Võlaõigus › Alusetu rikastumine

2-10-43750 TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

K AS (edaspidi KMG) on kinnisvaraarendajana rajanud etappidena T elurajooni ning on võõrandanud ehituskruntideks sobivad kinnistud või kinnistud koos elamutega tänastele T elanikele. Kuivõrd T territooriumi siseste terviklikult väljaehitatud tänavate koos valgustuse ja muu sinna juurde kuuluvaga ning T üldkasutatavate haljasalade ja mänguväljakute omanikuks on KMG, viimane on kohustatud hoolitsema alade korrashoiu eest. 29.12.2004 sõlmisid XxxMTÜ ja KMG koostöölepingu, mille punkti 2.1 kohaselt kohustus KMG lõpetama T K OÜ-ga sõlmitud koostöölepingu ning andma MTÜ õiguse teostada alates 04.01.2005 T üldistel haljasaladel ja sotsiaalmaadel haldus- ja hooldusteenust, sealhulgas tänavate ja kraavide korrashoiu tagamist, tänavavalgustuste hooldust ja ekspluatatsiooni, territooriumil parkimise korraldamist, üldise välipiiride ja väravate korrashoiu tagamist jms. MTÜ on alates 04.01.2005 osutanud ja osutab senini koostöölepingu alusel T teenust. Alates 04.01.2005 on kostja tarbinud ja tarbib jätkuvalt MTÜ poolt pakutavat teenust, kuid ei ole teenuse tarbimise eest MTÜ täies ulatuses tasunud. Hageja hinnangul on kostja hageja poolt osutatud teenuste tarbimise eest tasumata jätmisel kulutusi kokku hoidnud ning sellest tingituna MTÜ arvel alusetult rikastunud. Hageja leiab, et tarbitud teenuste eest tasumata jätmisel kulutuste kokkuhoidmine on käsitletav alusetu rikastumisena. Kostja on 31.08.2010 seisuga MTÜ arvelt säästnud 28 019 krooni (1790,74 eurot). Kostja on alates 04.01.2005 tarbinud hageja poolt osutatud teenust, kuid ei ole teenuse tarbimise eest täies ulatuses tasunud. Asjaolu, et kostja on aktsepteerinud MTÜ haldus- ja hooldusteenuste tasu maksmise kohustust ja MTÜ poolt hooldustasu määra 555 krooni (35,47 eurot) kuus, tõendab tõsiasi, et 2008 aasta jooksul on kostja tasunud MTÜ haldus- ja hooldusteenuste eest kokku 1 610 krooni (102,90 eurot). Samuti leiab hageja, et kostja on kohustatud hüvitama MTÜ T territooriumi siseste tänavate korrashoiuga seotud kulutused ka teeseadusest tulenevalt. Kostja kasutab tema omandis oleva kinnistuni viivat T territooriumi sisest tänavat igapäevaselt kinnistule pääsemiseks. KMG on kohustatud hoolitsema nimetatud alade korrashoiu eest. Kostja ja AS K sõlmisid 16.05.2000 kinnistu ostu-müügilepingu eellepingu nr III-66, mille punkti 5.3 kohaselt oli kostja kohustatud müüja esimesel nõudmisel sõlmima elamu ekspluatatsiooniks vajaliku varahalduse või varahoolduse lepingu. Vaatamata lepingu punktiga 5.3 võetud kohustusele ei ole kostja senini MTÜ haldus- ja hooldusteenuste lepingut sõlminud. Hageja palub tuvastada kostja kohustus sõlmida viivitamatult MTÜ haldus – ja hooldusteenuste leping.

2-10-43750 Hageja on esitanud seisukoha kostja vastuse osas, mille kohaselt kostja väide käsundita asjaajamise eelduste puudumiste kohta on ebaõige. Hageja jääb alusetu rikastumise kohta esitatud seisukohtade juurde. Hageja märgib, et ei ole kostjale teenuseid osutanud mitte omalaadse äriplaani osana, vaid tegemist on hageja kohustusega nii AS K sõlmitud koostöölepingust kui ka Tallinna Linnavolikogu määrusest 22.06.2006 nr 45 tulenevalt. Hageja hinnangul on vaidlusalused teed erateed. Hageja hinnangul on ilmselge, et T elamurajooni sisesed teed ei ole kindlasti riigimaanteed, riigi taliteed ega kohalikud taliteed. Selleks, et juriidilisele isikule kuuluv tee muutuks avalikult kasutatavaks teeks, peavad olema täidetud kaks eeldust: eratee omaniku ja kohaliku omavalitsuse vahel peab olema sõlmitud vastav leping eratee avalikuks kasutamiseks ning teiseks peab selline tee olema kantud kohaliku omavalitsuse kohalike teede nimekirja. Samuti leiab hageja, et kostja aegumise vastuväited on ainetud, kuivõrd nõude aegumine peatub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 167 lg 1 alusel. TsÜS § 154 lg-st 1 tulenevalt on hageja nõue aegumata vähemalt perioodist 01.01.2007-06.10.2010.

KOSTJA VASTUS HAGILE

Kostja on esitanud hagile kirjaliku vastuse, mille kohaselt 08.02.2008 edastas ta kirja teel vastuse IJ AS-i võlateatisele. Viidatud vastuses märkis kostja, et IJ AS-i võlateade on alusetu ja põhjendamatu, kuna kostjal puuduvad lepingulised suhted hagejaga ning kostja ei soovi hageja poolt pakutavaid teenuseid, kostja ei ole XxxMTÜ teenuse osutamise tellimust esitanud. Kostja on sõlminud K AS-iga kinnistu (aadress: XXX) ostu-müügilepingu eellepingu nr III-66 16.05.2000. Kostja rõhutas, et ei pea vajalikuks teenuseid mida XxxMTÜ esindajad sunniviisiliselt ja järjekindlalt peale pressivad. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud arvetega, kostja ei ole hageja arvelt alusetult rikastunud. Kostja leiab, et õigustatud käsundita asjaajamise eelduseks on käsundita asjaajaja mingisugune tegu soodustatud isiku kasuks. Teiseks eelduseks on asjaolu, et soodustatu ei ole käsundita asjaajajale andnud teo tegemiseks vastavat õigust ega kohustanud käsundita asjaajajat vastava soorituse tegemiseks ning kolmandaks eelduseks on käsundita asjaajaja tahe tegutseda soodustatu kasuks. Kostja on käesoleval juhul seisukohal, et antud olukorras on hageja tegevusele omistatav mittenõuetekohase ehk õigustamatu käsundita asjaajamisega, kuna ei esine ühtegi alternatiivset eeldust, Soodustatu kehtivalt avaldatud tahte vastaselt asjaajamisele asumine on õigustamatu. Sellest tulenevalt kuulub antud vaidluses kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 1024 sätestatu ja soorituskondiktsiooni sätted. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud asjaolu, et kostja on hagejat teavitanud esmakordselt juba 08.02.2008 hagejale edastatud kirjas, et kostjale saadetud arve on alusetu ning palunud vastavasisulisi arveid edaspidi enam mitte esitada. Seega on Kostja juba viidatud kirjas põhistanud, et ei soovi hageja poolt pakutavaid teenuseid ega sõlmida hagejaga ka haldus- ja hooldusteenuste lepingut. Kuna Hageja on kogu aeg olnud teadlik asjaolust, et kostja ei soovi hageja poolt pakutavaid teenuseid ega soovi sõlmida Hagejaga ka haldus- ja hooldusteenuste lepingut, on hageja tegevusele omistatav käesoleval juhul pahausksus. Kuna hageja on kogu aeg olnud teadlik, et kostja ei soovi hageja poolt pakutavaid teenuseid, kuid samas hageja väidab, et ta on sellest

2-10-43750 sõltumata neid ikkagi pakkunud, on hageja sellekohane käitumine pahauskne, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda ka kulutuste hüvitamist kostjalt. Lisaks on välistatud hageja kulutuste hüvitamiste nõue, kuna teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Samas sätestab aga sama paragrahvi lg 2 p 3, et kulutuste tegijal ei ole VÕS § 1042 lg-s 1 sätestatud nõudeõigust, kui isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu. Hageja nõue, mille kohaselt kostja on MTÜ poolt osutatud teenuste eest tasumata jätmisel säästnud MTÜ arvelt 28 019 krooni (1 790,74 eurot), on aegunud. Ei ole selge, kui palju moodustab nõudest põhiosa, kui palju viivis ja intress ning mis teenuste eest nõue on esitatud ja mis summades. Hageja nõue on osaliselt tänaseks juba aegunud, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda teenuse pakkumise eest tasu alates 04.01.2005. Juhul kui hageja nõudel eksisteeriks õiguslik alus, oleks hagejal õigus nõuda oma väidetava teenuse osutamise eest tasu maksmist alles alates 2007. a septembrikuust. Kostja hinnangul puudub temal kohustus hüvitada hagejale T territooriumi siseste tänavate korrashoiuga seotud kulutused teeseadusest tulenevalt. AS K omandisse kuuluvad teed T elamurajoonis on avalikult kasutatavad teed TeeS § 29 lg 1 tähenduses, lähtudes maa-ameti geoportaali väljavõtetest ja kinnistusraamatu andmete väljavõtetest. Kostja sõlmis T K OÜ-ga ostu-müügilepingu eellepingu nr III-66 16.05.2000. a p-s. 5.3. nõutud teeninduslepingu, mille T K OÜ lõpetas omapoolse avaldusega. Seejärel sõlmis kostja samasisulise uue teeninduslepingu C AS-iga. Seega on Kostja kõik omapoolsed kohustused vastavalt ostu-müügilepingu eellepingu nr III-66 16.05.2000. a p. 5.3. nõuetekohaselt täitnud ning hagejal puudub alus nõuda teeninduslepingu sõlmimist kostjaga. Kui hageja nõudel oleks seaduslik alus nõuda kostjalt teeninduslepingu sõlmimist, siis oleks hageja vastav nõue käesolevaks hetkeks aegunud. Vastavalt 1998. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Samas reguleerib võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 täiendavalt 1998. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid, mille kohaselt: Tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002 (§ 9 lg 1). Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002 (§ 9 lg 2). Kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust (§ 9 lg 3).

2-10-43750

Vastavalt VÕSRS § 9 lg-le 2 kohaldatakse 1998. a tekkinud sissenõutavale nõudele 1. juulil 2002. a kehtima hakanud TsÜSi aegumistähtaegu. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kooskõlas TsMS § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-10-43750 kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolu osas: - kostja on sõlminud K AS-iga kinnistu (aadress: XXX) ostu-müügilepingu eellepingu nr III-66 16.05.2000. aastal; Kohus, arvestades poolte esitatut, kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on esitanud kaks nõuet. Esimeseks nõudeks on mõista kostjalt välja hageja kasuks alusetult kokku hoitud XxxMTÜ poolt kantud kulutused summas 28 019 krooni (1 790,74 eurot). Teise nõudena on hageja palunud tuvastada kostja kohustus sõlmida XxxMTÜ viivitamatult haldus- ja hooldusteenuste leping samadel tingimustel teiste T elurajooni elanikega. Kostja on esitanud mõlemale nõudele aegumise vastuväite. TsÜS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hageja nõue lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks Lepingu sõlmimise kohustuse nõude osas on aegumise vastuväide põhjendatud. Hageja lepingu sõlmimise kohustamise nõue on tehingust – 16.05.2000 kinnistu ostu-müügi lepingu eellepingu nr III-66 punktist 5.3 – tulenev nõue. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. Lähtudes VÕSRS § 9 lg 2 sätestatust, tuleb aegumistähtaega arvestada vaidlusalusele nõudele alates 1. juulist 2002. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ja hageja lepingu sõlmimise kohustamise nõue lõppes seega 01.07.2005. TsÜS § 167

2-10-43750 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Kohtu hinnangul ei kohaldu käesolevas asjas TsÜS § 167 lg 1 säte, kuna poolte kirjavahetusest tulenevalt ei nähtu, et tegemist oleks läbirääkimiste pidamisega. Kostja on oma kirjavahetuses alates 08.02.2008 hagejat teavitanud, et ta ei soovi lepingut hagejaga sõlmida ning ei soovi saada hageja poolt pakutavaid teenuseid (tl 50). Kohus leiab, et läbirääkimisi lepingu sõlmimise ja selle tingimuste osas pole poolte vahel olnud. Hüvitamise nõude olemasolu Kostja on vaidlustanud hageja nõude eelnevalt selle tõendamatuse tõttu, kuna kostja arvates ei ole tõendatud, et hageja antud kohustuse, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab, ka ise kandnud on. Kohus leiab, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja poolt loetletud tööd ja vahendatud teenused on tehtud ning kostjale kättesaadavad. Hageja on esitanud tõendid, et ta on vastavaid kulutusi kandnud ning vastavaid teenuseid osutanud või tellinud kolmandatelt isikutelt. Kostja ei ole osundanud kedagi kolmandat, keda oleks võimalik pidada vaidlusaluste tööde ja teenuste osutajaks. Sellest tulenevalt kohus leiab, et puuduvad alused oletada, et vaidlusaluseid teenuseid ja töid ei ole teinud või tellinud hageja. Poolte vahel keskseks vaidluse esemeks on see, kas hagejal on mingi nõue esitatud asjaoludel. Kohus leiab, et hagejal on nõue kostja vastu alusetu rikastumise alusel lähtuvalt VÕS § 1028 lg

2-10-43750 kulutuste kandmist. Seda kostja siiani teinud ei ole seega ei ole tekkinud lepingulist alust, mille alusel hageja seniajani osutab vastavaid teenuseid. Hüvitamise nõude aegumine Kostja on tuginenud ka aegumisele, leides, et alusetu rikastumise nõue on aegunud TsÜS § 150 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt aegunud, kuid seda tulenevalt TsÜS § 154 arvestades seda, hageja nõue tuleneb korduvate kohustuste täitmisest. TsÜS § 154 järgi korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja leiab, et TsÜS § 154 alusel on hageja nõue aegumata vähemalt perioodist 01.01.200706.10.2010. Samas leiab hageja, et kuivõrd poolte vahel on käinud läbirääkimised alates 2005, siis on aegumistähtaeg peatunud. Kuivõrd kohtu hinnangul hageja nõue ei tulene alusetust rikastumisest, nõustub kohus hageja seisukohaga, et 2005 a. nõuete aegumistähtaeg algas 01.01.2007, kuid ei nõustu hageja väitega, et pooltevaheliste läbirääkimiste tõttu on aegumine peatunud. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Kostja on oma kirjavahetuses alates 08.02.2008 hagejat teavitanud, et ta ei soovi lepingut hagejaga sõlmida ning ei soovi saada hageja poolt pakutavaid teenuseid (tl 50). Kohus leiab, et läbirääkimisi lepingu sõlmimise ja selle tingimuste osas pole poolte vahel olnud. Kuivõrd hageja väidetud kostjaga läbirääkimisi ei saa pidada läbirääkimisteks TsÜS § 167 lg 1 mõttes, jätkus aegumine ja seega hagi esitamise ajaks 08.09.2010 oli 2005 ja 2006 a nõuete osas 3-aastane aegumistähtaeg möödunud. Seega on aegunud hageja nõue, mis puudutab kohustusi enne 01.01.2007.a., kuna hagi esitati kohtule 08.09.2010.a. Hüvitamise nõude ulatus ja suurus VÕS § 1032 lg 1 järgi käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. /.../. VÕS § 1032 lg 2 kohaselt kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. VÕS § 1032 lg 2 alusel on hagejal nõudeõigus osutatud teenuste rahalisele ekvivalendile, kuna tehtud töid ja seda korrastatud keskkonnast saadud hüve ei ole võimalik tulenevalt selle olemusest tagasi saada/nõuda. Hageja poolt esitatud tõendite alusel on hageja oma sisemise korraldusega (üldkoosolekul) kinnitanud igakuiste kulude katteks tavapärase määrana 555,00 kr kuus. Kohus leiab, et kõigile

2-10-43750 teenuste kasutajatele väljaarvestatud teenuse hinda võib pidada keskmiseks/harilikuks väärtuseks VÕS § 1032 lg 2 tähenduses. Kostja vastuväited, et hagejal on kasutusel ka teised tariifid nagu MTÜ liikmetele 470,00 kr ja pensionäridele 250,00 kr, ei ole kohtu arvates asjakohased, kuna ta ei vasta kummalegi eelmainitud kategooriale, mistõttu ei ole alust ta nende tariifide enda suhtes kohaldamist ka taotleda. Lähtudes sellest, et kohus eelnevas asus seisukohale, et hageja nõue on osaliselt aegunud, siis kuulub hüvitise arvestusse ajavahemik alates 01.01.2007.a. kuni hagi esitamiseni st 08.09.2010.a., vastavalt hageja nõudele. Sellest tulenevalt kuulub hageja nõue täiendavalt vähendamisele 2005 a ja 2006 a kuumaksete võrra, so summas 13 320 krooni (851,30 eurot) (24x 555 krooni (s.o 35,47 eurot). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt, so summas 14 699 s.o 939,44 eurot. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas on õiglane jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so jätta menetluskuludest 27 % ulatuses hageja ja 73% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.