Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Avalduse sisu ja selle põhjendused T. A. esitas 05.05.2011 Tartu Maakohtu Võru kohtumajja taotluse, milles taotleb riigi õigusabi saamist isiku esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus, isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamist ja isiku muud õigusnõustamist või muud esindamist. Probleem, mille lahendamiseks õigusabi soovitakse seisneb lapsele elatisraha maksmises, suhtluseks kriminaalmenetluses ja võimalikus täitevmenetluses. Õigusabi soovitakse, sest puudub sissetulek õigusabi eest tasumiseks. Asjast taotlejale tuleneva võimaliku kasuna näeb T. A. , et tagab selle kaudu lapsele stabiilse elatise, suhtlusvormi isaga ja kaitseb lapse kodu, mis on hüpoteegiga koormatud ja hetkel panga poolt müügis isa võlgade katteks. Õigusabi on vajalik, kuna taotleja ei ole võimeline oma õigusi kaitsma, sest puuduvad vahendid õigusabi eest tasumiseks. Avaldaja on oma taotlusele lisanud teatise oma majandusliku seisundi kohta . Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Riigi õigusabi seaduse § 6 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda riigi õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 5 kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise otsuses kindlaks riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus . Kohtunikuabi tutvunud kirjalikus menetluses kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks, taotleja majandusliku seisundi teatise, kinnistusraamatu ja äriregistri andmebaasi andmetega, pangakonto andmetega, sotsiaalkindlustusameti vastusega ja hinnanud neid tõendeid kogumis leiab, et taotlus kuulub läbivaatamisele. Esitatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt on T. A. praegu puudega lapse hooldaja. Tema kuu sissetulek on 310 eurot. Püsikuludeks kuus märgib taotleja 295 eurot. Avaldajal puuduvad renditulud, tulud kapitalilt. Taotlejale kuulub korteriomand registriosa nr xxxxxxx asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, korteri reaalosa üldpind xxxxx m2. Mootorsõidukeid taotlejal pole. Pangaarved on avatud Sampo Pangas ja Swedbankis. Sampo Pangas oleva arvelduskonto jääk on 19.05.2011 seisuga 2,52 eurot. Swedbankis oleva arvelduskonto jääk on 16.05.2011 seisuga 32,08 eurot.

Sotsiaalkindlustusameti teatise 19.05.2011 kohaselt makstakse T. A. le puudega lapse toetust 80,55 eurot kuus. Õigusabi taotluses palub T. A. õigusabi , mis seisneb lapsele elatisraha maksmises, suhtluseks kriminaalmenetluses ja võimalikus täitevmenetluses. Swedbank poolt edastatud pangakonto väljavõttest nähtud, et lapse isa A. S. on lapsele elatisraha ülekanded teinud. 14.detsembril 2010 aastal on A. S. kandnud T. A. arvele elatist detsembri kuu eest 3000 krooni ja jaanuari kuni detsembri 2011 aasta eest elatise ette summas 36000 krooni. Kinnistusregistriosa nr xxxxxxx andmete kohaselt ei ole kohtutäituri poolt kinnistule keelumärget kinnisasja käsutamise keelamiseks kantud, seega väide, et lapse kodu on hetkel panga poolt müügis isa võlgade katteks ei nähtu kinnistusraamatu seisust. Eeltoodud asjaolust lähtuvalt kohtunikuabi asub seisukohale, et T. A. le on vajalik õigusnõustamist, et jõuda selgusele, millise probleemi lahendamiseks riigi õigusabi soovitaks ja kas on vajadus pöörduda kohtusse või on võimalik taotleja poolt tõstatatud probleemid lahendada muul viisil. Kohtunikuabi on seisukohal, et T. A. le tuleb anda riigi õigusabi isiku muuks nõustamiseks või muuks esindamiseks. RÕS § 17 kohaselt riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. RÕS § 25 lg 3 kohaselt võib kohus riigi õigusabi saaja majandusliku seisundi või maksevõime olulise muutumise korral riigi õigusabi saaja või Rahandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse taotlusel riigi õigusabi seaduse § 14 lg 1-3 nimetatud asjaolusid arvestades muuta enne õigusteenuse osutamist kindlaksmääratud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda. RÕS § 18 lg 1 kohaselt nimetab advokatuur kohtu taotlusel riigi õigusabi osutava advokaadi. Kohus esitab eelnimetatud taotluse advokatuurile. Advokatuuri nimetatud advokaat kohustub asuma viivitamata riigi õigusabi osutama ja korraldama oma tegevust selliselt, et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menetlustoimingutes. Hele Olli kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.