2-10-17373/15 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 2 251,24 eurot (32 224,24 krooni), s.h tagastamata krediidisumma 1 250,69 eurot (19 569,02 krooni), intress 618,51 eurot (9 677,60 krooni), viivis 382,04 eurot (5 977,62 krooni) ja viivise 15,91% aastas tagastamata krediidisummalt alates 27.11.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni ning menetluskulud. Menetluse käik Kostja 18.05.2011 kell 11.00 toimunud korraldavale kohtuistungile ei ilmunud. Kohus on edastanud kostjale kohtukutse 18.05.2011 kell 11.00 istungile elektrooniliselt 11.04.2011, millise kättesaamist on kostja kinnitanud 19.04.2011. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja mitteilmumise mõjuvatest põhjustest kohut teavitanud ei ole. Hageja esindaja taotles 18.05.2011 kohtuistungil rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 413 lg 3 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust kui - kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; - kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; - kostja oli nõus asja kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud ja hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostjale on teatatud kohtuistungi toimumisest piisava ajavaruga, kostja ei ole informeerinud kohut seaduslikust takistusest mis teeks tal istungile ilmumise võimatuks. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1, ja 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.