(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. mai 2011. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-56751
Tsiviilasi
AS-i S hagi ÜSvastu võla nõudes
Hagi hind
214,36 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS S (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Silver Eensaar ([email protected]); Kostja ÜS(isikukood XX elukoht XXX).
esindajad Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
AS S esitas 15.11.2010 hagi ÜS vastu 214,36 euro ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb kostja võlgnevus poolte vahel 16.10.2007 sõlmitud liitumis- ja telekommunikatsiooni teenuste osutamise lepingust, seadme kasutamise lepingust ja kliendilepingust, milledest tulenevad kohustused jättis kostja täitmata.
Kostjale on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega üle antud 18.04.2011, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjas on hageja menetluskuluna märkinud riigilõivu summas 63,91 eurot (1 000 krooni) ning õigusabikulud summas 159,78 eurot (2 500 krooni). Lisaks on käesoleva tsiviilasja raames kostjale menetlusdokumendid kätte toimetatud kohtutäituri vahendusel ning selleks on hageja tasunud kohtu deposiiti kohtutäituri tasu 26,76 eurot, mis on kohtutäiturile välja makstud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 63,91 eurot (1 000 krooni), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 143 p 4 kohaselt on asja läbivaatamise kulud muu hulgas menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud. Kuivõrd kohus on kasutanud kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamisel kohtutäituri abi ja hageja on selleks kohtu deposiiti tasunud 26,76 eurot ning kohtutäiturile on menetlusdokumentide kättetoimetamise eest nimetatud summa välja makstud, tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulud summas 26,76 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on hagiavalduses märkinud menetluskuluna õigusabikulud 159,78 eurot. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 640 euro puhul 320 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 214,36 eurot. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 159,78 eurot käesoleval juhul vajalik ja põhjendatud. Vabariigi Valitsuse määrusega on sätestatud lepingulise esindaja kulude piirmäär arvestatuna kolmes kohtuastmes kokku. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et käesolevas tsiviilasjas on hageja esindaja esitanud üksnes hagiavalduse, peab kohus põhjendatuks õigusabikuluks kokku 50 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 140,67 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjal tuleb menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasumata menetluskuludelt tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.