Võlaõigus › Võõrandamislepingud

müügieelse ülevaatuse ning autol puuduvad varjatud ja nähtavad puudused või rikked, mis vähendaksid oluliselt auto väärtust. Müügilepingu sõlmimise aluseks oli kostja poolt internetiportaali sisestatud müügipakkumine. Selles pakkumises oli kirjas, et sõiduki esmane registreerimine on toimunud septembris 2006. Samuti sisaldas kuulutus sõiduki kohta üksikasjalikku kirjeldust, millise kohaselt on sõidukil lisavarustusena muuhulgas vihmasensor, autotelefon ja käed vabad süsteem. Nimetatud lisavarustuse olemasolu oli hageja jaoks määrava tähtsusega lepingu sõlmimiseks. Peale sõiduki üleandmist selgus hagejale, et nimetatud lisavarustus puudub või ei tööta. Eesti Riikliku Autoregistri (ARK) poolt väljastatud mootorsõiduki registreerimistunnistusest tuleneb, et sõiduki esimene registreerimine toimus jaanuaris 2006. Kuna sõiduk registreeriti esmakordselt 2006 jaanuaris on selle väärtuseks hoopis 185 000 krooni, s.o 35 000 krooni vähem lepingus märgitud ostuhinnast. Kuna vihmasensor ei tööta, seda ei ole võimalik parandada ning see tuleb asendada, saab seda teha vaid terve sõiduki tuuleklaasi asendamisega. See maksab 7965 krooni. Sõidukisse telefonisüsteemi installeerimine maksab 19 856 krooni. Auto ülevaatusel selgus, et autol on vee leke tagumise klaasi tihendite kaudu, mis ohustab autosse paigaldatud juhtmestikku ja navigatsiooni seadet/heli võimendit. Puuduse kõrvaldamisele kulub 9018 krooni. Hageja on tellinud mootori paisupaagi vahetuse, mille eest on paigaldaja esitanud arve summas 1772,01 krooni. Täiendatud hagiavalduse kohaselt pöördus hageja tehnoülevaatust teostava isiku poole, kuna 2009 lõpeb sõidukil kohustuslik tehniline ülevaatus. Ülevaatuse käigus selgus, et sõiduk ei vasta Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus kehtestatud tehnilistele nõuetele ning sellele ei ole võimalik väljastada tehnoülevaatuse tunnistust. Sõidukil on omavoliliselt ümber ehitatud esitulede süsteem, s.t originaallaternad on asendatud gaaslahendusel töötava süsteemiga. Sõiduki viimine vastavusse kehtivate nõuetega maksab 23 911 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista 97 522 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjale kuulunud sõiduauto müümiseks oli alates 2009 algusest avaldatud müügikuulutus internetiportaalis auto24.ee. Sõiduauto müügihind oli 360 000 krooni, soodushind 239 000 krooni. Hageja võttis kostjaga ühendust, tegi proovisõidu umbes nädal enne müügilepingu sõlmimist ja vaatas auto põhjalikult üle. 08.05.2009 sõlmisid pooled müügilepingu. Internetiportaalis avaldatu esitati määratlemata isikutele, seega oli tegemist ettepanekuga esitada pakkumus. Sõiduauto müügikuulutuses esitatud informatsiooni ei saa lugeda 08.05.2009 sõlmitud müügilepingu osaks ning lepingu tingimustena tuleb käsitleda üksnes neid tingimusi, mis kostja ja hageja vahel müügilepingus otseselt kokku lepiti. Hageja vaatas enne müügilepingu sõlmimist auto üle ja nägi autol lisavarustuse olemasolu. Hageja ei teatanud kostjale, et ta vajab sõiduautot mingiks eriliseks otstarbeks või et mingi kindla lisavarustuse olemasolu on tema jaoks lepingu sõlmimise eelduseks. Lähtuda tuleb tõsiasjast, et kasutatud asja tavalist kvaliteeti ja selle poolt pakutavaid kasutusvõimalusi ning omadusi ei saa võrrelda sarnase uue asja omadustega. Eelkõige ei kujuta asja tavapärasest kulumisest tingitud puudused endast kasutatud asjade puhul lepingutingimustele mittevastavust, mistõttu paisupaagi vahetuse ja auto tagaklaasi koos tihenditega vahetamise kulude hüvitamise nõue on põhjendamatu. Balti Realiseerimiskeskus OÜ poolt 14.05.2009 koostatud hindamisaktis on sõiduki hinnaks märgitu 35 000 krooni ulatuses väiksem, kui oli müügihind. Hinna osas arvamuse avaldamine on subjektiivne ning kolmandate isikute arvamused asja hinna kohta peale tehingu tegemist on asjakohatud. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis OÜ-lt Comfort Ride OÜ Tatari Kelder kasuks 62 522,90 krooni. Hageja menetluskulud jäid 60 % ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 30 % ulatuses hageja kanda, ülejäänud menetluskulud jäid poolte endi kanda. Poolte vahel 08.05.2009 sõlmitud lepingus oli kokku lepitud lepingu ese ning selle hind. Lepingu p-s 1.2 kinnitas müüja, et auto on heas tehnilises seisundis ning on läbinud müügieelse ülevaatuse Viking Motorsis, mille kohta on koostatud vastav akt ning et autol puuduvad varjatud

2(5)

ja/või nähtavad puudused ja/või rikked, mis oluliselt vähendaksid auto väärtust. Lepingu eseme täpsemad omadused ehk sõidukil lisavarustuse olemasolu lepingus ei kajastu. Internetiportaalis auto24.ee avaldati müügikuulutus sõiduauto Saab 9-3 Aero 2,8 184 kw müümise kohta. Kuulutuse kohaselt oli sõiduki esmaseks registreerimise ajaks 2006 september, sõiduki turva- ja ohutusvarustuse hulka kuulus ka vihmasensor, audio, video ning kommunikatsiooniseadmete hulgas oli „käed vaba süsteem“. Käesolevas asjas ei ole võimalik internetiportaalis auto24.ee avaldatud müügikuulutust lugeda oferdiks VÕS § 16 lg 1 mõttes, kuivõrd tegemist ei olnud piisavalt määratletud pakkumusega. VÕS § 16 lg 3 kohaselt ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgelt väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Eeltoodu alusel avaldatud müügikuulutus ei ole ofert, vaid ettepanek esitada pakkumus. Kuna müügilepingus sõiduki täpsemaid omadusi kokku lepitud ei olnud, siis tuleb lepingu sisu väljaselgitamiseks lepingut tõlgendada. VÕS § 29 lg 5 p 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi. VÕS § 29 lg 5 p 1 järgi tuleb seega lepingu sisu kindlaksmääramiseks arvestada ka internetiportaalis auto24.ee avaldatud müügikuulutust. Asja materjalidest ei nähtu poolte kokkulepe, et sõidukil puudub osa lisaseadmetest, mis müügikuulutuse järgi olid lepingu esemel olemas. Poolte kokkulepe puudub ka selles, et sõidukil on veeleke tagaklaasi vahelt, puudused esinevad ka paisupaagi ja tulede osas. Asjaolu, et hageja oli enne lepingu sõlmimist viidatud asjaoludest teadlik, ei ole tõendamist leidnud. Seega tuleb asuda seisukohale, et sõidukil pidi lepingu järgi olemas olema nii vihmasensor, autotelefon ja „käed vaba" süsteem. Asjas ei ole tõendamist leidnud kostja väide, et paisupaagi vahetus ja veeleke tagaklaasi vahelt on põhjustatud asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumisest. Kostja on asjas esitanud joonise, et vaidlusaluse sõiduki mudelile tagaklaas liimitakse. Nimetatu ei lükka aga ümber asjatundja poolt väidetut, et sõidukil lekib mittekvaliteetselt paigaldatud tagaklaas (tihendi alt leiti klaasikillud). Asja materjalidele lisatud Maanteeameti kirjast nähtub, et vaidlusalune sõiduk ei vasta teede- ja sideministri määruse nr 50 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded" lisa 1 kood 224 toodud nõuetele. Sõiduki tulede nõuetele mittevastavus nähtub ka 26.11.2009 sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardist. Seega on mõlemas tõendis väljendatu omavahel kooskõlas. Asjaolu, et sõiduki registreerimiseelsel ülevaatusel ei märganud ARK töötajad sõiduki mittevastavust ning sõiduki registreerisid, ei tähenda, et kostja ei vastuta hageja ees asja mittevastavuse tõttu. Hageja on asjas esitanud tõendi, et ta ei tohi sõidukit liikluses kasutada enne, kui puudus seoses tuledega on kõrvaldatud. Maanteeameti kirjast ei tulene, et kui sõiduki registreerimiseelsel ülevaatusel ei märgatud sõiduki mittevastavust kehtestatud nõuetele, tuleb ka hiljem kohustuslikku tehnoülevaatust teostavatel isikutel väljastada sõidukile tunnistus nõuetele vastavuse kohta. VÕS § 217 lg 1 esimese lause järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas, lõike 2 punkti 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Ascar Auto AS hinnapakkumise kohaselt kulub vaidlusalusele sõidukile tuuleklaasi ja vihmasensori paigaldamise maksumuseks 7965,90 krooni, tagaklaasi vahetamiseks 9018 krooni ning telefonisüsteemi paigaldamiseks 19 856 krooni, paisupaagi vahetamiseks 1772,01 krooni. Ascar Auto AS pakkumise kohaselt moodustab sõidukituledel avastatud puuduse kõrvaldamise maksumus 23 911 krooni. Müüdud asja puuduse kõrvaldamise kulude eelnevat hüvitamist on ostjal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103 ja § 115 alusel ka kahjuhüvitisena täitmise asemel. Seetõttu kuulus hageja nõue 62 522,9 krooni ulatuses rahuldamisele.

3(5)

Viking Motors hindamisakti kohaselt pakkus hindaja vaidlusaluse sõiduki hinnaks 360 000 krooni. Peale müügilepingu sõlmimist tellis hageja hindamisakti samalt hindajalt, kes märkis sõiduki hinnaks 230 000 krooni, s.o on rohkem kui poolte vahel kokkulepitud müügihind. Hageja asus ostetud sõidukit müüma ja 13.08.2009 müügikuulutuses märkis hageja vaidlusaluse sõiduki hinnaks 259 000 krooni. Eeltoodu alusel OÜ Balti Realiseerimiskeskuse poolt 14.05.2009 väljastatud hindamisaktis väljendatud sõiduki hind 185 000 krooni ei ole piisavalt veenev, et rahuldada hageja nõuet summas 35 000 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks sisuliseks arutamiseks tagasi esimese astme kohtule. Kohtuotsuse motivatsioon ei ole asjakohane ja kohus on teinud järeldusi, millised väljuvad kohtu kompetentsist, kuivõrd on puhttehnilised ja eriteadmisi nõudvad. Dokumentaalsed tõendid on jäänud kohtu poolt sisuliselt hindamata. Otsusest puudub sisuline viide materiaalõiguse normile, millist kohus kohaldas hagi lahendamisel. Kohus on jätnud vajaliku tähelepanuta Maanteeameti kirja, mis puudutab vaidlusaluse auto vastavust kehtivatele standarditele ja ekspluateeritavust Euroopa Liidus üldse. Nimelt on Maanteeamet pädeva struktuurina kinnitanud kirjas, et OÜ Comfort Ride seaduslik esindaja J.Kuusk on teinud kõik endast oleneva sõiduki Saab 9-3 Aero registreerimismärk xxx xxx legaalseks ja korrektseks registreerimiseks. Seega ei ole kostja eiranud kehtivat esmatehnoülevaatuse korda. Hageja väide, et auto tagaklaasi tihend vajab vahetamist, on üksnes kohut eksitav. Auto tagaklaas liimitakse autole, nagu nähtub kohtu käsutuses olnud Saab tootjatehase varuosade spetsifikatsioonist „9-3 (9440)/2006/8A Car body, external” joonisest, mitte ei kasutata selleks kummitihendit, millise väitega on ekslikult ka maakohus nõustunud. Kohus soostus motiveerimatult hagejaga, et juunis 2009, s.o kuu aega peale auto müüki vajas vahetust jahutussüsteemi paisupaak. Kohus jättis arvestamata asjaolu, et tegemist on siiski mitte uue, vaid kasutatud autoga ja jahutussüsteemi surveplastikust paisupaagi defektid on iga auto ekspluatatsioonis enam kui tavalised ja üldjuhul ei anna kuidagi alust arvata, et paisupaagi defektiga auto ei võiks olla heas tehnilises seisundis, pealegi ei kujuta paisupaagi defektid üldjuhul autosõidu ohutusele mingit toimet. Kohus ei ole otsuses andnud vähimatki hinnangut asjaolule, et hageja sooviks ei olnud mitte seda autot omandada sihtotstarbel kasutamiseks, vaid lootuses autot edasi müües vaheltkasu teenida. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 30.12.2010 otsus tuleb tühistada olulise menetlusõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Asjas on puudulikult läbiviidud eelmenetlus. TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja eelkõige hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Nimetatud nõudeid ei ole maakohus asja arutamisel järginud. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud, kuigi kostjad on neile kogu menetluse jooksul vastu vaielnud. Ometi on maakohus otsust tehes tuginenud vaid hageja faktiliste väidetele ja nende poolt antud õiguslikule hinnangule. Oma väidete kinnitamiseks pole hageja tõendeid kohtule esitanud. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

4(5)

Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping. Pooled ei vaidle ka selle üle, et tegemist oli kasutatud autoga. VÕS § 217 lg 1 esimese lause järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas, lõike 2 punkti 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Müüdud asja puuduse kõrvaldamise kulude eelnevat hüvitamist on ostjal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103 ja § 115 alusel ka kahjuhüvitisena täitmise asemel. Maakohus on otsuses õigesti tuvastanud, et käesolevas asjas ei ole võimalik internetiportaalis auto24.ee avaldatud müügikuulutust lugeda oferdiks VÕS § 16 lg 1 mõttes, kuivõrd tegemist ei olnud piisavalt määratletud pakkumusega. VÕS § 16 lg 3 kohaselt ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgelt väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Eeltoodu alusel avaldatud müügikuulutus ei ole ofert, vaid ettepanek esitada pakkumus. Kahju olemust ja suurust peab tõendama hageja. Kuid ometi on maakohus edasi leidnud, et müüdud auto ei vastanud komplektsuselt internetiportaalis auto24.ee avaldatud müügikuulutusele ja sellel alusel hagi rahuldanud. Põhjendatud on kostja väited, mille kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta, et ostja oli enne müügilepingu sõlmimist auto üle vaadanud ja sellega ka proovisõitu teinud. Otsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes leidis maakohus, et vaidlusalusel autol pidi olema autotelefon ja „käed vabad“ süsteem ja miks selle mitte olemasolu hageja auto ülevaatamisel ja proovisõidul ei märganud. Seda eriti olukorras, kus see oli hageja väidete kohaselt müügilepingu oluliseks tingimuseks, kuigi see müügilepingus ei kajastu. Vihmasensori olemasolu nähtub nii Balti Realiseerimiskeskuse (t.l.16) kui ka AS Viking Motorsi poolt koostatud ülevaatusaktist (t.l.36). Põhjendatud on kostja poolt apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt maakohus on jätnud hinnangu andmata kostja poolt hagile esitatud vastuväidetele ja tõenditele. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-23-10, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Nimetatud asjaolu tulnuks tõendada hagejal. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks kõiki vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut osale tõenditest, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et uute tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-ga 5 ja TsMS § 688 lg-ga 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

R. Allikvere

Ü. Jänes

G. Kivinurm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.