2-10-65007/13 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Välja mõista NGPeeter A kasuks ajutise halduri tasu kogusummas 851,20 eurot ja kulutuste hüvitis summas 43,20 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud DK esitas 21.12.2010 avalduse NG pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue, kogusummas 46 655,50 eurot, võlgniku vastu Harju Maakohtu 21.09.2009 jõustunud kohtuotsusest. Täitemenetluse käigus ei ole võlausaldajal nõuet rahuldada õnnestunud. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Harju Maakohtu 16.03.2011 määrusega nimetas kohus NG ajutiseks pankrotihalduriks Peeter A. Ajutise pankrotihalduri aruanne Peeter A esitas 16.04.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt registritelt, ametitelt ja muudest allikastest saadud andmete alusel võlgnikul vara puudub, välja arvatud Swedbank AS-i kontol olev 146,37 eurot. Igakuine sissetulek töötasuna töökohalt on 319,56 eurot. Maksuvõlad NG puuduvad. Võlg DK ees on 46 655,50 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Aruande kohaselt on võlgnik 08.12.2008 tasuta võõrandanud kogu oma kinnisvara tütrele. Kuna nimetatud tehingu tagajärjel muutus võlgnik varatuks, siis on ajutise halduri hinnangul nimetatud tehingud pankrotimenetluses tagasivõidetavad. Samas puuduvad NG vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes, muu hulgas soov hoiduda kõrvale tõenäoliselt tema suhtes tehtava negatiivse kohtuotsuse täitmisest. Tulenevalt eelnevast leiab ajutine haldur, et juhul, kui võlausaldaja või kolmandad isikud ei tasu kohtudeposiiti pankrotimenetluse kulusid, tuleb NG pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemisega. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palus juhul, kui võlausaldaja tasub kohtudeposiiti pankrotimenetluse kulud, NG pankrot välja kuulutada. Võlgnik ja võlausaldaja ajutise halduri aruandele vastu ei vaielnud. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 640 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 211,20 eurot, kokku 851,20 eurot ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 43,20 eurot. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja NG pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Peeter A . Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele vastu vaielnud ning tunnistab seega ka ise, et ei suuda võlausaldaja nõuet rahuldada. PankrS § 31 lg

1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on NG vara 146,37 eurot ning igakuine sissetulek töötasuna 319,56 eurot. Kohustusi on võlgnikul 46 655,50 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Pankrotimenetluses on tõenäoliselt tagasivõidetavad tehingud, millega NG kinkis tasuta kogu oma vara tütrele. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib lõpetada menetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Võlausaldaja on 14.03.2011 tasunud kohtudeposiiti 1 855 eurot ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 14.02.2011 kohtumääruse alusel. 18.04.2011 määrusega tegi kohus NG pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda NGpankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 000 eurot 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. DK tasus 02.05.2011 kohtu tagatiste kontole 1 145 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus on seisukohal, et DK poolt menetluses tasutud tagatised 1 855 eurot ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks ning 1 145 eurot pankrotimenetluse kulude katteks, millest järelejääv osa pärast taotletava ajutise halduri tasu mahaarvamist on 2 105,60 eurot, on piisav, et NG pankrot välja kuulutada. Kohus soostub halduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes, muu hulgas soov hoiduda kõrvale tõenäoliselt tema suhtes tehtud kohtuotsuse täitmisest. Kohus leiab, et kuna NG olemasolevast varast ei piisa võlausaldaja nõude rahuldamiseks, siis on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuna võlausaldaja poolt antud tagatise näol on olemas vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, leiab kohus, et NG pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 91 lg 1 järgi füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 640 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 211,20 eurot, kokku 851,20 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 43,20 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri