Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
6. mai 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-43848
Tsiviilasi
PGCOÜ hagi OÜ ES vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja PGCOÜ (registrikood XXX asukoht XXX), esindaja
esindajad
vandeadvokaat Andres Simson kostja OÜ ES(registrikood XXX, asukoht XXX), esindajad O K ja A K 1949,99 eurot 19.04.2011.a, avalik kohtuistung
Hagi hind
hageja esindaja vandeadvokaat Andres Simson, kostja
Istungi toimumise aeg
esindajad OK ja AK
Istungil osalenud menetlusosalised
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas 10.09.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 25.11.2010.a määrusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule. 23.12.2010.a esitas hageja oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (üürileandja) ja kostja (üürnik) 14.04.2009.a üürilepingu, millega hageja andis kostjale üürile Tallinnas Saku 15 asuvad ruumid. Kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud üüri ja kõrvalteenuste tasumise kohustust. Kostja on jätnud ajavahemikul 2009.a detsember kuni 2010.a veebruar tasumata arved nr 1632, nr 1658, nr 1676, nr 1702 ja nr 1706 kogusummas 30 510,73 krooni. Tulenevalt üürilepingu punktist 7.1 on hagejal õigus nõuda kostjalt maksetega hilinemise eest viivist 0,5 % päevas. 09.09.2010.a seisuga võlgneb kostja viiviseid 30 400 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 30 510,73 krooni ja viivised 30 400 krooni. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja tunnistas arvetest nr 1632, 1676,1702 ja 1706 tulenevat põhivõlgnevust. Arvest nr 1658 tulenevat põhivõlgnevust tunnistas kostja osaliselt. Kokku tunnistas kostja põhivõlgnevust summas 25 402,25 krooni. Üürilepingu esemeks olnud ruumid ei vastanud nõuetele. Korduvalt jooksis katus läbi. Sellest tulenevalt on kostja kandnud kahju 28 800 krooni. Kostja kantud kahjud tuleb arvestada üürivõla katteks. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 14.04.2009.a üürilepingu, millega hageja andis kostja kasutusse Tallinnas Saku 15 asuvad ruumid. Lepingu p 2.1.2 kohaselt kohustus kostja alates 01.10.2009.a tasuma üüri 12 224 krooni kuus, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 2.3 kohaselt kohustus kostja tasuma ka kõrvalteenuste eest. Vaidlus puudub selles, et käesolevaks ajaks on üürileping lõppenud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Vastavalt VÕS § 292 lg 1, peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Käesoleval juhul on kostja osaliselt vaielnud vastu arvele nr 1658. Asja materjalidest selgub, et hageja on 07.01.2010.a esitanud kostjale arve nr 1658 summas 11 001,60 krooni. Sellest arvest nõuab hageja hagiavalduses 5108,23 krooni tasumist. Kostja vastusele lisatud maksekorraldusest nähtub, et kostja on 30.03.2010.a nimetatud arvest tasunud 5893,37
krooni. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks sellest arvest rohkem tasunud. Seega on arvest nr 1658 tasumata 5108,23 krooni, mille maksmist hageja nõuabki. Ülejäänud arvetest tulenevat põhivõlgnevust kostja ei vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue põhjendatud. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1949,99 eurot (30 510,73 krooni). Kostja on soovinud tasaarvestada hageja nõude kostja poolt väidetavalt kantud kahjuga summas 28 800 krooni. Kostja on oma vastusele lisanud C OÜ 05.01.2010.a reklamatsiooni kostjale, mille kohaselt on C OÜ kaup saanud vee läbijooksu tõttu kahjustada. Kahju suuruseks on 24 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul ei ole esitatud reklamatsioon piisav tõendamaks, et vee läbijooks on toimunud ning et kaubad on seetõttu kahjustada saanud. Reklamatsioonist ei nähtu, millal vee läbijooks toimus, kus see täpselt toimus ning milles konkreetselt kaupade kahjustumine seisnes. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks C OÜ-le väidetava kahju hüvitanud. Seega on tõendamata, et kostja on ka tegelikult kahju kandnud. Kostja väidete veenvust kahju kandmisest kahandab ka kostja 15.02.2010.a teade hagejale, millest ta tunnistab võlgnevust summas 25 402,25 krooni. Samuti on kostja 26.10.2010.a teates märkinud, et raske majandusliku seisukorra tõttu ei ole tal võimalik maksta võlgnevust summas 30 510,73 krooni kohe ning võlgnevus tasutakse hiljemalt 01.10.2011.a. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus kostja tasaarvestust põhjendatuks. Üürilepingu p 7.1 sätestab, et kui pool ei tasu lepingust tulenevaid makseid ettenähtud maksetähtajaks, kohustub ta maksma teisele poolele viivist 0,5 % õigeaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kuna kostja on viivitanud arvete tasumisega, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 1 942,91 eurot (30 400 krooni). Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ning kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista 3892,90 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.