2.Välja mõista JB’lt põhivõlgnevus 191,73 (ükssada üheksakümmend üks eurot ja 73 senti) eurot (3000 krooni), intress 43,14 (nelikümmend kolm eurot ja 14 senti) eurot (675 krooni), meeldetuletuste tasu 25,56 (kakskümmend viis eurot ja 56 senti) eurot (400 krooni) ja viivis 148,59 (ükssada nelikümmend kaheksa eurot ja 59 senti) eurot (2325 krooni) AS M kasuks.
3.Välja mõista JB’lt viivis 0,75% päevas 191,73 eurolt alates 01.10.2010 kuni nõude täieliku tasumiseni ASi M kasuks.
Välja mõista JB’lt menetluskulud 63,91 (kuuskümmend kolm eurot ja 91 senti) eurot (1000 krooni) AS M kasuks.
Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on
2-10-48439 kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 3000 krooni, intressi 675 krooni, viivise 2325 krooni, meeldetuletuste tasu 400 krooni, alates 01.10.2010 kuni nõude täieliku tasumiseni viivis 0,75% päevas 3000 kroonilt ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg-le 1, 3, §-ile 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1.
2.Pooltevaheline laenulepingu alusel on kostjale 05. jaanuar 2009 üle kantud tema poolt taotletud laenusumma 3000 krooni kostja poolt taotletud perioodiks 30 päeva. Märgitust tulenevalt oli laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks 04. veebruar 2009. Samas ei ole kostja oma kohustusi tähtaegselt täitnud ega laenu tähtaegselt tagastanud.
3.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.1.2.3 sätestab, et laenu puhul 3000 krooni on intressi summa 60% Laenu summast aastas, millele lisanduvad muud kulud, mida ei arvata krediidikulukuse määra hulka ehk Laenu õigeaegsel tagasi maksmisel ühe osamaksena on osamakse suurus 3 675 krooni ja intressi ning muude kulude kogusumma kolmekümne päevaseks perioodiks on 675,00 krooni. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.4 kohaselt võib laenuandja edastada laenusaajale meeldetuletuse laenu maksmise kohta laenutaotluses märgitud posti, e-posti aadressile ja/või SMS-i teel laenusaaja poolt laenutaotluses märgitud mobiiltelefoni numbrile. Käesoleval juhul on hageja saatnud kostjale kaks meeldetuletust 11. veebruar 2009 ja 30. märts 2009, kuid sellest hoolimata pole kostja oma kohustusi täitnud. Märgitust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele ka vastav summa 400 krooni. Käesoleval juhul olid pooled lepingu p 9.1 kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 0,75% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Kostjal oli kohustus saadud rahasumma tagastada 04.02.2009. Kuna kostja seda ei teinud, siis on tema viivisvõlgnevus seisuga 01.10.2010 12 735 krooni. Tulenevalt sellest, et kõrvalnõuded ületavad põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat, on hageja viivise nõue summas 2325,00 krooni. Viivise nõue summas 2325 krooni teeb 566 päeva eest põhisummalt 3000 krooni vaid 0,1% päevas. Lisaks taotleb hageja kohtuotsuses ka viiviste väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest (01.10.2010) kuni nõude täieliku täitmiseni lepingus ettenähtud viivise määraga so. 0,75% päevas tasumata laenusummalt. Kostja vastuväited
4.Kostja tunnistab hagi osaliselt. Hageja sai kostjalt laenu 3000 krooni, mille kostja osaliselt tagastas hagejale. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
Kohtu põhjendused
2-10-48439
5.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. 17.03.2011 teatas kostja, et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kuid 12.04.2011 ärakuulamisele pooled ei ilmunud.
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt tuvastas kostja oma andmed 05.01.2009 AS-is Eesti Post ning kinnitas, et on tutvunud laenulepingu nr 16477 tingimustega ja nõustunud nende täitmisega (tl 11). Samuti on tõendatud, et kostja esitas 05.01.2009 hagejale laenutaotluse 3000 krooni saamiseks tähtajaga 04.02.2009 (tl 10). Kostja on kinnitanud laenusaamist. Kostja väide, et ta on osaliselt laenu tagastanud, on paljasõnaline ja ei ole tõendamist leidnud. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista laenusumma 3000 krooni hageja kasuks.
9.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.1.2.3 kohaselt laenu puhul 3000 krooni on intressi summa 60% laenu summast aastas, millele lisanduvad muud kulud, mida ei arvestata krediidikulukuse määra hulka ehk laenu õigeaegselt tagasi maksmisel ühe osamaksena on osamakse suurus 3590 krooni ja intressi ning muude kulude kogusumma kolmekümne päevaliseks perioodiks on 675 krooni (tl 1322). VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. M AS on äriühing, kes annab laenu oma majandustegevuses. Intressi suuruse leppisid pooled kokku lepingus. Seega tuleb intressi katteks kostjalt 675 krooni välja mõista.
10.Lepingu p 7.4 kohaselt võib laenuandja edastada laenusaajale meeldetuletuse laenu maksmise kohta laenutaotluses märgitud posti, e-posti aadressile ja/või SMS-i teel laenusaaja poolt laenutaotluses märgitud mobiiltelefoni numbrile. Kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt, siis kohustub laenusaaja tasuma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu laenuandja hinnakirja kohaselt, mille järgi on iga väljastatud meeldetuletuse tasu 200 krooni. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et hageja on edastanud kostjale 11.02.2009 ja 30.03.2009 meeldetuletused (tl 24). Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista meeldetuletuste tasu summas 400 krooni.
11.Lepingu punkti 9.1 järgi leppisid pooled kokku, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 0,75% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Seisuga 01.10.2010 on hageja arvestanud viivist summas 12 735 krooni, millise hageja vähendas summale 2325 krooni. Samuti
2-10-48439 leiab hageja, et viivis 0,75% päevas tuleb välja mõista alates 01.10.2010 võlgnetavalt laenusummalt kuni kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et viivis on põhjendatud, kuna kostja ei tagastanud laenu tähtaegselt, siis pidi kostja arvestama viivise maksmisega.
12.Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja kostjalt kuulub välja mõistmisele laenusumma 3000 krooni, intress 675 krooni, meeldetuletuste tasu 400 krooni, viivis 2325 krooni ja viivis 0,75% päevas 3000 kroonilt alates 01.10.2010 võlgnetavalt laenusummalt kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud
13.Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja TsMS § 405 lg 1 p-st 3 jätab kohus hageja menetluskulud 100%, sealhulgas riigilõivu, täielikult kostja kanda. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.