulati üle hageja poolt kohtusse kutsutud tunnistaja. Kostja esindaja selgitas kohtule , et ei ole saanud kostjaga kohtuda, kuna esindaja pääseb esindatava juurde vanglasse ainult üldise järjekorra alusel teiste külastajatega. Ta ei teadnud kui pikalt ta ootama peaks, kuid soovis kindlasti esindatavaga rääkida enne kohtuistungi algust. Hageja poolt kohtusse kutsutud tunnistaja N. P. andis kohtule tunnistused selle kohta, mis ajast ta hagejat tunneb ning milliseid muudatusi ta on hageja juures märganud peale hagejaga toimunud liiklusõnnetuses vigastada saamist. 18.mail 2011 kohtuistungil olid kohal hageja ,tema esindaja ,kostja ja tema esindaja. Kohus kuulutas välja istungi vaheaja, et kostja esindaja saaks jätkata kostjale „asjade käigu tutvustamist“, so tutvustada veel kohtutoimikus olevaid materjale ning pidada nõu kostjale esitatud nõude osas. Istungil rõhutas kostja esindaja, et hageja vigastamine ei olnud kostja poolt tahtlik tegu. Ta ei suuda peale vabanemist tasuda hageja poolt soovitud hüvitust 180 000 krooni ,reaalne on kahjuhüvituse tasumine 50 000 krooni ulatuses .Kostja esindaja märkis ära ka hageja enda süü osa õnnetuses. Kostja esindaja esitas taotluse tehtava kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. Kohus võttis need dokumendid kohtumaterjalide juurde. Kohus andis pooltele võimaluse kohtuistungil kompromissi sõlmimiseks. Summa suhtes pooled kokkuleppele ei jõudnud. Hageja esindaja taotles ka riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist.

28.05.2007 otsuse nr. 348536 otsusega on hagejale määratud perioodil 09.04.2007 30.11.2008 samuti keskmine puue. Kostja süüdimõistvad kohtuotsused ning Virumaa Pensioniameti otsused on lisatud hageja poolt esitatud esialgsele hagiavaldusele, asuvad kohtutoimikus lk . 8- 16 ja 33- 44. Kostja esindaja 18.mai 2011 kohtuistungil rõhutas , et kostja poolt pandud kuritegu hageja suhtes ei olnud tahtlik ning palus kahjutasu nõuda kostjalt välja ulatuses, mille ta on võimeline reaalselt tasuma. Kohus märgib , et A.M.ile süüksarvatud tegu - tema poolt käitlus-ja liiklusnõuete rikkumine on oma iseloomult tahtlik käitumine. Selline tahtlik rikkumine on olnud vaadeldav kuriteona ,kuna sellega tekitati ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustus. A.M. ei ole soovinud kuriteoga tekitatud kahju hakata korvama vabatahtlikult. Seega tuleb tal seda teha kohtu korras. Kahtlemata tuleb kohtul arvestada sellega , et kostjalt välja mõistmisele kuuluv summa oleks ka reaalselt kostja poolt tema materiaalseid vahendeid arvestades jõukohane tasuda,kuid samas tuleb arvestada hageja kui kannatanud isiku huvidega .Kostjal tuleb aktiivselt otsida kinnipidamiskohast vabanedes vahendeid ja võimalusi ,et hagejale kahju saaks korvatud. Hageja peab õiglaseks hüvituseks kostjalt tema kasuks välja nõuda mittevaralise kahjuna summa 180 885 krooni, käesolevas vääringus 11560.66 eurot. Hageja sisustas oma nõude saamata jäänud tuluna perioodi eest märts 2005 kuni märts 2007 ning perioodi eest juuli 2009 kuni juuni 2010. Perioodi eest märts 2005 kuni märts 2007 arvestuse on hageja lisanud tl 72.See summa on 122349 krooni. Kohus aktsepteerib seda summat. Perioodi eest juuli 2009 kuni juuni 2010 teeb hageja arvestuse Statistikaameti poolt arvestatud keskmise netopalga arvestuse alusel ,tl 126-128.Hageja esindaja arvestusel on netopalkade summa selle aja eest 107 629 krooni ,kohtu arvestusel hageja esindaja poolt lisatud tabeli järgi tl 127 on see 117 516 krooni. Hageja esindaja arvestab keskmisest netopalgast maha summad ,mille hageja sai sellel perioodil pensioniametist ja töötukassast. Hageja arvutuse kohaselt kujunes selle perioodi saamata jäänud tuluks hagejale 58 356 krooni.

Kohus võtab arvesse kohtu poolt arvestatud keskmise netopalga , pensioniametist ning töötukassast hageja poolt saadud summad ning saab selle perioodi saamata jäänud tuluks mitte 58 356 krooni ,vaid 68423 krooni. Arvutus : 117516 – 27588(pensioniametist saadud summa)-21505 (töötukassast saadud summa) = 68 423 krooni. Seega kokku jäi hagejal saamata perioodide eest märts 2005 kuni märts 2007 ning juuli 2009kuni juuni 2010 kokku kohtu arvestusel 190 772 krooni(22349 + 68 4230 =190 772 ). Perioodil 2007 aprill kuni 2009 juuni hageja töötas ,tema töötasu koos töövõimatuspensioniga võrdus keskmise töötasu suurusega. Alates 2010 juulist hageja kahju enam ei arvesta, tema esindaja sõnul kohtuistungil hageja tähtajaliselt töötab. 18.mai 2011 kohtuistungil (protokoll tl 221,222) kostja ütles, et ta on ka teistele isikutele võlgades ja see võlasumma on 5400 eurot. Ta ütles, et tal on keskharidus, võõrkeeli ta ei oska. Ta on lõpetanud ehituse eriala Sillamäe Tehnikumis ja loodab peale vabanemist tööd leida välismaal. Kostja esindaja ütles , et kahjumäär on kohtu otsustada, kahju on seotud heaoluga. Kohus leiab , et hageja esindaja poolt tehtud kahju arvestus(nii arvutusvea korrektsiooniga kui ilma) vastab oma suurusjärgus sellele, et hageja kahju saaks korvatud. Võlaõigusseaduse § 127 lg kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale ,milles ta oleks olnud ,kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Võlaõigusseaduse § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama seaduse § 128 lg 5 alusel mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-1-01 on asunud seisukohale, et mittevaraline kahju on ka isiku heaolu langus, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses. Antud juhul isiku heaolu langus kajastub selles, et tema kasutada olevad materiaalsed vahendid oma elu korraldamiseks jäid piiratuks, kuna ta invaliidsuse tõttu ei saanud tööd teha. Materiaalsete vahendite puuduse on hageja esindaja summaliselt välja arvutanud ning sisustanud heaolu languse puuduolevate vahendite summalise näitajaga. Kohus leiab , et heaolu langus on seotud nii vahendite puudumisega ,mille saamine oli enne liiklusõnnetust tavapärane kui ka isiku füüsilise ja hingelise valu paratamatu talumiskohustusega. Kui enne õnnetust oli hageja omades kõrgharidust ja temale vastavat töötahet võimeline töötama vastutusrikastel ametikohtadel(konkureeris nt. Narva Haigla personalijuhi kohale, tl 17) ,siis peale õnnetust tema füüsilised ja psüühilised kannatused on viinud selleni ,mida kirjeldab 22.märtsi 2011 kohtuistungil tunnistaja N. P.(tl 208).Tema tunnistuse kohaselt hageja on muutunud, tal on vahetevahel ebaadekvaatsed reaktsioonid. Tal on töö leidmisega raskusi. Ta oli varem sportlik inimene, praegu ei ole. Tal ei olnud tervisega probleeme varem, nüüd on. Perekonnas ei võeta teda enam tõsiselt jne. Hageja enda kaassüüd liiklusõnnetuses kannatada saamises ükski kohus tuvastanud ei ole. Ülaltoodut arvesse võttes kohus leiab , et moraalse kahju hüvitamiseks tuleb kostjal tasuda hagejale peale vanglast vabanemist kokku 9586,75 eurot ( 150 000 krooni ),mis on arvestuslikult väiksem summa kui tema heaolu langusega tekitatud võimalik arvestuslik summa. Kohus arvestab , et kostjal on ka ülalpeetav, kellele ta peab igakuiselt elatist maksma. Ehituse erialal tööd otsides ja leides on kostjal võimalik teenida vähemalt vabariigi keskmist palka, millega ta suudab elatada nii ennast ,oma järeletulijat kui tasuda ka võlgasid.