2-10-54210/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Swedbank AS esitas 01.11.2010 hagi ML vastu 17 620,84 krooni saamiseks. Nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 17.10.2005 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust (edaspidi leping 1) ja 12.10.2007 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust (edaspidi leping). Käenduseta väikelaenulepingu järgi andis hageja kostjale laenu summas 50 000 krooni ja kostja kohustus laenusumma lepingus määratud tingimustel osade kaupa tagastama. Püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu alusel andis hageja kostja kasutusse püsimaksega krediitkaardi krediidilimiidiga 7 000 krooni ja hageja kohustus lepingus määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Kostja ei ole täitnud oma lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid on kostja isiklikult kätte saanud. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavalduses on hageja esitanud taotluse tsiviilasja lahendamiseks tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel 17.10.205 käenduseta väikelaenulepingust ja 12.10.2007 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt käenduseta väikelaenulepingust tuleneva võlgnevuse 11 817,09 krooni tasumist. Summa koosneb põhiosast 9 673,51 krooni, intressist 893,45 krooni ja viivisest 1 250,13 krooni. Intress ning viivis on arvestatud 29.10.2010 seisuga. Hageja nõuab kostjalt püsimaksega krediitkaardi lepingust tuleneva võlgnevuse 5 803,75 krooni tasumist. Summa koosneb põhiosast 5 243,06 krooni, intressist 5,24 krooni ja viivisest 555,45 krooni. Intress ning viivis on arvestatud 21.06.2010 seisuga. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks mõlemad võlgnevused täies ulatuses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg-st 3 kohaselt määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et tema menetluskuluks käesolevas menetluses on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3 000 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusoaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Hageja on vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lg 1 lisale 1 tasunud riigilõivu 3 000 krooni. TsMS § 144 lg 7 järgi on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 482 lõike 2 punkt 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuivõrd hageja sai 25.09.2010 kohtumääruse, millega jäeti maksekäsu kiirmenetluse avaldus TsMS § 482 lg 2 punkt 3 alusel rahuldamata, kätte 01.10.2010, tuleb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv lugeda hageja kohtuväliseks kuluks. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 3 750 krooni. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas Danske Bank AS-i Eesti filiaal (konto nr 333416110002), AS-is SEB Pank (konto nr 10220034796011) või Swedbank AS-is (konto nr 221023778606), kõigil viitenumber 3100057358. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus kehtivast Euroopa Keskpanga vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvestusreeglitest.