Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-16991
Kohtuasi
X kaebus kohtutäitur Risto Sepa 21. oktoobri 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 027/2021/1220
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. novembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts Puudutatud isik kohtutäitur Risto Sepp
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 16. novembri 2021. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt kohtumääruse põhjendusi.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud X kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole tekkinud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 29. oktoobril 2021 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus vabastada arestist avaldajale kuuluva mõttelise osa Vabaduse pst 113 asuvast kinnistust (registriosa nr 1593501; kinnistu I mõtteline osa) ning kohustada kohtutäitur Risto Seppa (puudutatud isik I, täitur) esitama selleks kinnistusosakonnale avalduse kinnistu I mõttelisele osale seatud keelumärke kinnistusraamatust kustutamiseks, asendades täituri tahteavalduse kohtulahendiga. Alternatiivselt palus avaldaja tühistada täituri 21. oktoobri 2021. a otsuse ning kohustada täiturit vaatama avaldaja 30. septembri 2021. a kaebuse uuesti läbi.
1.1.Avalduse kohaselt algatas täitur 23. juulil 2021 Y (puudutatud isik II, sissenõudja) 22. juuli 2021. a avalduse alusel avaldaja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 027/2021/1220 (täiteasi I). Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 27. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-30372 ning täitmisele esitatud nõudeks sellest tulenev rahaline nõue, mis on koos täitekuludega 26 565 eurot. Täitur esitas 26. juulil 2021 kohtutäitur Elin Vilippusele avalduse täiteasja nr 022/2013/4394 (täiteasi II) sundtäitmisega ühinemiseks, mille viimane rahuldas 4. augusti 2021. a otsusega. Täiteasjas II on täitmisel 4843 euro 98 sendi suurune nõue ning selles on arestitud avaldajale kuuluv mõtteline osa Toomaveski tee 4 kinnistust (registriosa nr 8877802; kinnistu II mõtteline osa). Kinnistu II täpse väärtuse hindamiseks on pooleli tsiviilasi nr 2-21-11092. Täiteasjas I lasi täitur 31. augusti ja 7. septembri 2021. a avalduste alusel kanda kinnistusraamatusse sissenõudja kasuks keelumärke, millega avaldajal keelati kinnistu I mõttelise osa käsutamine. Avaldaja sai sellest teada 20. septembril 2021. Avaldaja esitas
30.septembril 2021 kohtutäiturile kaebuse, milles palus vabastada kinnistu I mõttelise osa viivitamata arestist ning esitada kinnistusosakonnale avaldus sellele seatud keelumärke kinnistusraamatust kustutamiseks. Kohtutäitur jättis 21. oktoobri 2021. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata.
1.2.Kaebuse väidete kohaselt lasi täitur seada kinnistu I mõttelisele osale keelumärke õigusvastaselt ning see kahjustab avaldaja õigusi ja huve. Keelumärke kandmine kinnistusraamatusse on osa kinnisasja arestimisest ning kohtutäitur saab selle lasta kinnistusraamatusse kanda pärast kinnisasja arestimisakti koostamist. Praegu ei koostanud täitur enne keelumärke seadmise avalduste esitamist kinnistu I mõttelise osa kohta arestimisakti. Lisaks arestis täitur rohkem vara, kui on sissenõudja nõude täitmiseks vaja. Täiteasjas II varem arestitud kinnistu II väärtus on vähemalt 115 000 eurot. Täiteasjades I ja II täitmisel olevad nõuded on kokku 31 408 eurot 98 senti. Kinnistu I mõttelise osa arestimine ja sundvõõrandamine ei ole proportsionaalne, põhjendatud ega õiglane. Asjaolu, et kinnistu II väärtuse hindamine on pooleli, ei tähenda põhjendamatut viivitust täiteasja I täitedokumendi täitmisel. Avaldajale oleks mõlema kinnistu mõttelisest osast ilmajäämine väga raske ja pöördumatute tagajärgedega. Puudutatud isikute seisukohad
2.Täitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, jäädes oma 21. oktoobri 2021. a otsuse põhjenduste juurde.
2-21-16991 Keelumärke seadmine kinnistu I mõttelisele osale ei ole õigusvastane. Keelumärke võib olenemata täitemenetluse seadustiku (TMS) § 145 lg-s 1 sätestatud järjekorrast kanda pärast täitmisteade edastamist kinnistusraamatusse ka enne arestimisakti koostamist. Keelumärke seadmine ei ole kinnisasja arestimine, see on käsitatav ühe toiminguna kinnisasja arestimiseks tehtavatest toimingutest. Täitmisteade oli avaldajale kätte toimetatud 3. augustil 2021 ning vabatahtliku täitmise tähtaeg oli kuni 3. septembrini 2021. Täitur edastas esimest korda kinnistamisavalduse 31. augustil 2021. Keelumärke seadmine enne arestimisakti koostamist oli vajalik sissenõudja nõude rahuldamise tagamiseks mõistliku aja jooksul. Keelumärke seadmata jätmisel saab kinnisasja võõrandada või seda koormata enne vabatahtliku täitmise tähtaja lõppu ning sel juhul on täitmisele esitatud nõude rahuldamine vähetõenäoline. Lisaks on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Keelumärke seadmine ei kahjustanud avaldaja õigusi ja huve ning avaldaja ei ole vastupidist piisavalt põhistanud. Keelumärge ei takista avaldajal kinnistul I elada, samuti ei takista see mitmete tehingute tegemist. Samas tõstab keelumärge võlgniku motivatsiooni võlg kiiresti tasuda. Kui keelumärge seatakse enne arestimisakti koostamist, on võlgnikul rohkem aega reageerida ning rääkida võla tasumine kohtutäituri või sissenõudjaga läbi, sh võib see ajendada võlgnikku sõlmima sissenõudjaga maksegraafikut. Kuna avaldaja ei tasunud võlga ega sõlminud maksegraafikut, koostas täitur 25. oktoobril 2021 teate arestimise kohta ning
1.novembril 2021 kinnistu I mõttelise osa arestimisakti. Kahe kinnisasja arestimine oli põhjendatud ega riku proportsionaalsuse põhimõtet. Täiturile ei ole teada kinnistu II mõttelise osa väärtus. Avaldaja ei ole täiturile esitanud ühtegi tõendit selle väärtuse kohta ning selle väärtuse hindamiseks on käimas kohtumenetlus. Täitemenetluses avaldaja kinnisasjade mõtteliste osade müük riivab küll tugevalt avaldaja omandipõhiõigust, kuid on täitemenetluses võla tasumata jätmisel lubatud tegevus. Olukord, kus võlgniku ühe kinnisasja väärtuse üle toimuva vaidluse tõttu ei saaks sissenõudja nõuet rahuldada võlgniku teise kinnisasja arvel, oleks lubamatu ning vastuolus täitemenetluse üldpõhimõttega täita dokument mõistliku aja jooksul. Kuna avaldajale kuulub 3/12 mõttelist osa kinnistust II, on ka oht, et selle müügist saadavast rahast ei piisaks täiteasjas I nõude rahuldamiseks.
3.Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Avaldaja esmane taotlus ei ole õiguslikult lubatav ja on perspektiivitu. Avaldajal on õigus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale ja sellega on võimalik taotleda üksnes kohtutäituri kohustamist vaatama avaldaja kaebust kohtutäituri tegevusele uuesti läbi. Avaldaja etteheited kohtutäiturile on alusetud, ebaõiged, formalistlikud ning otsitud. Avaldaja ei ole välja toonud, kuidas on kohtutäituri tegevus rikkunud tema õigusi. Avaldaja ainus eesmärk on täitemenetlusi venitada. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et keelumärge tuleb igal juhul sisse kanda pärast arestimisakti koostamist. Arestimisakti koostamine ja keelumärke kandmine kinnistusraamatusse on osa kinnisasja arestimisest ning ei ole sisulist vahet, millises järjekorras kohtutäitur neid toiminguid teeb. Sellele viitab ka TMS § 145 lg 4, mis võimaldab kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda enne täitmisteate saatmist. TMS § 145 lg 4 kohaldamine on kohtutäituri diskretsiooniotsus. Arvestada tuleb, et avaldaja suhtes on varem alustatud mitmeid täitemenetlusi, mida ei ole õnnestunud edukalt lõpule viia, ning avaldaja on neid venitanud. Isegi kui täitur kohaldas TMS § 145 lg-t 4 ekslikult, ei tähenda see seda, et keelumärge tuleks kinnistusraamatust kustutada, sest täitemenetluse alustamise eeldused on jätkuvalt täidetud. Kinnistu I mõttelise osa arestimine ei ole ebaproportsionaalne ega ebakohane. See on hetkel ainus avaldaja vara, millele saab edukalt sissenõude pöörata. Kinnistu II mõttelisele osale
2-21-16991 sissenõude pööramine on selle väärtuse vaidlustamise tõttu takistatud. Lisaks ei saa kinnisasja kaasomandi osa arestida ega selle käsutamise keelumärget seada osaliselt. Avaldaja ei ole esile toonud, et tal oleks muud vara, millele saaks edukalt sissenõude pöörata. Seetõttu ei ole tähtsust, kui suur on võla jääk. Kinnistul I ei ole avaldaja elukohta. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 16. novembri 2021. a määrusega kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulude hüvitise 810 eurot koos kohustusega tasuda neilt seadusjärgses määras viivist.
4.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: -
-
-
-
täitur koostas 23. juulil 2020 täitmisteate ja tegi täituritasu otsuse, selgitades võlgnikule tema õigusi ja kohustusi; täitmisteatele oli täitedokumendina lisatud Harju Maakohtu 27. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-30372; täitmisteade on avaldajale kätte toimetatud; täitur tegi täitemenetluses rea täitmistoiminguid, sh arestis võlgniku sissetuleku, töötuskindlustushüvitise, pangakonto ja vara pangakontol, esitas avalduse käsutamise keelumärke seadmiseks võlgniku sõidukile ja kinnistu I mõttelisele osale ning arestis mõttelise osa; täitur edastas esmalt registripidajale kinnistu I mõttelisele osale keelumärke seadmise avalduse ja pärast vastava kande tegemist arestis mõttelise osa; võlgnik sai kinnistu I mõttelisele osale keelumärke kohta tehtud kandest teada
20.septembril 2021 ning täitur teavitas võlgnikku mõttelise osa arestimisest
22.oktoobril 2021; kohtutäitur Elin Vilippus tegi täiteasjas nr 022/2013/4394 otsuse võlgniku vastu alustatud teise sundtäitmisega ühinemiseks.
4.2.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldaja esmane nõue kinnistu I mõttelise osa arestist vabastamiseks ning selleks kohtutäituri kohustamiseks kinnistusosakonnale vastava avalduse esitamiseks ja vastava tahteavalduse asendamiseks jätta rahuldamata, sest kohus ei saa teha täituri eest täitetoiminguid. Kohus saab üksnes hinnata, kas kohtutäitur on käitunud seadusega määratud piirides, st kas tema tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane.
4.3.Avaldaja alternatiivne nõue on kohane, kuid see tuleb jätta rahuldamata, sest kohtutäitur on kinnistu I mõttelise osa kohta keelumärke seadmiseks avaldust esitades teostanud TMS § 145 lg-st 3 tulenevat kaalutlusõigust proportsionaalselt ja põhjendatult. Kinnisasja arestimine koosneb mitmest omavahel seotud ja ajalises järjestuses olevast toimingust. Neid ei saa teha samal ajal ja nende järjestus ei ole juhuslik, vaid on oluline ning üks toiming peab eelnema teisele. Arestimise keskseks tegevuseks on kinnisasja ja selle päraldiste üles kirjutamine ja hindamine TMS § 143 järgi. Käsutamise keelamine ja avalduse esitamine selle kinnistusraamatusse kandmiseks TMS § 145 lg 1 alusel jõustavad arestimise ja teevad selle nähtavaks kolmandatele isikutele. Samas annab TMS § 145 lg 4 kohtutäiturile kaalutlusõiguse toimingute järjekorra muutmiseks, kui on oht sundtäitmise eesmärgi saavutamisele. Kohtupraktikas on leitud, et üheks erandlikuks asjaoluks, mis õigustab toimingute järjekorra muutmist, on olukord, kus sissenõudja kasuks ei ole seatud hüpoteeki, ning on vara võõrandamise või varjamise kahtlus. Täiteasjas I on arestitud nii avaldaja
2-21-16991 vallasvara kui ka nõudeõigused, lisaks on avaldaja suhtes alustatud mitu täitemenetlust ning avaldaja ei ole astunud samme võla kustutamiseks. Täitur on kinnistu I mõttelist osa arestides tegutsenud kooskõlas seadusega. Kohtutäitur ei pea arestima vara sissenõudja nõude ja täitekulude suurusega võrdses ulatuses. Täitemenetluse eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine, mitte kinnisasja müümine. Kinnisasja mõttelist osa ei saa arestida osaliselt. Avaldaja õigused on kaitstud sellega, et sundmüügi tulemist saab rahuldada vaid olemasolevaid nõudeid ning üle jääv raha tagastatakse avaldajale. Siinses asjas ei ole võimalik hinnata arestitud kinnistu II väärtust ega seda, kas tegu on ülearestimisega.
4.4.Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 I lause alusel avaldaja kanda, sest menetlus toimus tema huvide kaitseks ja initsiatiivil. Avaldajalt tuleb sissenõudja kasuks välja mõista sissenõudja lepingulise esindaja kulud 810 eurot ning avaldaja peab neilt TsMS § 177 lg 4 alusel tasuma seadusjärgses määras viivist alates lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega kaebus rahuldada.
5.1.Määruskaebuse väidete kohaselt ei andnud maakohus avaldajale võimalust esitada seisukohta täituri ja sissenõudja seisukohale ega sissenõudja menetluskulude nimekirjale, rikkudes sellega menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet.
5.2.Maakohus jättis vääralt kaebuse rahuldamata. Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole kohtutäituri tegevus käsitatav TMS §-de 52 ja 145 rikkumisena, eriti olukorras, kus TMS § 145 lg 4 eeldused ei olnud täidetud. Maakohus jättis TMS § 145 lg 4 kohaldamisel tähelepanuta, et keelumärge kanti kinnistusraamatusse pärast täitmisteate avaldajale kättetoimetamist ja enne arestimisakti koostamist. Täituril ei olnud seega alust lasta keelumärge kinnistusraamatusse kanda enne arestimisakti koostamist ning täituri tegevus on vastuolus TMS § 145 lg-ga 1 ja § 54 lg 1 I lausega. Kui avaldaja olnuks pahatahtlik, oleks ta jõudnud täitmisteate kättetoimetamise ja keelumärke seadmise vahele jääva 1,5 kuu jooksul oma vara võõrandada, kuid ta ei teinud seda. Maakohus ei põhjendanud ka seda, miks ta ei nõustu avaldaja väidetega selle kohta, et täitur arestis avaldaja vara üle. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata TMS § 53 lg 1. Ilmselgelt on lubamatu arestida võlgniku vara selliselt, et võlgnetav summa on kordades väiksem kui juba arestitud võlgniku vara väärtus. Ei olnud mingit vajadust arestida kahte kinnisasja.
5.3.Maakohus jättis menetluskulud põhjendamatult avaldaja kanda ning mõistis vääralt avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulude hüvitise. TsMS § 172 lg 1 I lauset saab kohaldada üksnes ühe menetlusosalisega menetluses. Menetluskulude jaotamisel tulnuks seega lähtuda hoopis sama sätte II lausest ning maakohus pidanuks kaaluma ja põhjendama kõigi menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Avaldaja avaldust ei saa pidada põhjendamatuks ning avaldajale ei saa ette heita enda kaitsmist täituri ebaseadusliku tegevuse vastu kohtu abil. Sissenõudja menetluskulude avaldaja kanda jätmine on põhjendamatu. Isegi kui kohaldub TsMS § 172 lg 1 I lause, tulnuks selle alusel jätta menetluskulud täituri kanda, sest maakohtu määrus on tehtud tema huvides.
2-21-16991 Sissenõudja menetluskulud ei ole vajalikud ega põhjendatud. Vaidlus ei puuduta sissenõudja huve ega õigusi. Sissenõudja ei pidanud kasutama professionaalset õigusnõustajat ja oleks võinud jätta oma seisukoha esitamata. Kohus pidi uurimispõhimõttest tulenevalt ise kõik vajaliku välja selgitama.
6.Täitur vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata, jäädes oma maakohtus esitatud seisukoha juurde ja nõustudes maakohtu määruse põhjendustega. Täitur lisas, et kohtutäitur ei pea kinnisasjale keelumärke seadmisega ootama kuni võlgniku teise kinnisasja müümiseni teise kohtutäituri täitemenetluses ning täitur ei arestinud avaldaja vara üle. Avaldaja on kohut kinnistu II mõttelise osa väärtuse osas eksitanud. Kohtutäitur E. Vilippuse enampakkumise teate järgi oleks selle müük alanud alghinnaga 45 000 eurot, kuid pärast enampakkumise läbiviimist oleksid kehtima jäänud kinnistut II koormavad hüpoteegid, mis muutsid enampakkumise väheahvatlevaks. Lisaks tuleb arvestada, et täiteasjas II ei müüdudki kinnistu II mõttelist osa, sest nõue rahuldati muul viisil. Seega, kui täitur ei oleks kinnistu I mõttelist osa arestinud, oleks ta praegu äärmiselt ebasoodsas olukorras. Maakohus ei rikkunud menetlusosaliste võrdsuse põhimõtet. Avaldaja täiendav ärakuulamine ei olnud menetlusökonoomia kaalutlustel vajalik. Maakohus jaotas menetluskulud õigesti. Maakohus lahendas asja avaldaja kahjuks, mistõttu on põhjendatud menetluskulude tema kanda jätmine. See on ka õiglane, sest avaldaja ei ole siiani üles näidanud mingit initsiatiivi sissenõudja nõude tasumiseks. Lisaks ei saanud keelumärke seadmine talle üllatusena tulla. Avaldaja kaebus puudutab ka sissenõudja õigusi ja sissenõudjal oli seadusest tulenev õigus esitada kaebusele seisukoht.
7.Sissenõudja ei esitanud määruskaebusele seisukohta. Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistada, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb osaliselt muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi.
10.Kolleegium märgib esmalt, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust asjaolu, et maakohus ei küsinud avaldajalt seisukohta täituri ja sissenõudja seisukohtade ning sissenõudja menetluskulude nimekirja kohta. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme sellega, kui ei küsinud avaldaja seisukohta täituri ja sissenõudja seisukohtade kohta. Seadus ei näe ette, et kohus peab menetlusosalise iga seisukoha kohta küsima teis(t)elt menetlusosalis(t)elt seisukohta. Arvestades seda, et kohus peab TMS § 218 lg 2 I lause alusel kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbi vaatama 15 päeva jooksul alates selle esitamisest, ei ole see kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel üldjuhul ka võimalik. Kooskõlas TsMS § 477 lg 9 I lausega piisab ühe menetlusosalise menetlusdokumentide teis(t)ele menetlusosalis(t)ele edastamisest ning kohus võib seda teha oma valitud viisil. Selliseks viisiks on ka menetlusdokumendi e-toimikus
2-21-16991 nähtavaks tegemine, mida maakohus ka kasutas nii täituri kui ka sissenõudja seisukoha edastamiseks. Avaldaja sai oma vastuväited täituri ja sissenõudja seisukohale esitada määruskaebuses ning ringkonnakohus saab neid määruskaebust lahendades arvestada. Maakohus on aga eksinud menetlusõiguse normide vastu, kui ei andnud avaldajale võimalust esitada seisukohta sissenõudja menetluskulude nimekirja kohta. TsMS § 176 lg-te 7 ja 8 järgi oleks maakohus pidanud toimetama sissenõudja menetluskulude nimekirja avaldajale kätte ning andma avaldajale tähtaja sellele seisukoha esitamiseks. Samas on avaldaja esitanud vastuväited sissenõudja menetluskuludele määruskaebuses ning ringkonnakohus saab ka nendega määruskaebust lahendades arvestada ning teeb seda allpool.
11.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti kaebuse rahuldamata, kuid tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel.
11.1.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et avaldaja esimese taotluse, s.o taotluse kohustada täiturit esitama kinnistusosakonnale avaldus kinnistu I mõttelisele osale seatud keelumärke kinnistusraamatust kustutamiseks ja asendada täituri tahteavaldus kohtulahendiga, rahuldamine ei ole võimalik. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 kordamata.
11.2.Samuti asus maakohus õigesti seisukohale, et avaldaja alternatiivse taotluse rahuldamiseks, s.o täituri 21. oktoobri 2021. a otsuse tühistamiseks ning kohtutäituri kohustamiseks vaadata avaldaja 30. septembri 2021. a kaebus uuesti läbi, ei ole alust. Siiski on maakohtu põhjendused osaliselt ekslikud, mistõttu muudab ja täiendab ringkonnakohus selles osas kohtumääruse põhjendusi.
11.2.1.Kolleegiumi hinnangul eksis täitur täitemenetluses kinnisasja arestimist puudutavate normide vastu, kui lasi käsutamise keelumärke kanda kinnistusraamatusse enne arestimisakti koostamist. Vaidlust ei ole selle üle, et täitur lasi kanda kinnistu I mõttelisele osale käsutuskeelu kinnistusraamatusse pärast võlgnikule täitmisteate kättetoimetamist, mitte enne seda, samas aga enne seda, kui täitur oli teatanud võlgnikule kinnisasja arestimisest ja koostanud selle kohta arestimisakti. Täitur koostas täitmisteate 23. juulil 2021, mille avaldaja sai kätte 3. augustil 2021. Täituri 31. augusti ja 7. septembri 2021. a avalduste alusel kanti kinnistu I mõttelisele osale kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge ning võlgnik sai keelumärkest teada
20.septembril 2021. Täitur teatas võlgnikule, et kinnistu I mõttelise osa arestimine toimub
1.novembril 2021 ning koostas 1. novembri 2021 kinnistu I mõttelise osa arestimise akti. Arvestades ülaltoodud asjaolusid, on õige avaldaja arusaam, et praegusel juhul ei olnud tegemist olukorraga, kus kohtutäitur oleks lasknud kinnistu I mõttelise osa kohta kanda kinnistusraamatusse keelumärke erandlikel asjaoludel kohalduva TMS § 145 lg 4 alusel. Seda ei ole ka täitur väitnud ega toonud esile viidatud sätte kohaldamiseks tähtsaid asjaolusid. Selle sätte järgi võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda enne täitmisteate saatmist võlgnikule, kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist. Praegusel juhul esitas kohtutäitur aga kinnistamisavaldused pärast seda, kui täitmisteade oli võlgnikule kätte toimetatud. Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus täitur võinuks erandina lasta kanda käsutamise keelumärke kinnistusraamatusse TMS § 145 lg 4 alusel, ning maakohus pidas ekslikult täituri tegevust selle alusel õiguspäraseks.
2-21-16991 Avaldaja viitab õigesti ka sellele, et olukorras, kus käsutamise keelumärge seati pärast täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist, pidi kohtutäitur esmalt kinnistu I mõttelise osa arestima ja koostama selle kohta arestimiseakti ning alles seejärel tegema avalduse käsutamise keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseks. Kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur TMS § 142 lg 1 järgi üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnisasja käsutamise keelumärke. Seejuures saadab kohtutäitur TMS § 145 lg 1 järgi alles pärast arestimisakti koostamist kinnistusosakonnale viivitamata avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Kinnisasja arestimine loetakse TMS § 148 lg 1 järgi kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. Alates arestimisest on võlgnikul TMS § 54 lg 1 järgi keelatud vara käsutada. Seega tuleb täituril esmalt koostada kinnisasja arestimise akt ja keelata võlgnikul kinnisasja käsutamine ning alles seejärel edastada kinnistusosakonnale avaldus käsutamise keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseks. Ka Riigikohus on leidnud, et TMS § 145 lg 1 kui üldnormi kohaselt peab keelumärke seadmisele eelnema kinnisasja arestimisakti koostamine (vt Riigikohtu 6. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10, p 12). Kuigi täituri väitel saab kohtutäitur pärast täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist lasta esmalt kanda kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke ja seejärel vajaduse korral kinnisasja arestida, ei ole selline praktika kooskõlas ülal viidatud normide ega Riigikohtu praktikaga. Täitur ei ole viidanud ühelegi normile, mis annaks kohtutäiturile lisaks TMS § 145 lg-s 4 sätestatule õiguse käsutamise keelumärke seadmiseks enne arestimisakti koostamist.
11.2.2.Kuigi täitur on ülal toodu kohaselt edastanud ekslikult kinnistusosakonnale avalduse kinnistu I mõttelisele osale käsutamise keelumärke kandmiseks enne kinnisasja arestimisakti koostamist, ei ole täitur siiski rikkunud täitemenetluse norme viisil, mis andnuks maakohtule alust täituri otsus tühistada ja kohustada täiturit uuesti avaldaja kaebust läbi vaatama. Vaidlust ei ole selle üle, et täitur alustas avaldaja vastu täitemenetlust õiguspäraselt ja täitemenetluse alustamise eeldused olid täidetud, sh oli avaldajal sissenõudja vastu täitmata rahaline nõue, mida avaldaja ei olnud ka täitemenetluses kuni kinnistu I mõttelise osa arestimiseni täitnud. Vaidlust ei ole ka selle üle, et täitur arestis tagantjärele 1. novembril 2021, s.o enne maakohtu vaidlustatud määruse tegemist, kinnistu I mõttelise osa. Seega on täitur eksinud kinnistu I mõttelist osa arestides seaduses sätestatud arestimistoimingute tegemise järjekorra vastu. Ringkonnakohus märgib, et täitemenetluse eesmärgiks on täitedokumendist tuleneva nõude täitmine täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Rahaliste nõuete puhul tähendab see seda, et kohtutäitur pöörab TMS § 52 lg 1 järgi võlgniku varale sissenõude, s.o arestib ja müüb võlgniku vara ning rahuldab vara müügist saadud raha arvel sissenõudja nõude. Seega on kohtutäituril täitemenetluses õigus, aga TMS § 8 lg 1 järgi ka kohustus võlgniku varale, sh kinnisasjale viivitamata sissenõue pöörata, s.o see arestida ja esitada viivitamata avaldus kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke seadmiseks. Olukorras, kus kohtutäitur eksib kinnisasja arestimisel tehtavate toimingute järjekorra vastu, kuid täitemenetluse alustamise ja kinnisasja arestimise eeldused on jätkuvalt täidetud, aga ka siis, kui kinnisasi on tagantjärele arestitud, ei ole käsutamise keelumärke kinnistusraamatust kustutamiseks alust (vrd Riigikohtu
6.aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10, p 16, milles Riigikohus leidis, et juhul, kui käsutamise keelumärge on kantud TMS § 145 lg 4 alusel ekslikult kinnistusraamatuse, ilma, et selle sätte kohaldamise eeldused oleksid täidetud, ei tule keelumärget kustutada, kui täitemenetluse alustamise eeldused on jätkuvalt täidetud). Arvestades seda, et vaidlusaluses täiteasjas on täitemenetluse alustamise eeldused täidetud, ei anna asjaolu, et kinnisasja
2-21-16991 käsutamine keelati enne selle üleskirjutamist ja hindamist, alust käsutamise keelumärget kinnistusraamatust kustutada. Avaldaja ei ole tuginenud sellele, et oleks esinenud mõni arestimise tühisuse alus TMS § 55 järgi.
11.2.3.Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka avaldaja väide selle kohta, et täitur on eksinud TMS § 53 lg-st 1 tuleneva ülearestimise keelu vastu, kuid ka selles osas tuleb muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi. Kolleegium möönab, et kohtutäitur ei või TMS § 53 lg 1 järgi arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Praegusel juhul ei ole aga täitur selle vastu eksinud. Avaldaja heidab täiturile ette seda, et viimane arestis kinnistu I mõttelise osa, kuigi oli eelnevalt ühinenud sundtäitmisega täiteasjas II, milles oli juba arestitud kinnistu II mõtteline osa ja selle väärtus ületas mõlemas täiteasjas täitmisele esitatud nõuete suurust. Vaidlust ei ole selle üle, et täitur esitas käsutamise keelumärke kinnistusraamatusse seadmiseks avalduse ning arestis kinnistu I mõttelise osa pärast seda, kui ta oli ühinenud täitemenetlusega II. Täitur esitas
26.juulil 2021 kohtutäitur E. Vilippusele avalduse täitemenetlusega II ühinemiseks ning kohtutäitur E. Vilippus rahuldas avalduse 4. augusti 2021. a otsusega. Nagu ülal märgitud, esitas täitur kinnistusraamatusse kinnistu I mõttelisele osale käsutamise keelumärke kandmiseks avaldused 31. augustil ja 7. septembri 2021 ning koostas arestimisakti 1. novembril 2021. Vaidlust ei ole ka selle üle, et täitemenetluses II oli enne täitemenetlusega ühinemist arestitud selle täitemenetluse sissenõudja kasuks avaldajale kuulunud kinnistu II mõtteline osa ning kuna avaldaja vaidlustas täiteasjas II kohtutäituri määratud kinnistu II mõttelise osa hinna, taotles täitur kohtult uue hindamise korraldamist ning see kohtuvaidlus ei olnud täiteasjas I arestimist puudutavate toimingute tegemise ajal veel lõppenud. Seega ei olnud täiturile arestimist puudutavaid toiminguid tehes teada kinnisasja II mõttelise osa väärtus ega see, kas selle müügist saadava raha arvel saaks katta mõlema täiteasja sissenõudjate nõuded, s.o täiteasja I sissenõudja nõude 24 669 eurot ja täiteasja II sissenõudja nõude, ning täitekulud. Seejuures tuli täituril arvestada, et TMS § 174 lg 3 p 3 ja lg 4 järgi oli tulemi jaotamisel eesõigus sellel, kelle kasuks toimus arestimine varem. Kuigi avaldaja väitel oli kinnistu II mõttelise osa väärtus 115 000 eurot, alustas kohtutäitur E. Vilippus 17. novembri 2021. a kinnisasja enampakkumise teate (tl 148–149) kohaselt kinnistu II mõttelise osa enampakkumist alghinnaga 45 000 eurot ning pärast selle müüki oleksid kehtima jäänud ka seda koormavad hüpoteegid. Arvestades ülaltoodut ning seda, et TMS § 8 lg 1 järgi peab täitur võtma viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, oli praegusel juhul, hoolimata täitemenetlusega II ühinemisest, põhjendatud võtta viivitamatult ka täiteasja I raames samme sissenõudja nõude täitmiseks, sest selle täitmine täiteasjas II arestitud kinnisasja arvel ei olnud kindel ning viibis hinna vaidlustamise tõttu. Täituril tuli täiteasjas I abinõusid rakendades arvestada sedagi, et juhul, kui täiteasjas II peaks võlgnik täitma nõude enne kinnistu II mõttelise osa müüki enampakkumisel, vabastataks kinnistu II mõtteline osa TMS § 49 lg 1 järgi viivitamata arestist ning kustutataks kinnistusraamatust käsutuskeeld, st kohtutäituril tuli arestimistoiminguid tehes kaaluda mh riske, et täiteasja II menetlus võib lõppeda täiteasja I sissenõudjale edutult, kui täiteasjas II rahuldatakse nõue muul viisil. Nii on see praegusel juhul ka täituri kinnitusel juhtunud, mida kinnitab E. Vilippuse büroo 15. detsembri 2021. a e-kiri (tl 150).
2-21-16991
11.3.Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus avaldaja kaebuse lõppjäreldusena õigesti rahuldamata ning kolleegiumil ei ole seega alust maakohtu määrust selles osas tühistada.
12.Arvestades seda, et avaldaja kaebus jäi maakohtus õigesti rahuldamata, jättis maakohus õigesti ka menetluskulud avaldaja kanda, kuid tegi seda vale normi alusel. Maakohus viitas menetluskulusid jaotades ekslikult TsMS § 172 lg-le 1, kuigi pidanuks menetluskulud jagama TsMS § 172 lg 7 II lause alusel, mis näeb erinormina ette, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab menetluse kaebuses kohtutäituri tegevuse peale algatada üksnes avalduse alusel, mitte omal algatusel, ning seadusest ei tulene, et selle rahuldamata jätmisel tuleks menetluskulud jätta kellegi teise kui avaldaja kanda.
13.Kolleegiumi hinnangul ei anna avaldaja määruskaebuse väited alust tühistada maakohtu määrust ka sissenõudja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise osas. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalumisotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire. Praegusel juhul ei ole avaldaja esile toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust asuda seisukohale, et maakohus ületas sissenõudja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire. Ekslik on avaldaja arusaam, et vaidlus ei puudutanud sissenõudja huve ega õigusi. Kohtutäituri vara arestimiseks tehtud toimingute vaidlustamine, sh keelumärke seadmise vaidlustamine võlgniku poolt mõjutab vahetult ka sissenõudja huve ja õigusi, sest sissenõudja nõude rahuldamine täitemenetluses toimub võlgniku vara arestimise teel. Seetõttu pidi maakohus kaasama sissenõudja siinse asja menetlusse ja küsima tema seisukohta ning sissenõudjal oli õigus see esitada. Sissenõudjale ei saa vaidluse sisu arvestades ette heita ka lepingulise esindaja kasutamist oma seisukoha esitamiseks. Muid vastuväiteid ei ole avaldaja sissenõudja lepingulise esindaja kuludele esitanud.
14.Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, muutes ja täiendades kohtumääruse põhjendusi.
15.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kohtutäitur vastas määruskaebusele isiklikult ning sissenõudja ei vastanud määruskaebusele, mistõttu ei ole neil hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.