Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja avaldus 01.03.2011. a esitas OÜ H Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on osaühing maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi 3 310 euro ulatuses. Igasugune vara võlgnikul puudub. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli üldehitus ja remonttööd. Ettevõtte käive hakkas vähenema 2007. aastal, kui algas järsk majanduslangus ja vähenesid tellimused töödele. 2008. a lõpetati majandustegevus kahjumiga ning 2009. aastal ei suutnud võlgnik osaühingu tegevust aktiviseerida. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Harju Maakohus võttis 07.03.2011 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas OÜ H ajutiseks pankrotihalduriks Toomas Saarma. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 0,34 eurot ning kohustusi on 6 043,53 euro ulatuses. Äriühingu põhitegevusalaks oli üldehitus ja remonditööd. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ilmnes äriühingu püsiv maksejõuetus hiljemalt 2006. a majandusaasta aruande koostamisel, mil lühiajalised kohustused ületasid käibevara ning seetõttu oli omakapital -33 985 krooni. Võlgniku juhatusele pidi maksejõuetus teada olema hiljemalt 02.07.2007. a. Kuna võlgniku juhatuse liikmed pankrotiavaldust ei esitanud, on nad rikkunud äriseadustikust tulenevat kohustust esitada pankrotiavaldus hiljemalt 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisest. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on tegemist raske juhtimisveaga. Vaatamata maksejõuetusele jätkasid võlgniku juhatuse liikmed äriühingu majandustegevust. Seega on maksejõuetuse üheks põhjuseks juhatuse liikmete raske juhtimisviga. Muud kuriteo tunnusega tegu, mis oleks põhjustanud maksejõuetuse, ajutine pankrotihaldur tuvastanud ei ole. Ajutine pankrotihaldur leiab, et äriühingu maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on äriühingu juhatuse oskamatus äriplaani koostamisel ja selle teostamisel. Samuti on juhatuse liikmete poolt jäänud objektiivselt hindamata muudatused majanduses. Maksejõuetuse tekkimist on mõjutanud lisaks üldisest majanduslangusest tingitud klientide ja teenuseosutamise vajaduse vähenemine. Kuivõrd äriühingul puudub vara, sh rahalised vahendid, seadmed ja tööriistad, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole võimalik. Samuti puudub äriühingul vara, mille arvelt oleks võimalik läbi viia pankrotimenetlust. Kohtuistung 11.04.2011 kohtuistungile võlgniku seaduslikud esindajad ei ilmunud. Võlgniku seaduslikud esindajad olid istungi toimumise ajast ja kohast teadlikud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruande juurde ning teatas, et pankrotimenetluse läbiviimise kulu esialgne suurus on 1 500 eurot. Ajutine pankrotihaldur palus ajutise halduri tasu välja mõista riigi arvelt. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ning kohustusi on 6 043,53 euro ulatuses. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 11.04.2011 määrusega OÜ H pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ H pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest

isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul on pankrotihaldur tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse üheks põhjuseks on raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 18 tundi (koos maksudega summas 1 843,38 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu suurus on põhjendatud. Kuna võlgniku varast ei jätku kogu ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, palub ajutine haldur hüvitada halduri tasu riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamaksmiseks täies ulatuses, tuleb tasu ja kulutused vastavalt halduri taotlusele, summas 397 eurot, hüvitada riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule HHle.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.