Otsuse avalikult teatavaks 10. mail 2011.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas tegemise aeg ja koht 2-08-91755 GK, G K ja P K hagi OÜ SME vastu leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudes 5 866,19 eurot
Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind
nende Hagejad: GK (isikukood XXX elukoht XXX); G K (isikukood XXX, elukoht XXX); P K (isikukood XXX, elukoht XXX); Hagejate lepinguline esindaja Aleksei Smelov (Õigusbüroo Companion, Ahtri 8, 10151 Tallinn); Kostja: OÜ SME(registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja advokaat Kaarel Kais (Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn).
04.aprillil 2011.a. Kohtuistungi toimumise aeg
Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalenud isikud
Hagejate lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja lepinguline esindaja advokaat Kaarel Kais
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt SME4 226,54 eurot GK’i, G K’i ja P K’i kasuks. Menetluskulude jaotus
1.Jätta poolte menetluskulud 25,25 % ulatuses OÜ SME kanda ja 74,75 % ulatuses GK’i, G K’i ja P K’i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude
kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hagejate nõuded
1.GK, G K ja P K esitasid 30.12.2008.a. kohtule hagi OÜ SME vastu leppetrahvi, kahju hüvitamise ja viiviste nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad ja IBOÜ 24.04.2006.a. XXX vallas XXX külas asuva kinnistu asukohaga XXX ostu-müügi ja asjaõiguslepingu. Lepingu punkti 5.2 kohaselt vastutas IBOÜ kohustuse, mis tulenes lepingu eseme ehitusliku või tehnilise mittevastavuse eest kostja. 26.05.2006.a. sõlmis hageja kostjaga kokkuleppe, mille punkti 2.1.1.-2.1.2. kohaselt kohustus kostja hiljemalt 01.08.2006.a. tegema töid. Kostja ei täitnud võetud kohustust. 03.10.2006.a. esitas kostja hagejatele allakirjutamiseks teostatud tööde akti, millega hagejad võtsid tööd osaliselt vastu. 19.10.2006.a. soovis kostja tööd üle anda, kuivõrd puudused olid kõrvaldatud. 30.10.2006.a. esitasid hagejad kostjale pretensiooni, milles märkisid, et kostja töö on ebakvaliteetne ja lisatud ekspertiis ei ole usaldusväärne. Poolte kokkuleppe punkti 2.1. kohaselt on hagejatel õigus nõuda leppetrahvi summas 15 000 krooni. Vastavalt kokkuleppe punktile 2.3. on hagejatel õigus nõuda ostuhinna alandamist. 02.11.2010.a. täpsustasid hagejad nõuet ja taotlevad tekitatud kahju hüvitisena 76 786 krooni (vastavalt eksperthinnangule) ja leppetrahvi 15 000 krooni – vastavalt (25.05.2006.a. kokkuleppe p. 2.2.1) kostjalt välja mõistmist hagejate kasuks. Kahju hüvitisena nõuavad hagejad kostjalt 4 907,52 eurot ja leppetrahvina 958,67 eurot. Hagejad loobusid viiviste kostjalt väljamõistmisest. Kohtuistungil jäid hagejad oma vähendatud nõude juurde. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on täitnud oma kohustused vastavalt lepingule ja nõuetekohaselt. Hagejate esitatud hinnapakkumised sisaldavad töid, mis ei sisaldu projektis ega ole välja toodud ka hagejate enda tellitud ekspertiisiaktis puudustena. Suurema osa nimetatud summast moodustavad tööd drenaaži väljaehitamiseks. Sellised tööd ei kuulu hüvitamisele kostja poolt. Sadevete ärajuhtimine toimub nii detailplaneeringu kui projekti kohaselt pinnasesse ja mingit maa-alust sadevete kogumist pole projektis ette nähtud. Kostja leppetrahvi nõuet ei tunnista. Kostja tunnistab, et vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele oli tööde teostamise tähtajaks 01.08.2006.a. Tööd valmisid 03.10.2006.a. Nimetatud viivitust on kostja ka tunnistanud ja selle eest on kostja tasunud ka leppetrahvi summas 31 360 krooni. Kuna tööd olid 03.10.2006.a. kuupäevaks nõuetekohaselt teostatud, ei ole hagejatel õigus nõuda täiendavat leppetrahvi. Kostjal puudub kohustus hüvitada hagejatele kulutusi, mida viimased on teinud oma elamu ja krundi huvides, kuid mis ei ole käsitletavad ehitusvigadena. Kostja ehitajana selliseid täiendavaid töid teostama ei pidanud ega ole ka kohustatud hagejatele hüvitama selliste tööde tegemiseks tehtud kulutusi. Ka ei kuulu kostja poolt hagejatele hüvitamisele krundil tehtud haljastustööd. Kostja ei vastuta hagejatele tekitatud kahju eest. Hagejad on kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi, kuivõrd see pole esitatud mõistliku aja jooksul. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda. Juhul kui kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulude jaotamisel aluseks võtta esialgne hagihind. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude
põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Pooled vaidlevad selle üle, kas 24.06.2006.a. sõlmitud avalduse kinnistu jagamiseks korteriomanditeks, jagamisel tekkiva korteriomandi müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingute kohaselt on kostjal tekkinud kohutus hagejate ees, kui on siis kas kohustus on nõuetekohaselt täidetud ning millised nõuded on hagejatel kostja vastu.
5.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi - 24.06.2006.a. sõlmitud lepingu poolteks on hagejad (ostjad) ja IBOÜ (müüja). Lepingus osaleb ka kostja kui ehitaja (t/l 11-25). Kostja kohustused on fikseeritud lepingu punktides 2.1. ja 2.2. Lepingu punktidest 2.1.1-2.1.9 ja 2.2.1-2.2.2 tuleneb, et kostja on osalenud lepingus müüja poolel ja koos müüjaga kinnitanud lepingueseme vastavust lepingu tingimustele. Kostja kinnitab, et on teostanud tööd vastavalt OÜ Kasco ehitusprojektile ja korteri ehitustööd lõpetatakse hiljemalt 08.05.2006.a. (lepingu p. 2.2.1). Lepingu alusel on hageja ja kostja 26.05.2006.a. sõlminud kokkuleppe (t/l 26-27), mille sisuks on müüdud esemel esinevate puuduste vaegtööde kõrvaldamine. Kokkuleppes sisalduvate tööde teostamise järgse üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks on koostatud lisa 1 (t/l 28-29), millest nähtub, et kostja on soovinud tehtud tööd üle anda 03.10.2006.a. Hagejad ei ole vastu võtnud lisa 1 p. 1-6 ja p. 9 nimetatud töid. Kostja on hagejatele esitanud kirjalikult 19.10.2006.a. kutse (t/l 30-31) kokkuleppe lisa 1 alusel tehtud tööd 31.10.2006.a. vastu võtta. Hagejad on esitanud tööde vastuvõtmisele vastuväite 30.10.2006.a. põhjusel, et teostatud ei ole sadevete ärajuhtimine, maja fassaad on ebaühtlaselt värvitud, hoovi heakord ei vasta nõuetele jm. (t/l 32-33). Ka on hagejad tellinud tööde vastuvõtmiseks ekspertiisi Ehitusekspertiisibüroo OÜ-lt, millise kohaselt on kostja poolt teostatud töödes rida puudusi (t/l 34-47).
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi kolmanda lõike alusel loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohus on 30.04.2010.a. määranud antud asjas ehitusekspertiisi (t/l 116-117). Riiklikult tunnustatud kohtuekspert Lembit Sõmer on teostanud Harjumaal, XXX vallas, XXX külas, XXXpaikneva ja 2006.a. valminud kaksikelamu korteri nr. 1 ehitustehnilise ekspertiisi. Ekspert on asunud seisukohale, et kostja elamu korteri nr. 1 objektil puudusi kogusummas 66 131 krooni kõrvaldanud ei ole, lisaks on hagejate poolt tehtud heakorratöid summas 10 655 krooni (eksperthinnang lk. 1-16). Seega on eksperthinnanguga leidnud asja kohtulikul arutamisel tõendamist, et tööd on kostja poolt teostatud puudulikult. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega selles, et temal puudus drenaaži väljaehitamise kohustus. Poolte 26.05.2006.a. kokkuleppe punkti 2.1.1. alapunkt 2 kohaselt on pooled kokkuleppinud, et kostja paigaldab kõik vajalikud elemendid vihmavee eemaldamiseks maaalusesse veekogumissüsteemi (t/l 26). Kostja on nimetatud töö ka ise hagejatele vastuvõtmiseks esitanud lisa nr 1 alusel, millest hagejad on keeldunud (t/l 28-29). Kostja ei ole väitnud, et nimetatud kokkulepe poolte vahel ei kehti. Poolte vahel on vaidlus kokkuleppe kohase täitmise üle. Sadevee kogunemist krundile ei olnud hagejatel võimalik avastada tavapärase asja ülevaatuse teel. Seega on kostja võtnud endale kohustuse asjal esinevate varjatud puuduste kõrvaldamiseks.
7.VÕS § 635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö). Tulemuseks käesolevas asjas on nõuetele vastav ja kasutamiskõlblik elamu. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hagejad nõuavad kostjalt kahju hüvitamist kogusummas 4 907,52 eurot (76 786 krooni). Nimetatud summa tuleneb eelpool viidatud eksperthinnangust, sisaldades puudustega tehtud töid summas 4 226,54 eurot (66 131 krooni) ja haljastustöid summas 680,98 eurot (10 655 krooni). Kohtul puudub antud juhul alus kahelda riiklikult
tunnustatud eksperdi poolt teostatud ekspertiisis. Kuivõrd ekspert on oma hinnangus asunud seisukohale, et kostja poolt on teostatud kõik heakorratööd, mis tulenesid ehitusprojektist (eksperthinnang lk. 15) ning ka kostja ise on 26.05.2006.a. sõlmitud kokkuleppes võtnud endale kohustuse teostada kõik vajalikud heakorra tööd vastavalt projektile, siis tuleb hagejate nõue heakorra tööde maksumuse väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Küll aga kuulub kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele hüvitis kõrvaldamata puuduste eest summas 4 226,54 eurot (66 131 krooni).
8.Hagejad on esitanud kostja vastu nõude leppetrahvi 958,67 euro (15 000 krooni) väljamõistmiseks. Vastavalt VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 võib kahjustatud lepingupool lepingu rikkumise korral nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Seega pole kahju olemasolu või puudumine leppetrahvi suuruse üle otsustamisel määrav, kuna leppetrahvi eesmärgiks on eelkõige kohustuse täitmisele sundimine. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohus nõustub antud juhul kostja vastuväitega selles, et hagejad on kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi 26.05.20006.a. kokkuleppe p. 2.2.1 alusel, sest kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hagejad oleksid kostjalt leppetrahvi enne kohtusse pöördumist nõudnud. Hagejate viimasest kirjast kostjale (t/l 32-33) kuni kohtusse pöördumiseni on möödunud enam kui kaks aastat. Nimetatud kirjas hagejad kostjalt leppetrahvi ei nõua, samuti ei ole hagejad selles avaldanud, et nad kavatseksid kostjalt leppetrahvi nõuda. Kuivõrd leppetrahvi nõue esitati esmakordselt hagiavalduses, siis ei saa seda pidada esitatuks mõistliku aja jooksul ning hagejate nõue selles osas tuleb jätta rahuldamata.
9.Seega on kostja vastutuse aluseks VÕS § 115 lg 1, § 642 ja § 646 lg 5. Kostja on keeldunud töö tegemisest, mistõttu nõuavad hagejad kokkulepitud tööde maksumuse hüvitamist. Kokkuleppega ettenähtud tööde maksumus on määratud kohtuliku ekspertiisi käigus. Kohus leiab, et tegemist on kohase hinnaga ja tööde maksumus tuleb kostjalt välja mõista. Kõige eelpooltoodu alusel tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista 4 226,54 eurot (66 131 krooni).
10.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
11.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 2 järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 5 866,19 eurot (4 907,52 + 958,67). Menetluskulude jaotamine
12.Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt (25,25 % ulatuses esialgsest hagihinnast 261 871,60 krooni ehk 16 736,65 eurot), siis tuleb menetluskulud jätta 25,25% ulatuses kostja kanda ja 74,75 % ulatuses hagejate kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa
kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.