Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

põhjustasid rahutused Egiptuses ja teistes Põhja-Aafrika riikides. Rahutuste tõttu hakkasid tarnijad nõudma ettemaksu, mille tasumiseks võlgnikul vahendid puudusid. 23.03.2011 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on teadaolevat võlgniku vara kokku summas 510,73 eurot. Võlgu on võlgnikul 52 767,20 eurot. Võlgniku majandustegevus lõppes 2011a veebruaris. Haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muutused poliitilises situatsioonis Põhja-Aafrika riikides, peamiselt Egiptuses ja Liibüas. Tegemist on muu maksejõuetuse põhjusega pankrotiseaduse mõttes. Märkimisväärseid vara tagasivõitmise võimalusi haldur ei tuvastanud. Haldur palub menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja välja mõista halduri tasu ja kulutuste katteks 1 000 eurot, millest 397 eurot palub haldur välja mõista riigi vahenditest. Tasu aruande kohaselt on haldur töötanud 10 tundi tasumääraga 80 eurot tunnis. Kantselei- ja transpordikulud moodustavad 200 eurot. 25.04.2011 toimunud kohtuistungil leidis ajutine haldur, et pankrotimenetlus oleks otstarbekas lõpetada raugemisega. Menetluse deposiitsumma on 3000 eurot. 05.05.2011 määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi suuruseks 3 000 eurot. Kohus tegi ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda deposiit 15 päeva jooksul ning esitada selleks tähtpäevaks kohtule maksekorraldus või andmed deposiidi kontrollimiseks. Määrus avaldati väljaanded Ametlikud Teadaanded 05.05.2011. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumisest. Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul olulist vara ei ole. Võlgniku kohustuste maht ületab oluliselt võlgniku vara mahtu. Haldur ei ole tuvastanud märkimisväärseid vara tagasivõitmise võimaluste esinemist. Seega on haldur tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad märkimisväärsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Menetluse käigus ei ole haldur selgelt tuvastanud rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega teo toimepanemist, mis põhjustanuks maksejõuetuse tekkimise. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et pankroti väljakujunemise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutine haldur palub määrata töötasuks 10 tunni eest 800 eurot ja kulutuste katteks 200 eurot, millest riigi vahenditest kuulub hüvitamisele 397 eurot. Võlgnik ei vaielnud ajutise halduri tasule vastu. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri arvestatud tunnitasu 80 eurot mahub tunnitasu piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile määrata tasu 800 eurot. Samuti on kohtu arvates põhjendatud kulud summas 200 eurot. PankrS § 23 lg 4 alusel kuulub riigi vahenditest hüvitamisele halduri tasu ja kulutuste katteks 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), sest pankrotivarast ei jätku vajalikuks väljamakseks ning kohtu deposiiti ei ole nõutavat summat tasutud. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.