Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXXXXXX).

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul raha 178,95 eurot ja nõudeid ostjate vastu 1 859,27 eurot. Kohustusi on võlgnikul 7 104,80 eurot. Võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks ei ole. Haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Puuduvad andmed, et juhatuse liikmete tegevuses esineks raske juhtimisviga, samuti puuduvad kuriteole viitavad tunnused. 31.03.2011 toimunud kohtuistungil leidis ajutine haldur, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiit. Haldur palus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) teha ettepanek deposiidi tasumiseks summas 3 000 eurot. Haldur palub tasuks välja mõista võlgnikult 960 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja kulutuste katteks 149 eurot Causa Õigusbüroo OÜ-le. Võlgnik nõustus ajutise halduri arvamusega. 06.04.2011 määrusega otsustas kohus määrata HOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot, teha ettepanek HOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse kulude deposiit 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Rahandusministeeriumi deposiitkontole. Kohtule tuli samaks päevaks esitada maksekorraldus või pankrotimenetluse kulude ettemaksu laekumist kontrollida võimaldavad andmed. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumise kohta. Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul välja kujunenud püsiv maksejõuetus. Haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimaluste esinemist. Seega on haldur tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Nõudeid kolmandate isikute vastu ei pea haldur likviidseteks. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Menetluse käigus ei ole haldur selgelt tuvastanud rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega teo toimepanemist, mis põhjustanuks maksejõuetuse tekkimise. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et pankroti väljakujunemise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutine haldur palub määrata töötasuks 12 tunni eest 960 eurot, millele lisandub 33% sotsiaalmaks. Võlgnik ei vaielnud ajutise halduri tasule vastu. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri arvestatud tunnitasu 80 eurot mahub tunnitasu piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile välja maksta 960 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks. Halduri kulutusteks on bürooteenused, transport ja registriteenused kokku summas 149 eurot. Kohus peab võimalikuks nimetatud ulatuses kulutused võlgnikult välja mõista. Tuginedes halduri taotlusele ja kooskõlas PankrS § 23 lg 6 mõistab kohus kulutused välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.