Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD

Püssi linn (Püssi Linnavalitsuse kaudu) oli esitanud kohtule hagiavalduse L. Ž. ́i vastu 2 950.45 euro (46 164.45 krooni) kommunaalteenuste võla ja kohtukulude nõudes põhjusel, et, hagiavalduse kohaselt, oli L. Ž. eluruumi, asukohaga: Kooli 16 – 21, Püssi linn, Ida – Virumaa, omanik kuni 04.septembrini 2007.a., millal korteriomandi müük registreeriti Viru Maakohtu kinnistusosakonnas. Ajavahemikul, alates märtsist 2004.a. kuni juulini 2007.a., osutas Püssi linn (Püssi Linnavalitsuse kaudu) L. Ž. ́ile elamu hooldusteenust, veevarustuse – ja kanalisatsiooniteenust, aga samuti vahendas Püssi linn (Püssi Linnavalitsuse kaudu) L. Ž. ́ile soojavarustuse teenuse osutamist. Kõik Püssi linna (Püssi Linnavalitsuse kaudu) poolt L. Ž. ́ile osutatud või vahendatud teenused tarbiti L. Ž. ́i poolt ära temale kuuluvas korteriomandis, asukohaga: xxx. Kokku osutas Püssi linn (Püssi Linnavalitsuse kaudu) L. Ž. ́ile teenuseid nimetatud ajavahemikul 46 864.45 krooni eest. Sama ajavahemiku jooksul tasus L. Ž. Püssi linnale (Püssi Linnavalitsuse kaudu) korteris tarbitud kommunaalteenuste eest 700.- krooni. Hagiavalduse kohtusse esitamise seisuga, 30.detsember 2002.a., võlgnes L. Ž. Püssi linnale (Püssi Linnavalitsuse kaudu) kommunaalteenuste eest 46 164.45 krooni, millise summa palus Püssi linn (Püssi Linnavalitsuse kaudu) L. Ž. ́ilt välja mõista. Samuti palus Püssi linn (Püssi Linnavalitsuse kaudu) panna L. Ž. ́i kanda kõik kohtukulud. Hagiavalduse kohaselt oli Püssi linn (Püssi Linnavalitsuse kaudu) paljukorterilise elumaja, asukohaga: Kooli 16, Püssi linn, Ida – Virumaa, haldaja Eluruumide Erastamise seaduse §15 lg.1 alusel, kuna nimetatud paljukorterilise elumaja korteriomanikud ei moodustanud seadusandluses ettenähtud korras korteriühistut ega ei valinud ka muud paljukorterilise elumaja, asukohaga: Kooli 16, Püssi linn, Ida – Virumaa, haldamise vormi. Püssi linn (Püssi Linnavalitsuse kaudu) asus hagiavalduses seisukohale, et hagi kuulus rahuldamisele KOKS §6 lg.1, VÕS §1018 lg.1 ja VÕS §1023 alusel. Palus hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, L. Ž., kohtule esitatud kirjalikku vastuse kohaselt (tl.24), vaidles hagile vastu ja palus Püssi linna (Püssi Linnavalitsuse kaudu) poolt L. Ž. ́i vastu esitatud hagi jätta rahuldamata. Kõik kohtukulud palus L. Ž. jätta Püssi linna (Püssi Linnavalitsuse kaudu) kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt, ei olnud L. Ž., alates 20.augustist 2007.a., enam korteriomandi, asukohaga: Kooli 16 – 21, Püssi linn, Ida – Virumaa, omanik, kuna korter müüdi maha kohtutäituri poolt enampakkumise teel. Kohtutäitur oli lubanud L. Ž. ́ile, et tasub korteriomandi müügist saadud rahaga, muu hulgas, ära ka L. Ž. ́i korteril lasuvad kommunaalteenuste võlad. Kirjalikus vastuses asus L. Ž. veel täiendavale seisukohale, et temale Püssi linna (Püssi Linnavalitsuse kaudu) poolt esitatud arve 31.augustist 2009.a. oli esitatud aja eest, millal L. Ž. ei olnud enam korteriomandi, asukohaga: Kooli 16 – 21, Püssi linn, Ida – Virumaa, omanik.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Püssi linna (Püssi Linnavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja, jurist Silver Peepmaa, palus kohtuistungil hagi rahuldada, summas 2 950.45 eurot ja jätta kõik kohtukulud L. Ž. ́i kanda. Täiendavalt selgitas Püssi linna (Püssi Linnavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja, jurist Silver Peepmaa, kohtuistungil, et L. Ž. ́ilt mõisteti 27.oktoobri 2004.a. kohtuotsusega tsiviilasjas 2-953/04 välja L. Ž. ́i korteriomandiga seotud võlgnevus ja menetluskulud. Alustati täiemenetlust ning 20.augustil 2007.a. õnnestus kohtutäituril korteriomand võõrandada. Käesolev hagi oli esitatud perioodi eest alates kohtuotsusest, 27.oktoonrist 2004.a., kuni korteriomandi võõrandamiseni, 20.augustil 2007.a.. Seega ei puudutanud nimetatud periood kohtutäiturit, kuna ka korteriomandi müügi perioodil pidi L. Ž. omanikuna tasuma Püssi linnale (Püssi Linnavalitsuse kaudu) kommunaalmakseid, mida L. Ž. kahjuks täies ulatuses ei teinud. L. Ž. tasus nimetatud perioodi eest kommunaalmakseid Püssi linnale (Püssi Linnavalitsuse kaudu) osaliselt, summas 700.- krooni. Jurist Silver Peepmaa palus kohtul juhinduda Riigikohtu lahendist nr.3-2-1-25-08, mille kohaselt kuulus Püssi linna (Püssi Linnavalitsuse kaudu) poolt esitatud hagi L. Ž. ́i vastu rahuldamisele käsundita asjaajamise sätete alusel. Kostja, L. Ž., vaidles kohtuistungil hagile vastu, kuna L. Ž. oli andnud kohtutäiturile nõusoleku müüa korter ära enampakkumisel, ükskõik, millise hinnaga, tingimusel, et kohtutäitur tasuks ära ka kommunaalvõlad. Korteromandil, asukohaga: Kooli 16 – 21, Püssi linn, Ida – Virumaa, lasunud kommunaalteenuste võlgasid L. Ž. kohtuistungil tunnistas. Lõpuks selgitas L. Ž. kohtule kohtuistungil, et kommunaalteenuseid ei soovinud ta tasuda täies ulatuses selle tõttu, et vett ei tulnud ja korteri kanalisatsioon oli pidevalt umbes.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks, põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõendite alusel. Püssi linna (Püssi Linnavalitsuse kaudu) hagiavaldusega (tl.1-3). Swedbank ́i maksekorraldusega nr.173 18.detsembrist 2009.a. (tl.4) riigilõivu tasumise kohta. Püssi Linnavolikogu 14.septembri 2006.a. määrusega nr.14 (tl.5), millega kinnitati elamute remondi ja hoolduse eeskiri Püssi linnas. Püssi linna (Püssi Linnavalitsuse kaudu) poolt kohtule esitatud L. Ž. ́i omandusse kuuluva korteriomandi, asukohaga: Kooli 16 – 21, Püssi linn, Ida – Virumaa, võlaarvestusega (tl.6), millega luges kohus tõendatuks, et seisuga 01.august 2007.a. võlgnes L. Ž. oma korteriomandis tarbitud kommunaalteenuste eest Püssi linnale (Püssi Linnavalitsuse kaudu) 46 164.45 krooni. Jurist Silver Peepmaa volitusi tõendavate dokumentidega (tl.7-8). Viru Maakohtu 05.jaanuari 2010.a. määrusega (tl.9). Dokumentaalsete tõenditega 13.jaanuarist 2010.a. (tl.12-13) täiendava riigilõivu tasumise kohta. Viru Maakohtu 18.jaanuari 2010.a. määrusega (tl.14). Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist L. Ž. ́i andmetega (tl.15). Väljatrükiga Maksu – ja Tolliameti andmebaasist L. Ž. ́i andmetega (tl.19). L. Ž. ́i kirjaliku vastusega hagile 01.märtsist 2010.a. (tl.24). Püssi linna (Püssi Linnavalitsuse kaudu) kirjaliku seisukohaga 09.märtsist 2010.a. (tl.27-28) L. Ž. ́i kirjalikule vastusele. 21.märtsil 2011.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.39). Püssi linna (Püssi Linnavalitsuse kaudu) kirjaliku taotlusega 21.märtsist 2011.a. (tl.41) täiendavate tõendite esitamise kohta. Jõhvi notari Ü. M. poolt 05.veebruaril 2003.a. tõestatud korteri müügilepinguga (notariaalregistri nr.948K/2003) (tl.42), millega luges kohus tõendatuks, et 05.veebruaril 2003.a. ostis L. Ž. Ü. S. ́ilt ja K. S. ́ilt korteriomandi, asukohaga: xxx. Viru Maakohtu 04.aprilli 2011.a. määrusega (tl.44), millega luges kohus tõendatuks, et L. Ž. kutsuti kohtusse avalikult kuulutusega väljaandes Ametlikud Teadeanded. Kuulutusega väljaandes Ametlikud Teadeanded (tl.45). Viru Maakohtu kinnistusosakonna, Ida – Viru jaoskonna registriosa nr.4001808 väljatrükiga, millega luges kohus tõendatuks, et nimetatud registriosa avati 15.novembril 2006.a. ning registriosa kohaselt oli L. Ž. korteriomandi, asukohaga: xxx, omanik kuni 04.septembrini 2007.a., sest kohtutäituri enampakkumise akti alusel kanti kinnistusraamatusse II-jakku omanikuna Osaühing MJM INVEST. 09.mail 2011.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada KOS §11 sätteid, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad KOS §11 lg.1 p.1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik

kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad KOS §11 lg.1, p.1 ja p.2 sätestatut. Korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. KOS §13 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama KOS §13 lg.1 nimetatud suuruses. Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Vastavalt VÕS §1018 sätetele, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §§1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. VÕS §1019 kohaselt, kui käsundita asjaajaja ei tea, kes on soodustatu, või kui ta peab soodustatuks ekslikult vale isikut, tulenevad asjaajamisest õigused ja kohustused tegelikult soodustatule. VÕS §1023 kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Oma majandus – või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult. Kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda

soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal VÕS §1023 lg.1 ja lg.2 tulenevaid õigusi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Püssi linna (Püssi Linnavalitsuse kaudu) hagi L. Ž. ́i vastu oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna L. Ž. ́i kanda. Kohus luges tõendatuks, et, KOS §13 kohaselt, oli L. Ž. kohustatud tasuma korteriomanikuna kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik – õiguslike reaalkoormatisi ja kaasomandi majandamise kulutusi, aga samuti oli L. Ž. õigustatud saama kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võisid sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kohus luges tõendatuks, et käesoleval juhul selline korteriomanike kokkulepe puudus. Kohus luges tõendatuks, et L. Ž. korteriomanikuna oli kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama KOS §13 lg.1 nimetatud suuruses. Kohus luges tõendatuks, et L. Ž. ́ilt tuleb välja mõista 2 950.45 eurot Püssi linna (Püssi Linnavalitsuse kaudu) kasuks, L. Ž. ́i kommunaalteenuste võla katteks. Kohus luges tõendatuks, et Püssi linn (Püssi Linnavalitsuse kaudu) osutas ja vahendas L. Ž. ́i korteriomandile, asukohaga: Kooli 16 – 21, Püssi linn, Ida – Virumaa, kommunaalteenuseid, kui käsundita asjaajaja, VÕS §1018 sätete kohaselt, kuna L. Ž. kiitis asjaajamise arvete osalise tasumisega heaks ning asjaajamisele asumine vastas L. Ž. ́i, kui soodustatu, huvile ning tegelikule ja ka eeldatavale tahtele. Samuti oli asjaajamisele asumine avalikes huvides oluline, kuna kommunaalteenuste mitteosutamise korral L. Ž. ́ile oleks jäänud kütteta, veeta kanalisatsioonita, prügiveota jne. kogu elumaja, asukohaga: Kooli 16, Püssi linn, Ida – Virumaa, mis oleks ohtu seadnud teiste korteriomanike heaolu ja tervise. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna L. Ž. ́i kanda.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.