Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 25.mai 2011 Tallinnas. Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts. Tsiviilasi: AS DnB NORD Liising hagi PLvastu võlgnevuse nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg: Kirjalik menetlus Hageja: AS DnB NORD Liising, 11315936 (kood 11315936; asukoht: Lõõtsa 2b, 11415 Tallinn); Kostja: PL(kood XXX; elukoht: XXX); Hagi hind: 2584,19 eurot (40 433,73 krooni) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
1.AS DnB NORD Liising hagi PL vastu võlgnevuse nõudes rahuldada osaliselt: 1.1 mõista kostjalt PL hageja AS DnB NORD Liising kasuks välja 1 197 (tuhat ükssada üheksakümmend seitse) eurot ja 47senti; 1.2 ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata; 1.3 TsMS §367 järgi mõista kostjalt PL hageja AS DnB NORD Liising kasuks välja viivis 0,02% päevas alates 25.01.2011 kuni põhinõude 14725, 88 krooni e 941,16 euro täieliku tasumiseni. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes 2.1 Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.1.Hageja nõuded AS DnB NORD Liising on esitanud hagi PL vastu võlgnevuse nõudes.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hagiavalduse kohaselt AS DnB NORD Liising ja PL(edaspidi Kostja) vahel sõlmiti 27.05.2009.a liisinguleping (edaspidi Liisinguleping; tl 37 ), mille esemeks oli laadur Weidemann 1030CX20 (edaspidi Vara). Liisingulepingu üldtingimustest (edaspidi Üldtingimused; tl 39-49) tulenevalt kohustus Hageja omandama Kostja huvides ja soovil ülalnimetatud Vara ning andma selle Liisingulepingu kehtivuse perioodiks Kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja peamiseks kohustuseks oli Liisingulepingu lisaks olevas maksegraafikus (edaspidi Maksegraafik; tl 50-51) fikseeritud osa- ja intressimakste tasumine. Paraku jättis Kostja eelnimetatud liisingumaksed tasumata, mistõttu Hageja saatis 31.12.2008.a Kostjale Liisingulepingu ülesütlemise hoiatuse (tl 52 ). Kuna tekkinud võlgnevust nõutud tähtajaks ei tasutud, ütles Hageja Liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Käesoleva ajani on Kostja poolt Hagejale tasumata ja liisingumakse summas 13 468,75 Eesti krooni (tl ), s.o: - tähtajaks tasumata osamakse summas 9805,88 Eesti krooni; - tähtajaks tasumata intressimakse summas 3662,87 Eesti krooni. Lisaks liisingumaksete võlgnevusele on Hageja tasunud Kostja kindlustusmakseid summas 1766,80 Eesti krooni ning Kostja kohustub eeltoodud summa hüvitama (tl 57-58). Seoses asjaoluga, et Hageja lõpetas Liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt kohustus Kostja Hagejale üle andma Vara valduse. Kuivõrd nimetatud kohustus jäeti täitmata, oli Hageja sunnitud pöörduma varade tagastusteenust osutava ettevõtte poole, tehes selleks täiendavaid kulutusi summas 5805,60 Eesti krooni (tl 59 ), mille Kostja on kohustatud Hagejale hüvitama. Lisaks valduse taastamiseks tehtud kulutustele pidi Hageja tegema täiendavaid kulusid eseme hoidmiseks parkimisplatsil summas 8949,60 Eesti krooni (tl 60 ) ja võõrandamiseks vajalikule transpordile summas 5000,00 Eesti krooni (tl 61). Pärast valduse taastamist ja transporti asus Hageja Vara realiseerima, et tekkinud võlgnevust võõrandamise kaudu katta. Kuna Vara võõrandamisest saadud rahasumma (140 819,40 Eesti krooni ilma km-ta; tl 62) ei katnud Hageja poolt Vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi täielikult, on Kostjal kohustus Hagejale hüvitada vastav tasumata jäänud summa, s.o 40 433,73 Eesti krooni. Lisaks kandis Hageja Vara müügiprotsessis täiendavaid kulusid summas 5442,99 Eesti krooni, mille Kostja on kohustatud Hagejale tasuma. Ülaltoodust tulenevalt on Kostja võlgnevus Hageja ees kokku 40 433,73 Eesti krooni (kuuskümmend kolm tuhat viissada nelikümmend kaheksa Eesti krooni ja 13 senti). Vaatamata asjaolule, et Hageja saatis Kostjale teatised võlgnevuse olemasolu kohta, pole Kostja käesoleva ajani ülalviidatud võlgnevust tasuma asunud. Hageja palub kohtul lisaks eeltoodud põhivõlgnevuse mõista Kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivitusintressi summas 2118,73 Eesti krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress määras 0,02% päevas, arvutatuna 40 433,73 Eesti krooni suuruselt võlasummalt, sealhulgas tähtajaks tasumata osamakselt, Vara müügi- ja tagatusprotsessis kantud kuludelt, Hageja poolt Vara omandamiseks tehtud hüvitamata kuludelt, alates 28.09.2010.a (lisas 11 toodud võlateatise saatmise kuupäev). Lähtuvalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lg-st 6 ei arvesta Hageja viivist intressisummalt. Hageja palub mõista kostjalt PL AS-i DnB NORD Liising kasuks välja võlgnevus summas 40 433,73 Eesti krooni; mõista kostjalt PL AS-i DnB NORD Liising kasuks välja viivis summas 2118,73 Eesti krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress määras 0,02% päevas, arvutatuna 40 433,73 Eesti krooni suuruselt võlasummalt päevas; ning jätta kõik menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 7500,00 Eesti krooni (maksekäsu kiirmenetluses tasutud 1213,02 krooni ja hagiavalduselt tasutud 6286,98 krooni) kostja PL kanda.
2.Kostja põhjendused
2.1.Kostja seisukoht nõuetes Kostja vaidles hagile vastu, tunnistades istungil nõuet 13 468, 75 krooni suuruses summas.
2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja vastuse kohaselt oli maailm ülemaailmse majanduskriisi võimuses. Kostjal on ainult kohustused. Liisingu andja pole liisingueset omandanud liisinguvõtja huvides. Liisingulepingu ülesütlemise hoiatust pole kostja saanud. R tuli kohale ja viis laaduri ära. Kindlustusmaksete nõue on alusetu. Hageja asus vara realiseerima, et tekkinud võlgnevust võõrandamise kaudu katta. Selle toiminguga on aga võlgnevust hoopis suurendatud. Hea et laadurit Hollandi asemel Austraaliasse ei saadetud.
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistung ning kohus määras kirjaliku menetluse. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi osaline rahuldamine.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 27.05.2008 liisingulepingu . Sellele on lisatud kapitalirendi üldtingimused. Lepingust nähtuvalt on liisinguandjaks ja müüjaks üks ja sama isik- hageja. VÕS §361 kohaselt on liisinguleping n.ö „kolmnurksuhe“ liisinguandja, müüja ja liisinguvõtja vahel. Käesoleval juhul asja omandamist liisinguandja poolt pole toimunud 27.05.2008 sõlmitud liisingulepingu raamides. Ka ei nähtu asja materjalidest, et laaduri kohta sõlmitud varasem liisinguleping oleks üle võetud kostja poolt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesolevas vaidluses ei kuulu kohaldamisele VÕS 17.peatüki sätted. Kohtu hinnangul on tegemist omandireservatsiooniga ostu-müügilepinguga (järelmaks) VÕS §233 mõttes. Kostja on hagi osaliselt omaks võtnud, tunnistades istungil nõuet 13 468, 75 krooni suuruses summas tasumate osamaksete (9805,88 krooni) ja intressimaksete (3662,87 krooni) osas. Hageja on saatnud ülesütlemisavalduse kostja poolt liisinglepingusse märgitud aadressil. Kohus loeb ülesütlemisavalduse kättesaaduks üldtingimuste punkti 10.3 alusel. Omanikuna on hagejal õigus oma vara välja nõuda (AÕS §80). Üldtingimuste punkti 10.4. kohaselt kohustus kostja andma liisingulepingu ülesütlemise korral hagejale viivitamatult üle vara valduse. VÕS §101 lg1 p3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Hageja on valduse taastamiseks kandnud kulusid 4920 krooni, saades seeläbi kahju VÕS §115 mõttes. VÕS §127 lg1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja on hagis nõudnud 5805,60 krooni väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et käibemaksukohuslasena saab hageja tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Seega on põhjendatud kostjalt kahju väljamõistmine 4920 krooni suuruses summas. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 18 388,75 krooni (13 468,75+4920) e 1 175,26 eurot. VÕS §113 lg1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste punkt 4.8. sätestab, et kui Kostja hilineb ükskõik millise Liisingulepingu järgse makse tasumisega, maksab ta tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest viivist Liisingulepingu eritingimustes toodud määras, s.o 0,02% päevas. Hageja on seisukohal, et viivisearvestus algab alates 28.09.2010 ning on seda kinnitanud ka 24.01.2011 menetlusdokumendis. Kohus on seisukohal, et viivis on 347,53 ((9805,88+4920)x0,02%x118) EEK e 22,21 eurot, mis kuulub ka kostjalt väljamõistmisele. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 18 736,28 krooni e 1 197,47 eurot. TsMS §367 järgi kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis alates 25.01.2011 kuni põhinõude 14725, 88 krooni e 941,16 euro täieliku tasumiseni.
Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata, kuivõrd kohus on seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud omandireservatsiooniga ostu-müügileping, mitte liisinguleping. Seega ei kohaldu ka VÕS §367. Kostja esitatud asjaolud ei too endaga kaasa hagi rahuldamata jätmist.
3.4.Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt jäävad menetluskulud TsMS§163 lg1 järgi poolte enda kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.