Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutise halduri arvamuse kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 208 067,52 eurot. Võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks puuduvad. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Puuduvad andmed raske juhtimisvea või kuriteotunnustega teo toimepanemise kohta. 31.03.2011 toimunud kohtuistungil leidis ajutine haldur, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiit. Haldur palus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) teha ettepanek deposiidi tasumiseks summas 4 000 eurot. Haldur palub tasuks välja mõista võlgnikult 1 200 eurot (lisandub käibemaks) Causa Õigusbüroo OÜ-le. Võlgnik nõustus ajutise halduri arvamusega. 06.04.2011 määrusega otsustas kohus määrata KTOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4 000 eurot, teha ettepanek KTOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse kulude deposiit 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Rahandusministeeriumi deposiitkontole. Kohtule tuli samaks päevaks esitada maksekorraldus või pankrotimenetluse kulude ettemaksu laekumist kontrollida võimaldavad andmed. Määrus tehti teatavaks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumise kohta. Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul välja kujunenud püsiv maksejõuetus. Haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimaluste esinemist. Seega on haldur tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Menetluse käigus ei ole haldur selgelt tuvastanud rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega teo toimepanemist, mis põhjustanuks maksejõuetuse tekkimise. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et pankroti väljakujunemise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutine haldur palub määrata töötasuks 15 tunni eest 1 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu palub haldur välja mõista oma büroole. Võlgnik ei vaielnud ajutise halduri tasule vastu. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 15 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri arvestatud tunnitasu 80 eurot mahub tunnitasu piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile välja maksta 1 200 eurot. Tasule lisandub käibemaks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale hoiule võlgniku seaduslikule esindajale.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.