2-09-3582
Kohtuasja number
2-09-3582
Määruse tegemise aeg ja koht
06. mai 2011, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi M E vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
04. mai 2011
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
AS Era Liisingu Inkassoteenused (RK 10625474)
Hageja esindaja: Kristjan Vahar (juhatuse liige) Kostja:
Tähtaeg
Summa
25. juuni 2011
31,96 €
25. juuli 2011
31,96 €
25. august 2011
31,96 €
25. september 2011
31,96 €
25. oktoober 2011
31,96 €
25. november 2011
31,96 €
25. detsember 2011
31,96 €
2-09-3582
menetluskulud
on
Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4 ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
Kohtumääruse peale ei või esitada määruskaebust.
Viru Maakohtu menetluses on AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi M E vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Pooled esitasid kohtule kompromisslepingu.
Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 2(3)
2-09-3582
Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus leiab, et pooled on menetluskulude jaotuse osas ja menetluskulude rahalises suuruses kokku leppinud ning seega tuleb poolte menetluskulud jaotada ja kindlaks määrata vastavalt kokkuleppele. Edasikaebamine Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et loobuvad edasikaebamise õigusest ja seega ei saa kohtumäärusele esitada määruskaebust.
Aarne Lõhmus Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.