Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
20.mai 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-30372
Tsiviilasi
TMhagi MK’i ja STvastu võla nõudes
Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TM(isikukood XXX elukoht XXX); Kostja 1: MK (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja 2: ST(isikukood XXX, XXX).
kohtumääruse
ärakiri
menetlusosalistele
ja
Edasikaebamise kord Määruse kompromissi kinnitava osa peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse menetluskuludena riigilõivu tasumisest vabastamise osa peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-1030372, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
15.10.2009.a määrusega oli rahuldatud TMtaotlus menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisest vabastamiseks 400 000 krooni nõudes. TMesitas 22.06.2010.a Harju Maakohtule hagiavalduse MK ́i ja STvastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjatega 08.08.2007.a laenulepingud, millede alusel andis hageja mõlemale kostjale laenu summas 200 000 krooni. Kostjad kohustusid laenu tagastama ühe (1) aasta jooksul alates laenulepingu sõlmimisest, so 08.08.2008.a. Ühtlasi kohustusid kostjad tasuma laenusummalt intressi 8% aastas tagasimaksmata laenusummalt ning viivist 0,5% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostjad jätsid omapoolsed kohustused täitmata, mistõttu palus hageja mõista MK ́ilt välja 802 019 krooni, millest 196 000 krooni oli põhivõlg, 589 960 krooni oli viivis ja 16 059 krooni oli intress; ning ST ́lt välja 789 577 krooni, millest 193 000 krooni oli põhivõlgnevus, 580 930 krooni viivis ja 15 647 krooni intress. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Kohus võttis hagi 07.07.2010.a määrusega menetlusse ning kohustas kostjaid hagile vastama. Kostja MK vastas hagile 18.08.2010.a. Vastuses leidis kostja, et hagi on tõendamata ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Oma vastuväidet põhistas kostja MK sellega, et laenuleping sisu oli tegelikult laenu andmine EM OÜ-le. Kostja ei ole soovinud laenu saada, kuigi raha käsi läbi tema arveldusarve. EM OÜ on laenusumma tähtaegselt kättesaanud. Kostja ST sai hagimaterjalid 09.07.2010.a allkirja vastu kätte, kuid ta ei ole hagile tähtaegselt ega ka hiljem vastanud. Hageja jäi 21.02.2011.a kohtule esitatud hageja seisukohtades varem esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Kostja MK ́i vastuväidete osas asus hageja seisukohale, et kostja sellekohased põhjendused haginõude lubamatusest on alusetud, olles kokkusobimatud asja
materjalide ning materiaalõigusega ning puuduvad mistahes alused võlgnetavate kohustuste täitmisest keeldumiseks. 08.03.2011.a kohtule saadetud vastuses märkis kostja MK, et jääb oma vastuses hagile 18.08.2010.a toodud seisukohtade juurde ning palus jätta hagi rahuldamata. 28.03.2011.a teatas hageja vastuses kostja vastusele muu hulgas, et kuna tal puuduvad vahendid täiendava riigilõivu tasumiseks, palub hageja hagi läbi vaadata ulatuses, milles kohus on hageja riigilõivu tasumisest vabastanud. Ülejäänud osas palus hageja jätta hagi läbivaatamata. Kostja MK oma vastuväiteid 29.03.2011.a Harju Maakohtule saadetud vastuses ei täiendanud. Muu hulgas asus kostja seisukohale, et asja lahendamine kompromissiga või muu moel ei ole mõistlik, kuna hagi kostja vastu on täies ulatuses alusetu, samas asja kiire lahendamise huvides on kostja nõus kompromissina loovutama kostjale kuuluva osaluse (33,3%) ettevõttes OÜ SX (registrikood XXX) hagejale. Hageja teatas 18.04.2011.a seisukohtades muu hulgas, et kostja MK ́i kompromissettepanek on hagejale vastuvõetamatu. MK esitasid 12.05.2011.a Harju Maakohtule TMja MK ́i poolt 11.05.2011.a allkirjastatud kompromisslepingu, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Kompromisslepingule oli lisatud maksekorraldus 16 277,02 euro suuruse summa tasumise kohta hagejale arveldusarvele, mis oli ühtlasi kompromisslepingu kohtule kinnitamiseks eistamise aluseks. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole
täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja MK kohustub tasuma hiljemalt 11.07.2011.a ning muid menetluskulusid hageja MK ́ilt ei nõua. Hageja on 15.10.2009.a määrusega vabastatud täielikult riigilõivu tasumisest hagejana hagiavalduse esitamisel laenu tagastamise nõudes ST(summa 200 000 krooni) ja MK ́i (summas 200 000 krooni) vastu, kokku 400 000 krooni nõudes. Määruse tegemise ajal vastas tsiviilasja hinnale kuni 400 000 krooni riigilõivumäär 40 000 krooni. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses olev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sa menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kompromissi kinnitamisega lõpetab kohus menetluse, mistõttu on hageja kohustus tasuda menetluskulud riigituludesse. Samas, kuivõrd hageja ja MK leppisid kokku, et menetluskulude jäävad MKi kanda, võttis kostja sellekohase hageja kohustuse enda kanda. Käesolev hagi on esitatud kahe kostja vastu, mistõttu kuuluvad ka menetluskulud võlaõigusseaduse § 63 lg 1 alusel võrdsetes osades tasumisele. Seega lähtudes eeltoodust ning kompromissiga jagatud menetluskulude jaotusest, tuleb MK ́il täita menetluskulude tasumise kohustus 20 000 krooni ehk 1 278,23 euro ulatuses. Sama paragrahvi lõike 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse kompromissi sõlmimist asjaoluna TsMS § 190 lg 7 mõttes, peab kohus põhjendatuks vabastada MK menetluskulude tasumise kohustusest temale kuuluvas osas täies ulatuses. Kostjalt STosas teeb kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuse ning mõistab menetluskulud 1 278,23 euro ulatuses riigituludesse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele (3) tööpäevale.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.