Võlaõigus › Võõrandamislepingud

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS Eksar-Transoil esitas 20.10.2010.a kohtule hagi MTÜ Jaanikese Puhkekeskuse vastu võlgnevuse 30 013 krooni nõudes. Võlgnevusest moodustab põhivõlgnevus 16 200 krooni ja viivis 13 813 krooni. Hagiavalduse ja selle lisade kohaselt ostis kostja hagejalt 05.12.2008.a arve-saatelehe nr 4909 alusel 1800 liitrit eriotstarbelist diislikütust hinnaga 7,6271 kr/l. Kütuse koguhind 13 728,81 krooni, millele lisandus käibemaks 18%, s.o 2471,19 krooni. Arve kokku 16 200 krooni. Maksetähtajaks oli arvele märgitud 21 päeva ning viiviseks 0,15%. Kostjale esitatud arve on tasumata alates 2008.a detsembrist. Hageja on pöördunud kostja poole korduvate meeldetuletustega võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja ei ole neile reageerinud. Hageja on saatnud kostjale järgnevad viivisarved: 1) 17.06.2009.a viivisintressinõue nr V812 summas 3402 krooni; 26.08.2009.a viivis-intressinõue nr V892 summas 1701 krooni ning 3) 22.09.2010.a viivis-intressinõue nr V1142 summas 9408 krooni. Lisaks on hageja saatnud kostjale tähtkirjadega VÕS § 32 sätestatud tingimustele vastavaid kinnituskirju. Kostja viivisarvetele ja kinnituskirjadele vastanud ei ole. Ainsa vastuse hagejapoolsetele meeldetuletustele sai hageja kostjalt 11.03.2010.a e-kirja teel, milles kostja kinnitab võlgnevust ning lubab otsida lahendusi. Hageja esindaja saatis kostjale 24.08.2010.a pretensiooni 20 604,90 krooni nõudes, kostja pretensioonile ei vastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 16 200 krooni ja viivisvõlgnevuse 13 813 krooni ning jätta hageja kohtukulud kostja kanda. Kohus saatis kostjale hagi menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult. Hagiavalduses toodud kostja registrijärgsesse asukohta saadetud hagimaterjalid tagastati postiasutusest märkega „ei olnud kedagi kohal“. Hageja taotles menetlusdokumentide kättetoimetamist kohtutäituri vahendusel. Kohus edastas 26.11.2010.a dokumendid Põlva kohtutäitur Aive Kolsarile, kuid ka temal ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada ning ta esitas 16.02.2011.a kohtule aruande kättetoimetamise ebaõnnestumise põhjuste kohta. 28.02.2011.a teatas kohtutäitur kohtule hageja esindaja, juhatuse liikme Axxxx Txxxxxxxxxaadressi, kuhu saadetud menetlusdokumendid võttis 02.03.2011.a vastu Axxxx Txxxxxxxx abikaasa Ixxxx Txxxxxxx. 21.03.2011.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses tunnistab kostja hagi osaliselt. Kostja tunnistab hagi põhivõlgnevuse osas summas 15 545,74 krooni ning viivisevõlgnevuse osas summas 1357,76 krooni. Vastuses väidab kostja, et kõikides ostu-müügitehingu kohta väljastatud arvel kajastuvates tingimustes ei ole hageja ja kostja eelnevalt kokku leppinud. Eelkõige puudub kokkulepe arvel märgitud viivisemäära osas ning seetõttu on viivise nõue summas 13 813 krooni kostja hinnangul alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja eelnimetatud väidet kinnitab ka asjaolu, et arvel märgitud viivisemäära järel puudub täpsustus, millisel ajavahemikul viivist arvestatakse (kas päevas, nädalas, kuus või aastas). Arve tekstist ei saa teha järeldust, et arve vastuvõtmise kohta antud allkiri oleks hinnatav sellele sisulise nõustumuse andmisena. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et kuna kostja ei ole viivise tasumise kohustusele ega arves märgitud viivisemäärale vastu vaielnud, siis on kostja sellega nõustunud. Pooled ei ole kokku leppinud vaikimisele tahteavalduse tähenduse andmist. Puudub seaduslik alus, et lugeda kostja vaikimist tahteavalduseks. Poolte vahel puudub ka sellekohane varasem praktika. Hageja poolt arve alusel nõutavate viivisenõuete osas märgib kostja, et ta nõudeid osaliselt ei tunnista. Kuna hageja ja kostja vahel puudub varasem kokkulepe viivise määras, siis peab lähtuma VÕS § 113 lg 1 sätestatud määrast, mis oli vaidlusalusel ajal ja on ka praegu 8% aastas 0,022% päevas. Kostja kinnitab, et on hageja nõuet osaliselt tasunud ning esitab selle tõenduseks kontoväljavõtted. Kostja tasus hagejale 13.07.2009.a 1000 krooni ja 21.08.2009.a 500 krooni. Seega on põhivõlgnevus 15 545,74 krooni ning (arvestades viivisemääraks 0,022% päevas)

viivis 1357,76 krooni, kokku 16 903,50 krooni. Kostja palub jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Hageja esitas 11.04.2011.a vastuse kostja vastusele. Selles jääb hageja hagiavalduses esitatud faktiliste asjaolude ja õiguslike põhjenduste juurde. Hageja märgib vastuses, et kostja on avaldanud oma vastuväited võlgnevuse suuruse kohta esmakordselt kohtule ning ca 2,5 aastat pärast hagejalt kütuse ostmist. Kahtlemata tuleb kostja taolist käitumist lugeda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega mitte kooskõlas olevaks ning ainuüksi seetõttu tuleks kostja vastuväited jätta arvestamata. Kostja vastuväidetes seatakse kahtluse alla hageja õigus arvestada viivist 0,15% päevas tasumata põhivõlgnevuselt. Hageja ei nõustu kostja seisukohtadega. Hageja möönab, et tõepoolest on arvele nr 4909 jäänud ekslikult märkimata viivise arvutamise ajavahemik. Hageja leiab samas, et asja lahendamisel tuleb kohtul arvestada poolte käitumist nii tehingu tegemise ajal kui ka pärast seda. Kostja vastusest on võimalik aru saada, et kostja nõustus arvel nr 4909 olevate muude tingimustega – kütuse liik, kogus, hind, maksetähtaeg. Hageja on seisukohal, et põhimõtteliselt on võimalik nn osaline lepingutingimustega nõustumine, kuid sel juhul tulnuks kostjal seda ka selgelt väljendada. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud kolm viivis-intressinõuet ning kolm kinnituskirja, millest nähtuvalt on hageja arvestanud viivise määraks 0,15 % päevas ning kasutanud VÕS § 88 lg 8, 9 tulenevat õigust arvestada tasutud summad esmalt viiviste katteks. Hageja on hagiavalduses ühtlasi rõhutatud, et kostjale saadetud kinnituskirjad vastavad VÕS § 32 sätestatud tingimustele, kostja on kinnituskirjad kätte saanud ning ei ole teatanud, et ta ei ole nendega nõus. Eelnevast tuleneb omakorda, et kinnituskirjas märgitud tingimused muutusid pooltevahelise müügilepingu osaks. Kostja ostis hageja käest kokkulepitud koguse ja hinnaga kütust, pidi kütuse eest tasuma 21 päeva jooksul ning maksega hilinemisel tasuma viivist 0,15% päevas. Viivise määrast ja selle arvestamise alustest pidi hageja teada saama hiljemalt viivisarvete ja kinnituskirjade saamisel. Kostja ei ole enne kohtumenetlust 2,5 aasta jooksul mingeid vastuväiteid esitanud, seega on ta vaikimisi kõigi lepingutingimustega nõustunud. Hageja esitab ka alternatiivse viivisnõude arvustuskäigu juhuks, kui kohus nõustub kostja seisukohaga, et viivisemäära 0,15 % päevas ei tule kohaldada. Kostja vastuses on arvutamise aluseks võetud seadusjärgne viivise määr 0,022% päevas ning 22.09.2010.a seisuga viivisvõlgnevus 1357,76 krooni. Vastuse esitamise aja seisuga on viivisvõlgnevus suurenenud 687,42 krooni (3,42 krooni päevas) võrra ning on kokku 2045,16 krooni. Hageja palub kostjalt seadusjärgse viivise 0,022% päevas tasumata summalt 15 545,74 krooni välja mõista kuni kohase täitmiseni.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja võlanõue tuleneb ostu-müügitehingust, millega kostja ostis 05.12.2008.a hagejalt arvesaatelehe nr 4909 alusel kütust. Hageja poolt kostjale väljastatud arvel olid märgitud maksetingimused – kindlaksmääratud maksetähtaeg ning viivis maksega hilinemisel. Kostja ei ole kütuse eest määratud tähtajaks tasunud. Võlaõigusseaduse § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja hinnangul kuulub rakendamisele arve-saatelehel olev viivisemäär 0,15% päevas, kostja palub kohaldada seadusejärgset viivisemäära 0,022% päevas tasumata summalt. Kostja on vaielnud osaliselt vastu ka põhinõudele, kuna on sellest 1500 krooni tasunud. Kohtule esitatud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks, et hageja müüdud kütuse eest on kostja tasunud 1000 krooni 13.07.2009 (tl.42) ja 500 krooni 21.08.2009 (tl.43). Tasumisega viivitamise alusel viivise maksmise asjas on kohus seisukohal, et kui hageja soovib rakendada viivist, siis on võimalik rakendada seadusjärgset viivisemäära VÕS § 113 lg.1 alusel. VÕS § 113 lg.1 sõnastusest järeldub, et viivise kui õiguskaitsevahendi rakendamise võimalus tuleneb seadusest. Ka rakendatava viivise määr tuleneb seadusest – see on §-s 94 ette nähtud viivise määr, millele lisandub 7% aastas. Ja vaid olukorras, kus pooled on leppinud kokku kõrgema intressimäära, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. See tähendab, et poolte kokkuleppe sõlmimine seaduses ettenähtust kõrgema intressimäära rakendamiseks peab olema toimunud, see peab olema tõendatav. Käesoleval juhul on seadusjärgsest kõrgema intressimäära rakendamise kohta olemas müüja ettepanek arve –saatelehel nr . 4909 (tl.5): Maksega hilinemisel viivis 0,15%... Puuduvad tõendid selle kohta, kas pooled sellise intressimäära rakendamise üle läbirääkimisi pidasid, selles rakendamises kokku leppisid, millise ajavahemiku kohta sellist viivisemäära rakendatakse ja muud seadusjärgsest kõrgema intressimäära rakendamiseks vajalikud andmed. Asjaolu, et maksetähtaja möödumisel (21 päeva) viivisemäära kostja suhtes ei rakendatud kinnitab pigem, et viivise määra kohta pooltel kokkulepe puudus. Kostja eitab sellise kokkuleppe olemasolu. Kuna pooled ei ole esitanud väiteid ja tõendeid selle kohta, et nendevahelistes varasemates tehingutes oleks sellist määra rakendatud, tuleb asuda seisukohale, et pooltevaheline varasem sellekohane praktika puudus. Seega ei saa kokkulepet seadusjärgsest kõrgema viivisemäära rakendamises lugeda sõlmituks ka vaikimise teel (TsÜS § 68 lg.4 järgi). Kuna seadusjärgse viivisemäära rakendamist saab eeldada ja sellest erinevad kokkulepped tuleb tõendada, kuid neid tõendatud ei ole, on kohus seisukohal, et rakendamisele kuulub seadusjärgne viivisemäär 0,022% päevas. Kostja on arvutanud rakendatava viivisesumma hagi esitamise aja seisuga- 22.10.2010 summas 1357,76 krooni(tl.41). Hageja on seda aktsepteerinud ja lisanud seisuga 11.04.2011 täiendava nõude (tl.52), taotledes viivise väljamõistmist tasumata summalt kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise kohtuotsuse tegemise päeva seisuga (240 päeva alates 23.09.2010 kuni 23.mai 2011) summas 2178.56 krooni ehk 139.24 eurot ja edasi protsendina – 0,022% päevas- põhinõudest, s.o. summast 15 545,74 krooni. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja teadaolevad menetluskulud: (tl 17) hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 4000 krooni, millele vastab 255,65 eurot (tl 27) kohtutäituri tasu 420 krooni, millele vastab 26,84 eurot. Muud:

tl 34 on kohtutäituri tasu otsus – 12,75 eurot + km 2,55 eurot = 15,30 eurot. Hagihind, mis on aluseks riigilõivu tasumisele, arvutatakse põhinõude järgi (TsMS § 133 lg.1). Hagi põhinõude osas kuulub rahuldamisele 96% ulatuses. Seetõttu jääb kostja kanda 96% tasutud riigilõivust. Hageja nõue oli esitatud kokku 30 013 krooni tasumiseks (põhinõue pluss viivis). Hagi saab rahuldatud 59% ulatuses, mistõttu kohtuvälised kulud mõistab kohus TsMS § 163 lg.1 alusel välja võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostjalt 59% ja hagejalt 41% ulatuses. Asja läbivaatamise kulud (TsMS § 143 p.4 kohtutäituri vahendusel edastamise kulu) kuulub väljamõistmisele kostjalt. Menetlusosaline võib nõuda kohtult hageja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (TsMS § 174 lg 1, 3).

Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.