2-10-10982/39 - Täitmine - Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Ringkonnakohtu otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 08.03.2010 esitas Kaie Kaju Pärnu Maakohtule hagi Kärt Lainessaare ja Urmas Juurikase vastu täitemenetluse peatamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt esitasid kostjad Urmas Juurikas 26.02.2010 ja Kärt Lainessaar 25.02.2010 kohtutäiturile avaldused täitemenetluse algatamiseks Pärnu Maakohtu 23.02.2009 otsuse (tsiviilasi nr 2-07-50553) alusel. Nimetatud otsusega lõpetati kaasomand XXXXX XXXXXXXX XX kolme ruumi suhtes, mille omandas Kaie Kaju ja mõisteti välja Kärt Lainessaare kasuks 8 187,40 krooni ja Urmas Juurikase kasuks 10 055 krooni. Hageja on seisukohal, et sissenõutav nõue on kostjatega tasaarvestatud. Hageja tegi kostjatele VÕS § 198 järgi tasaarvestuse avalduse. Kostjad hõivasid 2005. ja 2006. aastal korteriomanike kaasvalduses oleva ruumi, mille väärtuse soovis hageja kostjatega tasa arvestada. Hageja selgitas, et tasaarvestamiseks pöördus ta kostjate poole tasaarvestamise kokkuleppe sõlmimiseks, saates ettepaneku kevadel 2009 e-kirjade ja SMS-de teel. Hageja arvates on kostja Kärt Lainessaar 27.05.2009 saadetud e-kirjas nõustunud kokkulepet sõlmima ja samuti on nõus olnud kostja Urmas Juurikas. Lisaks eeltoodule on nõue tasaarvestatud 20.04.2009 tasaarvestuse avalduses toodud asjaoludel. Hageja remontis 2008. aastal elamu XXXXXXXX XX kandva nurgaseina ja maksis selle eest töö teostajale. Töö oli tehtud kaasomanike huvides. Tasaarvestuse avalduse lisaks oleva XXXXX XXXXX XX 12.12.2008 arve järgi tuli hagejal tasuda seina remondiks 8 706,04 krooni. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjad laiendasid oma eluruume seaduslikult. Elamu on ehitatud viisil, kus kahe korteriomandi kohta on omaette väljapääs, käimla ja panipaigad. Eeltoodud ruumid ei kuulu korteriomandite reaalosade hulka ja neid kasutatakse kaasomanike kokkuleppel. Kostjad on ehitanud ümber abiruume, mis olid seotud nende korteriomandite reaalosadega ja seega ei seganud kostjate ehitatu hageja poolt kaasomandi kasutamist. Kostjad ehitasid abiruume ümber 2005. – 2006. aastal ja ümberehitusele on antud kasutusluba ja koostatud dokumentatsioon kinnisturaamatu kande muutmiseks. Puukuuride boksid on renoveerinud kaasomanikud oma vahenditest ja kuuriboksid ei ole suurenenud teiste korteriomanike kaasomandi arvel. Kostjad ei ole nõustunud hagejaga sõlmima seoses ümberehitustega ja kaasomandi osa muutumisega kompromisskokkuleppeid. Kostjad soovivad kohtuotsuse täitmist. Hageja ei ole tõendanud nurgaseina remondi eest maksmist. Esitatud dokument on võltsitud ja tegelikult ei ole XXXXX XXXXX XX töid teostanud. Elamus XXXXXXXX XX on

moodustatud korteriühistu ja elamu valitsemine käib selle kaudu. Hageja ei ole nurgaseina remondist teisi korteriomanikke teavitanud ega pöördunud ka ühistu poole. Kohtuistungil selgitas Kärt Lainessaar, et ta on nõus otsaseina remondiks kulunud raha tasuma, kui hageja esitab dokumendid, millest nähtub tema poolt kulude kandmine. Maakohtu otsuse põhjendused 01.07.2010 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja on esitanud kostjatele tasaarvestuse avalduse. Lähtudes kohtupraktikast VÕS § 198 kohaldamisel, tasaarvestuseks piisab vastava avalduse tegemist, kuid avaldus on sisutu käesoleva vaidluse lahendamise mõttes. Tasaarvestuse avalduse lisas 2 (tl. 32) on ära toodud tasaarveldus tulenevalt hageja poolt tehtud parenduste maksumusest, mitte hagis viidatud asjaoludel. Poolte poolt on määratlemata tasaarveldavate objektide, kostjate poolt ühisomandist ainuomandisse pööratud ruumiosade maksumus. Õige on kostja K. Lainessaare väide, et hageja poolt tehtud parenduste arve ei tõenda kulutusi. Kulutusi tõendab nende tasumist kinnitav dokument. Väär on kostja K. Lainessaare väide, et ta on omandanud ruumi seaduslikult. Seaduslikult saab ruumi omandada kaasomanike vahelise notariaalse lepinguga või seda asendava kohtuotsusega. Kohus jättis kõrvale hageja poolt esitatud DVD-l toodud tõendid. Nimetatud infokandja ei ole taasesitatavas vormis. Kohus ja teised menetlusosalised ei saa seda kasutada, kuna ei ole tehnilisi võimalusi. Apellatsioonkaebus Hageja Kaie Kaju palub maakohtu otsuse tühistada ning teha esimese astme kohtule uueks läbivaatmaiseks saatmata uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustajate kanda. Apellant on seisukohal, et kohus ei ole asjas esitatud tõendeid 16.06.2010 toimunud kohtuistungil uurinud ega avaldanud, seega ei ole otsuse tegemisel tõenditele tuginetud, mistõttu on otsus vastuolus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudega. Kohus on otsuses välja toonud hagiavalduse asjaolud valikuliselt. Tähelepanemata on jäetud apellandi tasaarvestuse üheks koostisosaks olnud enda omandiosa kasutamise välistamisest saada olev hüvitisenõue hõivatud aastate eest (K. Lainessaare puhul alates 2005. aastast ja U. Juurikase puhul alates 2006. aastast). Täielikult on ära märkimata jäetud poolte vahel tasaarvestuse kokkulepete (kostjate poolt hõivatud ruumide hageja mõttelise osa võõrandamiseks kostjatele) sõlmimise asjaolud. Kohtuotsuse tegemisel ei ole analüüsitud kõiki apellandi väiteid. Kohus tuvastas küll õigesti, et vastustajate poolt alates 2005. ja 2006. aastast hõivatud kaasomandiosa ei ole omandatud seaduslikul alusel, kuid kohus ei ole otsuses põhjendanud oma seisukohta, miks ei ole apellandil õigus saada hüvitist enda omandiosa ebaseadusliku hõivamise eest ning seega oma vastavat õigust ka tasaarvestuse kaudu realiseerida. Apellandile on arusaamatu kohtu järeldus apellandi tasaarvestusavalduse väidetava sisutuse kohta. Kohus tegi siinjuures viite tasaarvlemisele kandevseina remonttööde ulatuses. Käesolevas kohtumenetluses puudus vaidlus selle üle, et apellant on reaalselt teostanud poolte kaasomandis oleva kandevseina remondi ning kandevsein oli enne remonti äärmiselt halvas seisus. Vastustajad heitsid 05.05.2010 seisukohtades apellandile ette, et viimane ei teavitanud enne remondi

alustamist kaasomanikke ning remondikulu oli liialt suur. Vastustajad ei ole põhistanud oma väidet, miks apellandi teostatud nurgaseina remondikulud (8 706 krooni, mis sisaldas hoone toestamist, mädanenud palkide eemaldamist ja asendamist kiviplokkidega, sisaldas nii materjalikui ka töökulusid) on nende arvates ebamõistlikult suured. Kuna vastustajad kohtumenetluse käigus sellele vastuväiteid ei esitanud ega seadnud kahtluse alla ehitustööde faktilist tasumist, tuleb eeldada selles osas vastustajate omaksvõttu. Kärt Lainessaar esitas 16.06.2010 kohtuistungil tingimuse, et on nõus tasuma nurgaseina eest alles siis, kui apellant esitab tšeki tasumise kohta. Tasaarvestuse avalduse kättesaamisest rohkem kui aasta hiljem tingimuse esitamine ja alles kohtukõnes uutele vastuväidetele tuginemine on protsessinormide pahauskne kasutamine. Seda enam, et paar kuud enne kohtuistungit kinnitas K. Lainessaar, et 27.05.2009 apellandile saadetud e-kirjas nõustus ta tasaarvestusega apellandi poolt teostatud nurgaseina ehitamises. Kandevseina remondi eest apellandile esitatud arve näol on tegu sularahaarvega ning mõlemad pooled on kinnitanud arvet oma allkirjaga. Kohus on asunud seisukohale, et vaatamata sellele, et apellant on kandva nurgaseina remonttööd teostanud enda kulul, puudub apellandil õigus kulusid välja nõuda teistelt kaasomanikelt. Sisuliselt on kohus asunud seisukohale, et apellant ei ole nurgaseina remonttööde eest tasunud. Kohus, võttes asja juurde vastustajate 05.05.2010 esitatud seisukohtade lisad nr 1 (XXXXX XXXXX XX juhatuse liikme e-kiri) ja 5 (XXXXXXXX XX korteriühistu juhataja seisukoht), rikkus TsMS § 238 lg 1 esimest lauset, mille järgi kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Apellant palus 07.06.2010 kohtule esitatud arvamuses (p 3) toodud põhjustel nimetatud tõendeid nende asjakohatuse tõttu mitte arvesse võtta, kuid kohus ei ole apellandi taotluse suhtes seisukohta võtnud. 03.04.2010 esitas apellant kohtule andmekandja (DVD plaadi), millele olid salvestatud kandva nurgaseina olukorda kajastavad fotod ja videojäädvustus enne ja pärast remonti. Kohus jättis apellandi poolt esitatud tõendi kõrvale, viidates esmakordselt kohtuotsuses, et nimetatud infokandja pole kohtule sobivas taasesitatavas vormis. Seega võttis kohus küll tõendi vastu, kuid viitas alles kohtuotsuses, et tõend tuleb kõrvale jätta, kuna puuduvad tehnilised võimalused. Apellandi hinnangul omab nimetatud tõend asjas määravat tähtsust, tõendamaks, et apellandi tehtud parandustööd olid hädavajalikud. Maakohus kohaldas vääralt VÕS tasaarvestust reguleerivaid sätteid (VÕS § 197 lg 1 ja lg 2, VÕS § 198), jättes põhjendamata, miks apellandi nõuded ei ole tasaarvestatavad. Kohus tuvastas küll õigesti, et vastustajad ei ole omandanud hõivatud kaasomandiosa õiguslikul alusel, kuid otsusest ei selgu, missugusel õiguslikul alusel baseerub vastustajate valdus kaasomandis oleva osa üle ning mis samaaegselt välistab ka apellandi kompensatsiooninõude (seeläbi ka tasaarvestusnõude) enda omandiosa kasutamise välistamise eest alates 2005. aastast (Kärt Lainessaar) ja 2006. aastast (Urmas Juurikas). Maakohtu otsuses ei ole pooltevahelist tasaarvestuskokkulepet (kostjad ja hageja leppisid kokku, et hageja on nõus kostjatele võõrandama enda mõttelise osa kostjate poolt hõivatud ruumide suhtes ning lugesid selle tasaarvestatuks kostjate kohtuasjast nr 2-07-50553 tuleneva hüvitisnõudega) tõlgendatud ega selle suhtes seisukohta võetud. See, et apellant tegi ettepaneku tasaarvestuses kokku leppida, on tuvastatav apellandi poolt vastustajatele saadetud ekirjades/sõnumis. Kuna vastustajate kohtumenetluses väljendatu (üldsõnaline eitamine) oli

vastupidine vastustajate eelneva käitumisega, tulnuks tõlgendada nende tahet lisaks mõistlikkuse põhimõttest lähtudes. Vastustajate kohtumenetluses väidetu, et nad on korduvalt esitanud apellandile nõudeid hüvitise saamiseks kohtuasjast nr 2-07-50553, on jäänud paljasõnaliseks. Vastustajad ei ole oma väite kinnituseks ühtegi tõendit esitanud. Kohus on otsuse põhjendavas osas märkinud, et „määratlemata on tasaarveldava objektide, kostjate poolt ühisomandist ainuomandisse pööratud ruumiosade maksumus“. VÕS § 198 ei sätesta vorminõudeid tasaarvestusavaldusele. Eeltoodud sättest tulenevalt ei ole ka nõuet, et tasaarvestusavaldus peab sisaldama detailset arvestuskäiku. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, missugusel seadusesättel kohtu vastav tasaarvestust välistav põhjendus põhineb. Kohtuotsuse alapunktis “Asjaolud” märgib kohus, et “asjaolu teeb eripäraseks veel asjaolu, et...tsiviilasja (2-07-50553) arutas kohus samas koosseisus ning asja arutamise käigus ei arutatud kaasomanikega tasaarvlemise küsimust...” Apellant leiab, et selline maakohtu poolt esitatu on asjakohatu. Arvestades asjaolu, et kohtukoosseis mõlema kohtuasja menetluses oli sama, on ilmselt ka maakohus teadlik, et varasemas kohtuasjas esitas hageja hagiavalduse 2007. novembris ning kandevseina remontimise ajaks (2008. detsembris) oli kohtuasja nr 2-07-50553 sisuline arutamine juba lõppenud ja otsus kohtuasjas nr 2-07-50553 kuulutati 23.02.2009. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsuse lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmise kohta on õige, kuid muuta tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi otsuse põhjendusi. Õige on kaebaja väide, et maakohtu otsus on ebapiisavalt põhjendatud. Ringkonnakohtul on võimalik oma otsusega maakohtu otsuse põhjendusi muuta ja täiendada. Tulenevalt Pärnu tööpiirkonna kohtutäituri Eha Nikkeri. poolt täiteasjas nr 173/2010/113 25.02.2010 saadetud täitmisteatest on Kärt Lainessaare avalduse alusel alustatud hageja suhtes Pärnu Maakohtu 23.02.2009 otsusest tuleneva nõude 8 817,40 krooni täitmiseks täitemenetlust. 26.02.2010 täitmisteate järgi on Urmas Juurikase avalduse alusel alustatud täitemenetlust samast Pärnu Maakohtu otsusest tuleneva nõude 10 055 krooni sissenõudmiseks (täiteasi nr 173/2010/115). Hageja väitis, et ta on kostjate nõude enda nõuetega, mis tal olid kostjate vastu, tasaarvestanud. Hageja selgitas, et tal on kostjate vastu kaks tasaarvestatavat nõuet. Esiteks väitis hageja, et ta lasi omal kulul remontida elamu XXXXXXXX XX seina, mis kuulus korteriomanike kaasomandisse. Seega tegi hageja väidetavalt kulutusi kaasomandi säilitamiseks, mille peavad teised korteriomandite omanikud talle hüvitama. Töö teostati detsembris 2008. Teiseks väitis hageja, et ta on sõlminud kevadel 2009 kostjatega kokkuleppe nõuete tasaarvestuse kohta seoses kostjate poolt elamus XXXXXXXX XX kaasomandi arvel oma korteriomandi reaalosa suurendamisega. TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu ja lg 2 järgi

lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kui tasaarvestaval poolel on mitu nõuet, mida tasa arvestada, siis VÕS § 201 lg 1 järgi võib ta valida, millised nõuded tasaarvestatakse. VÕS § 200 lg 4 järgi tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Lisaks tasaarvestusele võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks olla ka pooltevaheline kompromiss, milles on pooled kokku leppinud, et nendevahelised vastastikused nõuded on lõppenud tasaarvestusega. Sellisel juhul on täitmise aluseks olev nõue lõppenud, mis välistab täitemenetluse läbiviimise. Hageja kui tasaarvestav pool peab hagiavalduses esile tooma ja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama asjaolusid, millest järeldub, et tal on kostjate vastu sissenõutavaks muutunud samaliigilised (rahalised) nõuded, mille alused on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist ja ta on esitanud kostjatele avalduse nõuete tasaarvestamiseks. Samuti peab hageja tõendama, et pooled on sõlminud kompromisslepingu, milles pooled on kokku leppinud nõuete lõppemises. Esiteks käsitleb kolleegium hageja nõuet kostjate vastu, mis tulenes hageja poolt elamu XXXXXXXX XX otsaseina remontimisest ja mille hageja soovis tasaarvestada. Korteriomandi omaniku poolt kaasomandi mõttelise osa remondiks tehtud kulutuste hüvitamist teiste korteriomanike poolt reguleerib KOS § 15 lg 2, mille järgi korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitaksid vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Seega pidi hageja tõendama, et seina remontimine oli vajalik kaasomandi osa säilitamiseks ja teiseks, et ta on selleks kulutusi teinud. Sellele, et remont oli vajalik hoone säilitamiseks ja see on tehtud, ei ole kostjad vastu vaielnud, kuid kostjad väitsid, et hageja ei ole tõendanud kulude kandmist. Hageja on kulude kandmise kohta esitanud XXXXX XXXXX XX 12.12.2008 arve nr 80044 (lk 33), mille kohaselt on hageja kohustatud tasuma XXXXXXXX XX hoone remontimise eest 8 706,04 krooni. Kostjad esitasid XXXXX XXXXX XX juhatuse liikme E. M. e-kirja KÜ-le XXXXXXXX XX, millest selgub, et XXXXX XXXXX XX ei ole hageja poolt esitatud arvet väljastanud. Kolleegium leiab, et kuna kostjad on hageja poolt esitatud tõendi vaidlustanud, siis oleks pidanud hageja esitama täiendavaid tõendeid, millest saab järeldada tema poolt otsaseina remontimiseks tehtud kulude kandmist. Kolleegium rõhutab, et KOS § 15 lg 2 järgi kulutuste hüvitamise nõude puhul on oluline, et hageja oleks kulud kandnud. Praegusel juhul hageja seda teinud ei ole. Hageja väitis, et ta tasus tööde eest sularahas. Esitatud arvest ei nähtu, et selle järgi oleks sularahas töö teostajale tasutud, nagu väitis hageja. Kolleegium märgib, et tavapäraselt antakse sularahas tasumise korral tasujale raha maksmise kohta kviitung. Hageja ei ole kviitungit ega muid tõendeid, mis näitaksid tegelikku kulude kandmist, kohtule esitanud. Seega ei ole hageja tõendanud, et tal oli nõue, mida kostjatega tasaarvestada. Ebaõige on kaebuse väide, et kostja Kärt Lainessaar esitas alles kohtuistungil väite, et nurgaseina remondikulude kandmine on tõendamata. Kostjate kirjaliku vastuse kohaselt ei olnud nad nõus tasaarvestusega nurgaseina remonttööde osas muuhulgas ka selle tõttu, et selge pole, mille alusel

hageja nõuab ülejäänud korteriomanikelt tasumist. Samuti on ebaõige kaebuse väide, et Kärt Lainessaar on 27.05.2009 e-kirjas (lk 41) nõustunud tasaarvestusega nurgaseina remonttööde osas. E-kiri hageja poolt väidetut ei sisalda. Maakohus ei uurinud hageja poolt tööde teostamise kohta esitatud DVD-d. Kolleegium nõustub hagejaga, et kohus on tõendit otsuses toodud viisil kõrvale jättes rikkunud TsMS § 272 lg-s 1 sätestatut. Tegemist on dokumentaalse tõendiga ja juhul, kui kohtul puudusid tehnilised vahendid tõendi uurimiseks, oleks pidanud kohus seda pooltega arutama ja võtma alles seejärel seisukoha. Samas, kuna vaidlust ei ole nurgaseina remonttööde teostamise osas, mida DVD-le salvestatuga tõendati, siis ei ole kolleegiumi arvates tegemist olulise tõendiga, mis tõendaks vaidluse all olevaid asjaolusid. Eeltoodu tõttu ei toonud tõendi uurimata jätmine kaasa ebaõiget lahendit. Lisaks märgib kolleegium seoses hageja poolt remonttööde eest tasutu osas esitatud tasaarvestusega, et TMS § 221 lg 2 järgi saab kohtulahendi puhul täitmisele vastuväited esitada üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagis kirjeldatu kohaselt tegi hageja otsaseina remonttööd detsembris 2008, kuid maakohtu otsus tehti tsiviilasjas nr 2-07-50553 23.02.2009. Seega olid tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud tekkinud igal juhul enne täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Järgnevalt analüüsib kolleegium hageja väiteid kompromisslepinguga poolte vastastikuste nõuete lõppemise kohta. Hageja nõue kostjate vastu, mille osas hageja väidetel kompromiss sõlmiti, tulenes kostjate poolt oma korteriomandi reaalosa suurendamisest teiste korteriomanike kaasomandi osa arvelt, millisel juhul peavad korteriomanikud, kes oma korteriomandi reaalosa suurendavad, KOS § 81 lg 2 p 4 järgi maksma võõrandamisest saadava tulu välja teistele korteriomanikele või ühistule. Kolleegium leiab, et maakohus on teinud õige järelduse, kui ta leidis, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud kompromissleping, mille kohaselt olid pooled kokku leppinud vastastikkuste nõuete lõppemises. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja on esitanud kohtule tema poolt kostjatele saadetud e-kirjad ja SMS-d (lk 37-40), milles ta tegi ettepaneku kompromisslepingu sõlmimiseks, kuid hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleksid sellega nõustunud. Õige on see, et kostja Kärt Lainessaar on hagejale 27.05.2009 saatnud e-kirja, milles ta teatab, et tal ei ole kokkuleppe vastu midagi, kuid sellele järgnevalt on ta teatanud, et ta peab veel ettepanku üle järele mõtlema. Ka edasisest kirja tekstist ei saa järeldada, et Kärt Lainessaar oleks kompromissiga nõustunud. Tõendeid selle kohta, et kostja Urmas Juurikas oleks hageja ettepanekule kompromisslepingu sõlmimiseks vastanud, kohtule esitatud ei ole. Muid tõendeid, millest saaks järeldada kostjate nõustumust hageja ettepanekuga, hageja samuti esitanud ei ole. Seega on lõppkokkuvõttes jätnud maakohus õigesti hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata. Apellant väitis, et tema tasaarvestuse üheks koostisosaks oli tema omandiosa kasutamise välistamisest saada olev hüvitisenõue (K. Lainessaare puhul alates 2005. aastast ja U. Juurikase puhul alates 2006. aastast). Kolleegium leiab, et sellisel alusel ei ole kaebaja 20.04.2009 tasaarvestuse avaldust esitanud ega ka sellele kohtumenetluses tuginenud. Apellant ei ole põhjendanud, miks ta seda asjaolu ei esitanud asja arutamisel maakohtus. Kolleegium jätab eeltoodu tõttu kaebuses toodud uue väite TsMS § 652 lg 4 järgi tähelepanuta.