Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista Danske Bank AS Eesti filiaali ja kostja vahel sõlmitud järelmaksuliimidilepingu alusel põhivõlgnevuse summas 50 000.00 Eesti krooni, viivised 13 036.11 Eesti krooni ja intressid 1833.66 Eesti krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja nõuda viivise 19% aastas põhivõla summalt 50 000.00 Eesti krooni alates 03.09.2010 kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud 11 901.40 Eesti krooni (760.64 eurot), s.o riigilõivud kokku summas 9085.01 Eesti krooni (580.64 eurot) ja õigusabikulu 2816.39 Eesti krooni (180.00 eurot). Kostja vastuväited Kostja sai hagimaterjalid isiklikult kätte 30.03.2011, mida tõendab toimikus olev teatis dokumentide kättetoimetamise kohta. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ja § 113 lg 1. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud: riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja kulud jätta kostja kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on kandnud menetluskulu summas 14 085.01 Eesti krooni järgmiselt: 1585.01 Eesti krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses, 7500.00 Eesti krooni riigilõivu hagimenetluses ja õigusabikulu summas 5000.00 Eesti krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et Pärnu Maakohtu menetluses oli CIOÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus KM vastu võla nõudes (tsiviilasi nr 2-10-165). Nimetatud avaldus jäeti 10.08.2010 määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 02.09.2010, seega enne ühe kuu möödumist pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu kohus rahuldab hageja nõude menetluskulude maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 1585.01 Eesti krooni väljanõudmiseks kostjalt.

Võttes arvesse asja keerukust ja töömahtu on kohus seisukohal, et vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 tuleb kostjalt mõista välja hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulutused, mis kohtu hinnangul on 63.91 eurot (1000.00 krooni). Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 644.55 eurot (10 085.01 Eesti krooni). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p-st 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.