2-11-18035/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastada Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 03.05.2011.a. määrusega algatas kohus Osaühingu Hpankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. 25.05.2011.a. toimunud kohtuistungil on ajutine haldur seisukohal, et Osaühingu Hpankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri aruanne Äriühingu põhitegevusalaks oli tütarettevõtete haldamine. Tütarettevõtete põhitegevuseks oli elektrooniliste meelelahutuskaupade hulgimüük. Hetkest, mil tütarettevõtted lõpetasid oma majandustegevuse, lakkas ka võlgniku majandustegevus. Püsiv maksejõuetus sai juhtkonnale selgeks aprillis 2011. Võlgnikul ei ole lõpetamata kohtuvaidlusi ega algatamata täitemenetlusi. Raamatupidamisdokumendid ja sularahakassa jääk 572 eurot asub juhatuse liikme TT valduses. Puuduvad kehtivad üüri-, rendi- ja liisinglepingud. Võlgnik on juhatuse liikmele 22.01.2010 tagasi maksnud varasemat laenu, summas 130 617 krooni. Võlgniku pangakonto on tühi ja muud vara võlgnikul pole. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, et juhtorgani liikmed oleksid äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Võlgniku poolt esitatud bilansis on seisuga 03.05.2011 võlgade suuruseks märgitud 8347 eurot, mis on kohustus registrist kustutatud OÜ GC ees. Maksu- ja Tolliameti ees kohustusi ei ole. Maksejõuetuse põhjusena peab ajutine haldur üldist majanduslangust ning selle poolt tekitatud käibe langust ning kahjumi tekkimist. Püsiv kahjum muutis omakapitali negatiivseks. See sai kõik võimalikuks juhtkonna valearvestuste tõttu, sest ei osatud majanduslangust ette näha ega end selle vastu kaitsta- kindlustada. Ka võlgniku omakapital oli liiga väike, kontroll ning mõjutusvahendid tütarettevõtete ja nende juhtide üle osutusid ebapiisavateks. Juba 2009. aastal pidi olema juhtkonnale selge, et võlgniku omakapitali suurus on alla seaduses ettenähtud miinimummäära ning juhatus oleks pidanud esitama pankrotiavalduse. Ajutisele haldurile esitatud dokumentatsioon oli korrektne. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Juhtimisviga ajutise menetluse raames esile tuua ei ole võimalik. Isegi kui oleks alust esitada kahjunõue juhatuse liikme TT vastu, ei annaks see mingit tulemust, sest tema vastu on käimas pankrotimenetlus ja tema pankrotihalduri teatel puudub TT’l teadaolev vara. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks ja tagasivõitmise võimalusi ei ole, leiab ajutine haldur, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega.

Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku vara koosneb sularahakassa jäägist 572 eurot. Võlgniku kohustused kokku on vähemalt 8347 eurot. Ajutine pankrotihaldur leiab, et hetkel puudub võlgnikul arvestatav vara, mille arvelt oleks võimalik peale pankroti väljakuulutamist rahuldada võlausaldajate nõudeid, sh. ei kata olemasolev vara ära pankrotimenetluse kulusid. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 25.05.2011 määrusega Osaühingu Hpankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul Osaühingu Hpankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 900 eurot (sotsiaalmaksuta). Haldur palub tasu välja mõista osaliselt riigi vahenditest ning osaliselt võlgnikult. Tasu palub ajutine haldur kanda OÜ Kodukontor arvelduskontole nr XXXXXXXXX (AS Swedbank). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning riigi vahenditest tuleb välja mõista ajutise