Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

Nõue, põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista 22711,88 krooni kahju hüvitamiseks ja käsitlemise kulud 3406,90 krooni, kokku 26118,78 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja põhjustas sõidukit Volkswagen Passat reg.nr XXXjuhtides 09.11.2007 Soomes liiklusavarii selliselt, et sõitis otsa sõidukile Cadillac reg.nr XXX. Kostja põhjustas avarii omamata sõiduki juhtimise õigust, lahkus sündmuskohalt. Kannatanule on hüvitatud 22711,09 krooni, kahju käsitlemise kulud olid 3406,90 krooni. Tõendid: Helsingi politsei uurimisaruanne ja karistusotsus, liikluskindlustuse leping, liikluskahju väljamaksmise otsus, tagasinõudekiri kostjale Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, kuna tema ei juhtinud sõidukit, kui tekkis õnnetus, sõidukit juhtis teine isik Mark Neem, teine osapool lahkus ise sündmuskohalt, seega ei olnud tal ka pretensioone kahju osas ning ei ole usutav, et kahju teisele sõidukile tekkis hagis viidatud õnnetusest. Helsingi politseiasutuse protokoll, millele ta alla Soomes kirjutas, ei kajasta sündmusi õigesti, kuna kostja teadis, et trahvi sai ta selle eest, et ta juhtis sõidukit hoopis sadamas ilma juhiloata, mitte selle sündmuse eest, mille eest hageja kahju hüvitist nõuab, peale selle ei tõlgitud talle protokolli vene keelde. Tõendid: tunnistaja M. N ütlused, hageja esitatud karistusotsus Kohtu põhjendused Vaidlust ei ole selles, et 09.11.2007 toimus Helsingis intsident, kus sõiduk Volkswagen Passat reg.nr XXXja sõitis otsa sõidukile Cadillac reg.nr XXX. Kostja ei ole Volkswagen Passati omanik 09.11.2007. Volkswagen Passat juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures. Hageja poolt kohtule esitatud Helisingi politsei 03.04.2008 uurimismaterjalide kohaselt toimus 09.11.2007 Helsingis Sturenkatul avarii, kus eelmärgitud Cadillacile sõitis tagant otsa vaidlusalune Volkswagen Passat. Märgitud materjali kohaselt on seletusi andnud teise sõiduki juht AS, kelle selgituse järgi lahkus teine sõiduk sündmuskohalt pärast õnnetust. Tema selgituse kohaselt oli ASläinud Volkswageni juhi juurde ja ristmiku foori rohelise tule süttides lahkus Vokswagen Passat nii, et ASei jõudnud märgata auto numbrimärki ega mudelit. Kostja tunnistaja MNütluste kohaselt toimus tõepoolest Helsingis avarii selliselt, et Volkswagen Passat sõitis ristmikul punase foori taha seisma jäädes teisele sõidukile otsa. Tunnistaja ütles, et sõidukit juhtis II, G oli tagaistmel ja tunnistaja istus juhi kõrval. Tunnistaja ütles, et sadamas laevale sõites sõidukit ei kontrollitud. Hinnates hageja esitatud uurimismaterjale ning kostja tunnistaja MN ütlusi omavahel, leiab kohus, et viidatud uurimismaterjal ning MN ütlused on ühesed selles osas, et Volkswagen Passat sõitis tagant otsa Cadillacile, samas ei nähtu uurimismaterjalidest, et Volkswagen Passatit oleks juhtinud kostja. Materjalide kohaselt peeti kostja kinni alles järgmisel päeval 10.11.2007 kl 7.40. Hageja poolt kohtule esitatud karistusdokumendist 09.12.2007 nähtub, et kostjat on karistatud 09.11.2007 toimunud liiklusavarii toimepanemise eest, kuna tal ei olnud juhtimisõigust. Viidatud dokumendist nähtub, et kostja sai rahatrahvi, et kostjat on teavitatud 09.12.2007 trahvist, ent materjalidest ei nähtu, et tekst oleks tõlgitud talle. Kostja selgituste kohaselt sai tema aru, et teda karistati lubadeta sõitmise eest, mitte aga selle eest, et ta oleks just vaidlusaluse avarii toime pannud ilma juhtumisõiguseta. Kuna uurismaterjalide kohaselt on kostja peetud kinni alles järgmisel päeval mitte samal päeval 09.11.2007 ja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks 09.11.2007 põhjustanud avarii sõidukit juhtidest, kuna karistusotsustust ega selle sisu pole tõlgitud kostjale talle tuntavasse keelde ning see on koostatud kuu aega hiljem, ning kuivõrd MN ütluste kohaselt põhjustas avarii Volkswagen Passatit juhtinud muu isik, siis leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja põhjustas Volkswagen Passatit juhtides vaidlusaluse avarii. Vaidlust pole küll selles, et kostjal puudus juhtumisõigus, ent hageja ei ole tõendnaud seda, et vaidlusaluse avarii ajal oleks kostja

üldse sõidukit juhtinud. Kostja on MN ütlustega tõendanud, et vaidlusaluse juhtumi ajal juhtis õnnetuse põhjustanud sõidukit Volkswagen Passatit teine isik, mitte kostja. LKS § 48 lg 2 p 7 alusel võib kindlustusandja esitada tagasinõude kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte ning LKS § 48 lg 2 p 4 alusel võib kindlustusandja esitada tagasinõude kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. Kuna tõendamata on, et kostja oleks olnud avarii põhjustanud juht ehk valdaja, ja vaidlus puudus selles, et kostja polnud sõiduki omanik, siis ei ole hagejal õigus esitada kostja vastu tagasinõuet LKS § 48 lg 2 p 4, 7 alusel ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Mis puutub kostja väidetesse, et kahju on tõendamata, siis on hageja kohtule esitatud fotodega tõendanud, et teine sõiduk Cadillac sai vigastusi, seega tekkis kahju. See, et Wolkswagen Passat sõitis seisvale Cadillacile tagant otsa, ei olnud vaidluse all. Seega tekkisid Cadillaci vigastused Volkswagen Passati liikumise tagajärjel ja seega on tekkinud vigastused kui kahju põhjuslikus seoses Volkswagen Passati kui sõiduki ehk suurema ohu allikast tuleneva riski realiseerumise tagajärjel. Kostja tunnistaja MN ütlused, et ei tea, kas fotodel on tegemist sama sõidukiga, millele otsa sõideti, ei ole usutavad. Nimelt pole kostja väitnud, et ta oleks näinud millised kahjustused tekkisid Cadillacil ning tunnistaja ütluste kohaselt ei saanud pärast avariid keegi Volkswagen Passatist väljuda, kuivõrd muud sõidukid asusid nii lähedal. Eeltoodu tõttu ei saanud tunnistaja ega kostja tegelikult veenduda teise sõudki vigastuste ulatuses ning kostja väited ja tunnistaja ütlused kahjustuste olematusest ei ole veenvad ega lükka ümber kahju tekkimist ja vigastuste ulatust. Liikluskahju väljamakse otsusega nr 1 on hageja tõendanud kahjustuste ulatust 19582,66 krooni ehk 1251,56 eurot, mis on LKS § 28 lg 3 p 1 ja § 35 lg 1 alusel sõiduki kui asja kahjustamisest tingitud taastamise kulu e varakahju, ning kahju käsitlemise kulusid 3129,32 krooni e. 200 eurot. Kuna aga hagi jäi rahuldamata põhjusel, et hagejal ei ole õigus kostjalt tagasinõude korras kahju hüvitist nõuda, ei ole iseenesest kahju ulatusel vaidluses tähtsust. Menetluskulud, tsiviilasja hind Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 kohus hageja kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldust 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest vastava avalduse ja kulude nimekirja esitamisega maakohtule. Tsiviilasja hind on TsMS § 133 lg 1 järgi vastavalt 1669,29 eurot (26118,78 krooni).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.