Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 14.04.2011 laekus Viru Maakohtule Koduliising OÜ poolt hagiavaldus R B`i (ik: xxxx) vastu põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete nõudes, kokku summas 577.72 eurot.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (OÜ Koduliising) ja kostja (R B) sõlmisid 25.09.2009 laenulepingu nr 3190925018, mille kohaselt hageja väljastas kostjale laenu summas 13 990 krooni OÜ-st Kodukaupade Grupp peegelkaamera Canon ostmise finantseerimiseks. Laenulepingu tagastamise graafiku kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja maksma intresse iga kuu 25.kuupäeval summas 914 krooni. Kostja seda ei teinud ning alates 25.03.2010 ei ole kostja oma kohustusi täitnud ega ühtegi osamakset tasunud. 25.02.2010 osamaksest on tasutud 21.99 eurot põhiosa. Hageja on saatnud kostjale kirjalikke meeldetuletusi, viimased neist 27.07.2010, 26.08.2010 ja 28.09.2010. Kostja ei ole meeldetuletustele reageerinud. Kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakset tähtaegselt, siis laenulepingu üldtingimuste p 1.4. järgi on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist VÕS § 94 lg 1 nimetatud intressimäärast lähtudes, või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalmääras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p 3.7 ja 7 kohaselt on seega viivisemääraks 22% aastas ehk 0,060 % päevas. Seisuga 13.04.2011 on viivis kokku 68.47 eurot. Üldtingimuste p 1.3.4 kohaselt, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt iga vastava teate saatmisel menetluskulu kuni 500 krooni. Hageja on saatnud kostjale kokku kolm kirjalikku teadet (1500 krooni ulatuses). Kostja menetluskulu ei ole tasunud. Hageja vähendab menetluskulu võlgnevust 31.96 euro (500 krooni) võrra ja nõuab menetluskulu väljamõistmist summas 63.91 eurot (1000 krooni). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväline kulu ka maksekäsu kiirmenetluse kulu juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Pärnu Maakohus jättis samas nõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata ts asjas nr 2-10- 53239; määrus tehti 06.04.2011. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu summas 47.93 eurot (750 krooni). Kokku moodustab hageja nõue seisuga 13.04.2011 summas 577.72 eurot, millest laenu põhiosa võlg moodustab 385.40 eurot, intressivõlg 59.94 eurot, viivis - 68.47 eurot ja menetluskulu võlgnevus 63.91 eurot.

Hageja tugineb oma nõudes veel VÕS-i §-dele 76 lg 1 ja 3; § 82 lg 2; 94 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 , 113 lg 1 sätetele ning taotleb kostjalt kokku summa 577.72 euro väljamõistmist ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - koopia hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust, võlgnevuse ja viivise arvestus, laenu tagastamise graafik, laenu üldtingimused, kostjale saadetud meeldetuletuskirjade koopiad, maksekorraldus riigilõivu tasumisest, esindaja volitusi tõendavad dokumendid. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis hagimaterjalid hagiavalduses märgitud kostja elukoha aadressile ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja elukohas (xxxx) on hagimaterjalid 04.05.2011 allkirja vastu üle antud kostja emale (A G) edasiandmiseks kostjale. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 24.05.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile käesoleva ajani vastust esitanud ega mittevastamise põhjusest teatanud. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt tähtajaks vastuse mitteesitamisel TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Hageja esitatud teabe kohaselt kostja võlgnevust tasunud ei ole; hageja kantud menetluskuludeks on hagi esitamisel ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv.. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus temaga sõlmitud laenulepingu tingimusi, jättes tähtaegselt tasumata laenu tagasimaksed. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagile käesoleva ajani vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub kokku väljamõistmisele kokku summas 577.72 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 385.40 eurot, intressivõlgnevus 59.94 eurot, viivis 68.47 eurot ja menetluskulu võlgnevus summas 63.91 eurot.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 102.25 eurot (maksekorraldus nr 14536, 13.04.2011) ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 750 krooni (16.10.2010), s.o. summas 47.93 eurot, kokku seega 150.18 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 28. juunil 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.