Hageja: BTFB (ik XXX, elukoht XXX) Kostja: TK (ik XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Vaho V
Kohtustungi toimumise aeg
28.04.2011
Kohtuistungil osalesid
Hageja BTFB Kostja: TK Kostja lepinguline esindaja Vaho V
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
2-10-57558
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 200 000 krooni ja menetluskulud.
2.Aprillis ja mais 2008 ujutas korter aadressil XXX, Tallinnas korduvalt üle hagejale kuuluva korteri aadressil XXX, Tallinn. Korter aadressil XXX asub korteri aadressil XXX all. Korteris XXX teostavate remonttööde tulemusena kostus pidevalt vali müra, hageja korteri laest pudenes tolmu ja krohvikihi osakesi. Kõik see tekitas hagejale suuri ebamugavusi ja koos perioodiliste uputustega rikkus esemeid ja mööblit. Hageja pöördus korduvalt kostja poole palvega võtta tarvitusele abinõud, et lõpetada üleujutused hageja korteris, kuid hageja pöördumisi ignoreeriti. 21.04.2008 äratas hagejat üles tilkuva vee heli. Naabertoas, mida hageja kasutas lastetoana, tilkus laest vesi. Vesi ujutas üle asjad, mis hageja oli pakkinud pappkastidesse. Põrandal olevale vaibale tekkis loik. Hageja läks ülemisele korrusele, et teada, mis juhtus. Hageja nägi, et korteris käib remont. Üks töölistest oli unustanud sulgeda veevärgikraani. Veevärgikraanile oli asetatud voolik, vesi tilkus tugeva joaga põrandale ja imbus läbi vahelae hageja korterisse. Hageja kutsus töölise enda korterisse, et näidata tema tegevuse tagajärgi. Hageja oli sunnitud jätma ära kõik selleks päevaks planeeritud toimetused. Terve päev kulus asjade, mööbli ja korteri puhastamisele ja kuivatamisele. Osa asjadest osutus lõplikult rikutuks ja neid ei olnud võimalik enam taastada. 6. mai hommikul ärkas hageja jälle vee tilkumise peale. Hageja oli sunnitud jälle minema korterisse 6A, et välja selgitada, mis seal juhtus. Põranda alla elutoas oli paigaldatud sanitaartehniline seadeldis, millest tilkus vesi ja imbus läbi vahelae hageja korterisse. Ka sel korral olid asjad sedavõrd rikutud, et taastada oli neid võimatu. Lisaks olid rikutud hageja dokumendid, mis olid pakitud koos teiste asjadega. Hagejal tuli loobuda planeeritud sõidust Tallinnast välja ja tagastada kasutamata pilet raudteejaama kassasse. Seetõttu jäid ära tähtsad läbirääkimised ja nurjus tehing, millest ootasin kasu. Vastavalt korteri hindamisaktile on korteri väärtus 1 800 000 krooni, kuid hagejal õnnestus korter müüa ainult 1 400 000 krooni eest. Korteri hinnavahega kaotas hageja vähemalt 400 000 krooni. Kõlbmatuks olid muutunud ka osad riided, asjad ja mööbliesemed. Lisaks sellele, vastavalt ostu-müügilepingule kohustati hagejat kompenseerima uputuse tagajärjed. Hageja leiab, et talle tekitati materiaalset kahju vähemalt 200 000 krooni.
3.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja poolt antud vastus on katse vabaneda vastutusest hageja korteri korduva üleujutamise eest. Kostja kinnitab, et 17-18. märtsil 2006 toimus maja korterites üleujutus, sest katus lasi läbi lume sulamisest tekkinud vett. Kostja sõnutsi võis neil päevadel vesi läbi tilkuda ka hageja korterisse, mis asub tema korterist korrus allpool. Hageja väidab, et tema ei teadnud, et 17-18. märts 2006 ujutati üle mõned XXX asuva maja korterid. Hageja korterisse nendel päevadel vett ei tilkunud. Seda kinnitab ka KÜ XXX juhatuse liige JM. Hageja korter ei olnud üleujutatud korterite loetelus, mis said kannatada katuse lekkimise tõttu. Kuivõrd hageja kavatses korteri müüa, lõpetas ta vastu 21.04.2008 korteri müügiks ettevalmistuse, et anda meeldivam välimus, muude tööde seas värvis hageja ka tubade laed. Kostja väide ei ole tõene, kui ta väidab, et tema korteris toimunud remonttööde ajal ei toimunud vee lekkimist hageja korterisse. Kostja korteris paigaldati ümber vee- ja kanalisatsioonitorud. Ekspertiisiaktile on lisatud esimese korruse plaan, kuhu on märgitud üleujutatud piirkonnad. Tuba, kus oli diivan, oli plaanil nr 1 all. Selle toa kohal ei tohi asuda sanitaartehnilisi ühendusi. Siiski vedas kostja sinna veevarustuse- ja kanalisatsioonitorud, ilmselt vanni või dušši paigaldamiseks. Üleujutuse toimumise hetkel tõenäoliselt kontrolliti selle töökorras olekut. Kostja pakkus hüvitist 500 krooni, kuid hageja keeldus sellest. Varem kostja ei eitanud üleujutamise fakti ja neil oli lahkarvamus üksnes kahju hüvitise suuruse osas.
Kostja vastuväited
2-10-57558
4.Hageja väited selle kohta, et nii 21.04.2008 kui ka 06.05.2008 tilkus tema laest vesi ja see vesi tuli kostja korterist, on paljasõnalised ja tõendamata. Vastavalt korteriomaniku riskivastutuse sätetele peab hageja tõendama, et kahju põhjustanud sündmus leidis aset ja lähtus kostja korterist. Samuti peab ta tõendama, et sündmuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Hageja ei ole midagi sellist tõendanud. Kostjale teadaolevalt ei ole tema korteris hagiavalduses kirjeldatud veeavariisid aset leidnud. Kostja sai hageja poolt kirjeldatud väidetavatest vee läbijooksudest teada alles esitatud hagiavaldusest. Kostja korteris tehti küll remonti, kuid selle käigus ei toimunud midagi sellist, mis oleks ületanud korteriomandi tavakasutusest tingitud mõjusid. XXX majas toimus 17.-18.03.2006 ulatuslik lumesulamisvee läbijooks. Seda tõendab KÜ XXX poolt koostatud akt. Vesi jooksis kostja korterisse, mille tulemusel oli kostja korteri põrand kaetud veega. Kuna hageja korter asub kostja korteri all, siis pidi vesi paratamatult liikuma edasi ka hageja korterisse. Hageja poolt esitatud fotod lae kahjustuse kohta viitavadki pigem sellele vee läbijooksu juhtumile, värvi koorumine ja tumedaks muutumine on iseenesest pikaajaline protsess, mistõttu ei saa väita, et selline kahjustus saab tekkida vaid hiljutise kontakti tõttu veega. Igal juhul ei tõenda esitatud eksperthinnang kuidagi, et kirjeldatud kahjustused oleksid tekkinud väidetavalt kostja korterist lähtunud vee läbijooksu tulemusel. Kostja arvates ei ole hageja nõue põhjendatud, kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaksid kostjal vastutuse tekkimist hageja korteri kahjustuste eest. Seetõttu ei võta kostja esialgu seisukohta ka nõude suuruse osas. Kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendus
5.Kohus, kuulanud ära pooled ja tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele alljärgneval põhistusel.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanu isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutav kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes siis, kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu:
1.seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju;
2.kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis
2-10-57558 kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
8.Korteriomandiseaduse (KOS) § 10 sätestab korteriomandi eseme kasutamise piirangud ja lõike 1 kohaselt võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. KOS § 11 lg 3 teine lause sätestab, et kui kohustuste täitmist takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Seega on korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse (nagu kahju hüvitamise kõikidel muudel juhtudelgi) VÕS-i 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses.
9.Vaidlus puudub selles, et kostja korteris tehti remonti. Vaidlus on selles, kas remondi käigus leidis aset veeavarii ja kas kostja tegevus on põhjustanud hagejale kahju.
10.Tulenevalt TsMS § 4 lg-st 2 määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hageja väidetel põhjustas kostja korteris väidetavad veeuputused hagejale veekahjustusi. Kuna kostja hageja väitega ei nõustunud, pidi hageja oma väiteid tõendama. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.
11.Hageja korterile kahju tekkimine on tõendatud eksperthinnangu, toimikus asuvate fotode ning tunnistaja VK ütlustega selle kohta, et suures toas oli tekkinud oluline kahju vee mõju tagajärjel, kahjustatud olid lagi ja seina tapeedid. Hageja ei ole aga veenvalt tõendanud, et kahju tekitas kostja. Kohus ei ole tuvastanud põhjuslikku seost kostja tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel. Hageja ei ole tõendanud, et uputuste ja kahjustuste tekkimise põhjuseks oli kostja väidetav õigusvastane süüline konkreetne tegu. Remont iseenesest ei saa olla põhjuslikus seoses tekitatud kahjuga. Hageja esitatud tõendid ei kinnita, et tema korteri üleujutus tulenes kostjale kuuluvast korterist. Seda ei tõendanud ka tunnistaja ütlus. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et oli ka kohti, mis said uputusest varem kannatada ja ei saa välistada, et aasta või kaks tagasi. Ka tunnistaja väitel ei olnud täpselt näha, kus vesi oli tulnud, samuti ei olnud võimalik öelda, et vesi tuli täpselt sealt, kus olid märjad kohad. Asjaolu, et seoses lumerohke talvega ja järsult sulanud ilmade tõttu toimus 17-18.03.2006 XXX majal katuselt lume sulamise tagajärjel leke, on tõendatud KÜ XXX juhatuse liikme JMi aktiga. Akti kohaselt sai korteri 6A lagi 3m2 ja põrand 15m2 kahjustada, mis oli 18.03 kell 10.00 kaetud veega.
2-10-57558 Kahjustada said veel lisaks korterite 9, 6 ja 7 laed. Hageja väide, et tema korter ei olnud üleujutatud korterite loetelus, ei anna alust hagi rahuldamiseks, kuivõrd osundatu ei tõenda, et veekahjustused on tekkinud kostja korterist. Tekkinud kahju ja kostja tegude põhjusliku seose peab tõendama hageja. Kuna ta aga ei ole tõendanud, et kahju tekkis kostja tegude tõttu, on hagi rahuldamata jätmine põhjendatud.
12.Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
13.Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1,2,3 jätab kohus menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.