Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 25.05.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-11-13191/15
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 25.05.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4565

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ärakiri

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2011. a Rakvere

Tsiviilasja number

2-11-13191

Tsiviilasi

Võlgniku OÜ Reiuforest avaldus pankroti nõudes

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

VÕLGNIK

OÜ Reiuforest, reg.kood 10926649, asukoht Rakvere Võidu 88-49; juhatuse liige A V, ik xxxx - elukoht xxxx, A R, isikukood xxxx, elukoht xxxx, Ajutine haldur Oliver Ennok- OÜ Cavere Õigusbüroo- Tallinn Estonia pst 1.

esindajad

RESOLUTSIOON

Lõpetada OÜ Reiuforest pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Ajutise halduri töötasu ja kulud- kokku summas 1524 /üks tuhat viissada kakskümmend/ krooni, arvestades tulu- ja sotsiaalmaksu tasumise kohustust, 1)tasuvad juhatuse liikmed A V ja A R summas 700 /seitsesada/ eurot, 2) hüvitatakse realiseeritud vara arvel summas 126.42 /ükssada kakskümmend kuus 42/ eurot ja 3)hüvitatakse riigivahendite arvel summas

/kolmsada üheksakümmend seitse/ eurot. Vabastada ajutine haldur Oliver Ennok kohustustest pärast äriühingu registrist kustutamiseks vajalike toimingute tegemist. Nimetada dokumentide hoidjaks A R, ik xxxx- elukoht xxxx Määrus saata võlgniku juhatuse liikmetele, ajutisele haldurile, reg.osakonnale.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus edasi kaevata määruskaebuse esitamisega

päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 23.03.2011 võlgniku avaldus OÜ Reiuforest pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt kulges äriühingu majandustegvus kuni 2008 häireteta. Olukord hakkas halvenema 2009. alguses, mil peamised lepingupartnerid Venemaalt hakkasid võlgu jääma. Pretensioonide järgselt maksti küll järk-järgult vanad võlad ära, kuid tekkisid uued ja aina suuremad võlad. Võlgade kättesaamiseks pöörduti Vologda oblasti Arbitraažikohtusse, kes oma kahe lahendiga võlgniku nõuded ka rahuldas, kuid see ei muutnud ettevõtte olukorda, sest nende kohtulahendite täitmist pole õnnestunud korraldada. Samaaegselt hakkasid viivitama ka teised lepingupartnerid. 2009 suvel tekkisid esimesed tõsised makseraskused ja viivitused töötajate palkade ja lähetusrahade väljamaksmisel. Tõõvaidluskomisjoni otsusega mõisteti töötajatelt nende saamata jäänud tasud välja ja need on sundtäitmisel täituri juures. 2010.a. viimastel päevadel selgus, et Vologdas asuvaid firmasid tegelikult ei ole enam olemas, need olid ümber kujundatud ja uutele loodud ettevõtetele võlad üle ei läinud, mistõttu võlgniku kasuks väljamõistetud summa 149 821.52 euro kättesaamist võib pidada lootusetuks. Käesolevaks ajaks on majandustegevus täielikult seiskunud ja võimalusi ettevõtte tervendamiseks ei ole näha. Võlad on 111 786.84 eurot, varad kokku 1304.64 eurot, seega ületavad võlad oluliselt ja märgatavalt varade suurust. Võlgnik kinnitab, et on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Maakohtu 24.03.2011 määrusega algatati pankrotimenetlus ja ajutiseks halduriks nimetati Oliver Ennok. Võlgnik kinnitab, et on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine, kuid tal puuduvad vahendid menetluskulude tasumiseks ja sellest tulenevalt on ta nõus menetluse raugemisega. Ajutise halduri 22.12.2009 esitatud aruande kohaselt: Võlgniku 2008. majandusaasta lõppes kasumiga (137 406,21 eurot), kuid viimastel kuudel kahanes töömaht ning 2009. a alguses ilmnesid võlgniku peamiste lepingupartnerite makseraskused. Võlgnevuste kättesaamiseks pöördus võlgnik 2009. a suvel Vologda oblasti Arbitraažikohtusse ning 31.08.2009. a määrustega mõistis Arbitraažikohus Kožinski Metsatööstusmajandilt võlgniku kasuks välja 80 861.53 eurot ning KAS-lt „Severkesprom“ 73 977,54 eurot ning samas kinnitas maksegraafikud, mille kohaselt pidid võlgnevused olema tasutud 2010. a märtsiks. Võlgniku väitel on käesolevaks hetkeks nimetatud äriühingud ümberkujundatud ning võlgade kättesaamine võimatu. Ajutisele haldurile on esitatud Venemaa vahekohtu lahend, kuid nõude sissenõudmise võimatusega seotud asjaolusid ei ole olnud halduril võimalust kontrollida. 2009. a jäid maksetega viivitusse ka teised lepingupartnerid ning võlgnikul tekkisid makseraskused riigimaksude tasumisel ning töötajate töötasude väljamaksmisel (poole võlgnevusest Maksu- ja Tolliameti ees moodustab sotsiaalmaksu võlgnevus). 2009. a märtsi lõpus katkestati tööd käibevarade puuduse tõttu ning 2009. majandusaasta lõppes kahjumiga (-358 268,31 eurot). Kuna võlgnik oli eelnevate aastatega kasumit teeninud, esitas võlgniku

juhatus kahjumi katmise ettepaneku, mis kinnitati osanike otsusega. Selle tulemusena jäi siiski alles kahjum -115 711,02 eurot. 2010. a majandustegevust ei toimunud ning võlgnevused suurenesid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Võlgniku juhatusele pidi äriühingu maksejõuetus selguma juba 2009. a kevadel, mil võlgnik lõpetas reaalse majandustegevuse seetõttu, et lepingupartnerid ei tasunud arveid ning majandustegevus ei katnud kulusid. Lõplikult kujunes maksejõuetus välja 2010. a alguses kui selgus, et Venemaal asuvad võlglased ei tasu ka kohtu poolt määratud maksegraafiku alusel. Jääb arusaamatuks miks esitas võlgniku juhatus pankrotiavalduse alles 2011. a märtsis. Võlgniku 31.12.2008. a bilansi kohaselt oli võlgniku kasum majandustegevusest 2008. a 137 406,21 eurot. Varasid oli kokku summas 436 577,40 eurot, kohustusi 185 584,41 eurot, omakapital oli 250 993 eurot ning käive (müügitulu) 1 216 081,39 eurot. Võlgniku 31.12.2009. a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum majandustegevusest 2009. a 358 268,31 eurot. Varasid oli kokku summas 2 256,66 eurot, kohustusi 109 531,97 eurot ning omakapital oli -107 275,32 eurot. Käive (müügitulu) oli 5 176,84 eurot. Võlgniku 31.12.2010. a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2010. a -3 133,65 eurot. Varasid oli kokku summas 1 377,87 eurot, kohustusi 111 786,84 eurot ning omakapital -110 408,97 eurot. 2010. a majandustegevus ning seega ka käive puudus. Võlgniku 15.03.2011. a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2011. a -73,23 eurot, varasid oli kokku summas 1 304,63 eurot, kohustusi 111 786,84 eurot ning omakapital 110 482,21 eurot. 2011. a majandustegevus ning seega ka käive puudus. Võlgniku 15.03.2011. a bilansi kohaselt on võlgnikul varasid kogusummas 1 304,63 eurot järgmiselt: raha pangas 0,62 eurot, materiaalne põhivara 1 304,01 eurot, Sõiduauto Jeep Cherokee, esmane registreerimine 1990.a. Võlgniku juhatuse liikme hinnangul on sõiduki reaalne turuhind arvestades sõiduki seisukorda ca 600 eurot. Võlgniku 2010. a majandusaasta aruande järgi oli võlgnikul 31.12.2010. a seisuga varasid kogusummas 1 377,87 eurot järgmiselt: raha 0,64 eurot, materiaalne põhivara 1 377,23 eurot Võlgniku 2009. a majandusaasta aruande järgi oli võlgnikul 31.12.2009. a seisuga varasid kogusummas 2 256,02 eurot järgmiselt: raha 0,64 eurot, materiaalne põhivara 2 256,66 eurot Võlgniku 2008. a majandusaasta aruande järgi oli võlgnikul 31.12.2008. a seisuga varasid kogusummas 436 577,40 eurot järgmiselt: raha 57 885,67 eurot, nõuded ostjate vastu 157 382,18 eurot, ettemaksed 18 012,54 eurot, materiaalne põhivara 203 297,01 eurot. Võlgnik omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr 221021719997, vahendid 29.03.2011. a seisuga puuduvad, konto broneeritud summas 1.92 EUR-i kaardi hooldustasudest. Konto on arestitud 28.03.2011. a seisuga. Konto käsutamise õigust omavad A R ja A V. Võlgnik omab AS-is SEB Pank arvelduskontot nr 10220031960015, saldo 30.03.2011. a seisuga on 0,62 EUR. Konto on arestitud 28.03.2011. a. Eelnevalt arestitud kohtutäitur Raigo Pärs’i poolt. Allkirjaõiguslikud isikud on A R ja A V. Marfin Bank Eesti AS-is, LHV Pank, Bigbank AS-is, AS-is UniCredit Bank Eesti filiaal, Handelsbanken AB Eesti filiaalis, AS-is Citadele banka Eesti filiaal, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Tallinna Äripank AS-is, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, AS-is DnB NORD Pank ja AS-is Eesti Krediidipank võlgnik kontosid ei oma. AS-is DnB NORD Liising, Swedbank Liising AS-is ja AS-is Nordea Finance Estonia võlgnik kehtivaid liisingulepinguid ei oma. ALG Liisingu AS ei ole käesolevaks hetkeks päringule vastanud. Võlgniku ja AS-i SEB Liising vahel olid sõlmitud järgmised lepingud:

KOME JPPV-4, 1995 22.05.2008 kustutamine seoses võõrandamisega Võlgnikule on veel kuulunud sõiduk Ponsse Ergo, mille suhtes lõpetati 09.02.2008. a kapitalirendi kokkulepe Balti Metsamasina AS-iga. Võlgniku juhatus ei ole ajutisele haldurile esitanud täielikku autode võõrandamisega seotud dokumentatsiooni. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisvara puudub. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku ainuke vara sõiduauto Jeep Cherokee, mille väärtus on ca 600-800 eurot. Võlgniku 15.03.2011. a bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi kogusummas 111 786,84 eurot järgmiselt: lühiajalised laenud 18 511,37 eurot, A V 4 090,34 eurot, A R 4 195,16 eurot, V J 9 586,75 eurot, J K 639,12 eurot, võlad tarnijatele 24 157,51 eurot, võlad töövõtjatele 52 302,41 eurot, võlad aruandvatele isikutele 92,07 eurot, maksuvõlad 16 723,48 eurot. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku suurimad võlausaldajad töötajad. Tarnijatest on suurimad võlausaldajad OÜ Forest Service kogusummas 12 853,56 eurot, Restaure OÜ (osanik V J on ka võlgniku osanik) kogusummas 4 868,44 eurot ja Koneosapalvelu OY Aliranta kogusummas 4 052,20 eurot. Võlgniku 2010. a majandusaasta aruande järgi oli võlgnikul 21.12.2010. a seisuga kohustusi kogusummas 111 786,84 eurot järgmiselt: laenukohustused 18 511,37 eurot, laen juhatuse liikmetelt 8 285,51 eurot, laen osanikult 9 586,75 eurot, laen töötajalt 639,12 eurot, võlad ja ettemaksed 93 275,47 eurot, võlad tarnijatele 24 157,52 eurot, võlad töövõtjatele 52 302,42 eurot, maksuvõlad 16 723,51 eurot, muud võlad 92,03 eurot. Võlgniku 2009. a majandusaasta aruande järgi oli võlgnikul 31.12.2009. a seisuga kohustusi kogusummas 109 531,97 eurot järgmiselt: laenukohustused 18 511,37 eurot, laen juhatuse liikmetelt 8 285,51 eurot, laen osanikult 9 586,75 eurot, laen töötajalt 639,12 eurot, võlad ja ettemaksed 91 020,61 eurot, võlad tarnijatele 24 157,52 eurot, võlad töövõtjatele 50 973,95 eurot, maksuvõlad 15 797,11 eurot, muud võlad 92,03 eurot. Võlgniku 2008. a majandusaasta aruande järgi oli võlgnikul 31.12.2008. a seisuga kohustusi kogusummas 185 584,41 eurot järgmiselt: laenukohustused 53 497,69 eurot, võlad tarnijatele 39 734,45 eurot, maksuvõlad 10 828,10 eurot, võlad töövõtjatele 48 976,39 eurot, pikaajalised laenukohustused 32 547,77 eurot. Maksu- ja Tolliameti põhja maksu- ja tollikeskuse andmetel on võlgnikul 30.03.2011. a seisuga maksuvõlgnevus summas 1 237,81 eurot (nimetatud võlgnevus koosneb käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete võlgnevustest), millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress summas 367,98 eurot. Koguvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees 1 605,79 eurot. AS-i SEB Pank teatise kohaselt on võlgnikul teenustasu võlgnevused summas 0,96 eurot.

käibevara olulise langusega on võlgniku võime katta lühiajalisi kohustusi alates 2009. a lõpust praktiliselt olematu. Likviidsuskordaja näitab mitme euro ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul on näitaja alates 2009. a lõpust olnud tugevalt alla lubatud piiri ning lühiajaliste kohustuste täitmine praktiliselt võimatu. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt, näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul on käibekapitali näitaja alates 2009. a negatiivne, mis tähendab, et äriühingul on olnud lubamatult suur käibekapitali defitsiit üle aasta. Võlakordaja – üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Alates 2009. a lõpust on võlgniku tegevus sõltunud põhiliselt võõrkapitalist ning see näitaja on aastatega kasvanud. Võõr- ja omakapitali suhe - näitab mitu eurot välisinvesteeringuid on ühe euro omaniku kapitali kohta ning kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul on võõr- ja omakapitali suhe alates 2009. a lõpust olnud negatiivne, seega on võlgniku puhul võlausaldajate riskimäär lubamatult suur. Finantsanalüüsist selgub, et hiljemalt 2009.a lõpus oli võlgniku omakapital tugevalt negatiivne ning välja kujunenud püsiv maksejõuetus ning võlgniku juhatuse liikmed oleks pidanud hiljemalt 2010. a alguses kasutusele võtma Äriseadustiku §-s 176 toodud meetmed. Tagasivõitmise võimaluste osas vajavad põhjalikumat uurimist mitmed tehingud võlgniku põhivara hulka kuulunud sõidukitega. Osa sõidukeid on võõrandatud võlgnikuga seotud isikutele tasaarveldusaktide alusel. Võlgniku juhatus ei ole ajutisele haldurile esitanud täielikku autode võõrandamisega seotud dokumentatsiooni. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul on võlgnevusi ca 112 000 eurot ning vara maksimaalne väärtus 800 eurot. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning kohustused kasvavad intresside ja viiviste näol. Olemasolevate andmete põhjal ei ole ajutisel halduril võimalik lõplikult tuvastada kas maksejõuetuse on põhjustanud pankrotikuritegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Selle kontrollimiseks oleks vaja tuvastada täpselt Venemaa võlanõudega seotud asjaolud (kas ja miks ei ole nõue sissenõutav jne). Samuti on vaja täiendavalt kontrollida võlgniku varadega (sõidukite) võõrandamise ja tasumisega seotud tehinguid ning kassas olnud sularaha kasutamine. Haldur on esitanud võlgnikule täiendava teabenõude. Võlgniku püsiva maksejõuetuse väljakujunemisele oli viiteid juba 2009. aastal, kuid pankrotiavaldus esitati alles 2011. a märtsis, seega esinevad Karistusseadustiku § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) sätestatud kuriteo koosseisu tunnused. Võlgniku maksejõuetus pidi juhatusele saama lõplikult selgeks 2010. a alguses, kui maksejõuetud lepingupartnerid ei tasunud võlgnevusi ka kohtu määratud maksegraafikute alusel.

AS-iga SEB Liising. Võlgnik ostis rendiobjekti välja ning leping lõppes 15.12.2007. a. Müüdud 03.04.2009. a V J’ile (võlgniku lähikondne) tasaarveldusakti alusel hinnaga 6 391,16 eurot. Tasaarveldusakti kohaselt on V. J laenanud võlgnikule 6 391,16 eurot 16.12.2008. a laenulepingu alusel, pangaväljavõttest nähtub, et nimetatud summa on V. J poolt laekunud võlgniku arveldusarvele selgitusega: lühiajaline laen. Toyota Hilux 15.01.2004. a sõlmitud kasutusrendileping nr 200404555 AS-iga SEB Liising. Leping lõppes 24.01.2008. a seoses kasutusperioodi lõppemise ja rendiobjekti tagastamisega. Müüdud 25.01.2008. a HAT Auto AS-ile hinnaga 3 834,70 eurot, selgitusega: liisingust väljaostmise loovutamise tasu. Nimetatud summa on laekunud võlgniku arveldusarvele. Volkswagen 17.05.2004. a sõlmitud kapitalirendileping nr L04103713 Transporter AS-iga SEB Liising. Võlgnik ostis rendiobjekti välja ning leping lõppes 23.05.2005. a. Müüdud 27.01.2006. a OÜ-le Pajo Saeveski hinnaga 5 272,71 eurot. Ei kajastu võlgniku pangakontodel, sest haldurile on esitatud pangakontode väljavõtted alates 2006. a märtsi lõpust. Toyota Land 25.07.2008. a sõlmitud kapitalirendileping nr 280725RE Cruiser 3,0 Danske Bank A/S Eesti filiaaliga. 13.08.2008. a ostis võlgnik lepingu eseme välja hinnaga 29 577 eurot. 12.06.2009. a müüs võlgnik sõiduauto äriühingule Mikhalson Incorporated Limited hinnaga 23 327,75 eurot. Lepingu kohaselt tasuti sularahas ning nimetatud summa kajastub võlgniku pearaamatus. Subaru Legacy 21.08.2008. a sõlmitud kapitalirendileping nr 280821RE 2,0 Danske Bank A/S Eesti filiaaliga. 01.09.2008. a ostis võlgnik lepingu eseme välja hinnaga 23 263,84 eurot. 27.05.2009. a müüs võlgnik sõiduauto äriühingule Mikhalson Incorporated Limited hinnaga 17 904,24 eurot. Lepingu kohaselt tasuti sularahas ning nimetatud summa kajastub võlgniku pearaamatus. Fiat Ducato 15 16.06.2003. a sõlmitud kapitalirendileping nr L03104337 Van AS-iga SEB Liising. Leping on lõpetatud poolte kokkuleppel 2005. a detsembris. Nissan Patrol 20.07.2004. a sõlmitud kapitalirendileping nr L04105216 AS-iga SEB Liising. Leping on lõpetatud poolte kokkuleppel 2005. a detsembris. Ponsse Ergo Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt lõpetati 09.02.2008. a kapitalirendi kokkulepe Balti Metsamasina AS-iga ning rendileandja loobus osamaksetest summas 58 249,84 eurot. Võlgniku esindaja on esitanud 28.09.2007. a arve, mille kohaselt võlgnik ostis kõnealuse masina Balti Metsamasina AS-ilt hinnaga 110 976,95 eurot. 09.04.2009. a sõlmitud müügilepinguga müüs võlgnik masina 9 101,02 eurot OÜ-le Remington Trade ning

tasumine toimus tasaarveldusakti alusel, mille kohaselt on võlgnik OÜ-lt Remington Trade saanud laenu kogusummas 9 101,02 eurot (laenuleping nr. 1 21.02.2006. a ja nr. 2 25.03.2009. a). Võlgniku pangakonto väljavõtete kohaselt on võlgnikul OÜ-le Remington Trade tagasimaksmata laenu summas 4 377,95 eurot. Juhatuse liikme selgituste kohaselt andis OÜ Remington Trade 25.03.2009. a võlgnikule veel laenu 4 723,07 eurot. Panga väljavõtte kohaselt on sel kuupäeval toimunud võlgniku arveldusarvele sularaha sissemakse summas 4 723,07 eurot, kuid ühtegi selgitust ei ole. Võlgniku juhatuse liige esitas ajutisele haldurile võlgniku osanike erakorralise üldkoosoleku protokolli (13.01.2011. a), kus on põhjendatud Venemaa nõuete bilansist mahakandmist järgmiselt: „lepingupartnerite selgituste kohaselt ei läinud pärast KAS-i „Kovžinski lespromhoz“ ja KAS-i „Severlesprom“ ümberkujundamist nende kohustused üle uutele ettevõtetele. Nende poolt on lubatud teha kõik mis võimalik, et kasvõi osaliselt meie võlguolevaid summasid vähendada, kuid kindlaid lubadusi ei antud ja mingeid kokkuleppeid ei sõlmitud. Seega ei saa enam nende summade laekumisele loota.“ Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et seoses autode võõrandamistehingutega võlgniku lähikondsetele tasaarveldusaktide alusel, on esialgsel hinnangul kahjustatud teiste võlausaldajate (hankijad, töötajad, riik) huve ning esinevad vara tagasivõitmise alused. Samas on lähikondsetele võõrandatud autod veel omakorda edasi võõrandatud ning ajutine haldur ei hinda tagasivõitmise võimalusi väga tõenäoliseks (võimalik esitada ainult rahaline hüvitusnõue, kui vara on edasi võõrandatud). Teine oluline asjaolu on ka selles, et võlgniku peamisteks võlausaldajateks on samad lähikondsed isikud (A V, A R, V J ja OÜ Restaure), kellele varad on võõrandatud. Sisuliselt oleks neil õigus oma nõuete tasaarvestamisele varade tagasivõitmise hüvitistega. Seega koosneb võlgniku vara sõiduautost Jeep Cherokee, mille väärtus on ca 200 eurot ning tagasivõitmise nõuetest. Samuti on võlgnikul nõue Venemaa partnerite vastu, kuid selle nõude sissenõudmine eeldab kulude katmiseks finantseeringu olemasolu (minimaalselt 4000 eurot). PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 4000 eurot. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri tööaruandest tulenevalt palub ta tasuks määrata 18 töötunni eest 1440 eurot ja vajalike kulutuste katteks 84 eurot.