Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord

Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud Asjaolud ja hageja nõue. 07.12.2011 laekus Viru Maakohtule Swedbank AS-ilt hagiavaldus P A`i vastu võlgnevuse, kokku summas 30 759.72 krooni (1965.90 euro) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduses esitatud asjaolud. Hageja ja kostja P A sõlmisid 10.07.2009 laenulepingu nr 09-054305-VV summas 26 177.08 krooni, intressimääraga 26 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.06.2013. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15.kuupäeval. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.08.2009 ja kuni 15.03.2010 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 6 (kuue) üksteisele järgneva intressi maksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). 25.03.2010 saatis hageja kostjale kirja lepingu ülesütlemise kirja, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 12.04.2010. Hageja hoiatas kostjat, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse mittetasumisel, ütleb hageja lepingu seoses võlgnevusega üles ja alustab kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks, seejuures lisanduvad lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ja hiljem kohtutäituri tasud. 13.04.2010 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 15.04.2010 esitas hageja kostja vastu kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 12.11.2010 jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata ts asjas nr 2-10-17235 põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada hagejale teadaolevatel aadressidel; kohtu dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Hageja ei ole valmis sõlmima kostjaga kokkulepet enne otsuse tegemist põhjusel, et hageja on andnud kostjale võimaluse eelnevalt tekkinud võlgnevuse kustutamiseks (refinantseerimiseks) graafiku alusel, sõlmides hagiavalduses märgitud lepingu, kuid kostja maksegraafikust kinni pidada ei ole suutnud. 06.12.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku summas 30 759.72 krooni, seal hulgas põhiosa 24 782.89 krooni, intress 4 636.31 krooni ja põhiosa viivis summas 1 340.52 krooni. Arvestades asjaoluga, et alates 01.01.2011 Eesti Vabariigis on Eesti krooni asemel Euro, esitab hageja võlgnevuse ka Eurodes.

06.12.2010 seisuga moodustab võlgnevus hageja ees vastavalt kokku 1 965.90 eurot, sh põhiosa 1 583.92 eurot, intress 296.31 eurot ja põhiosa viivis 85.67 eurot. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102 ja 113 lg 1 sätestatule ning taotleb kostjalt hagi esitamise seisuga lepingu järgi võlgnetava summa 1 965.90 eurot väljamõistmist, millest põhiosa moodustab 1 583.92 eurot. Samuti taotleb hageja alates hagi esitamisest TsMS § 367 alusel kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, seal hulgas ka TsMS § 144 p 7, § 483 ja 172 lg 9 tulenevalt ka maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõivu summas 750 krooni. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud laenuleping koos laenu tagastamise graafikuga ning võlgnevuse arvestusega, lepingu andmed ja sooritatud operatsioonid, koopiad kostjale saadetud kirjast lepingu ülesütlemise kohta; kohtumääruse 12.11.2010, hageja esindaja volikiri ning maksekorraldused riigilõivude tasumisest.

II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja on e-posti aadressilt kinnitanud kohtule, et sai temale edastatud hagimaterjalide katte 01.04.2011. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 21.04.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on seda tähtaega järginud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud oma avalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tähtaegselt tagastamata laenulepingute järgi ette nähtud intressi – ja laenumaksed.

Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega, käesolevas asjas hageja nõue moodustab kokku summas 1 965.90 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 1 583.92 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hagiavalduses esitatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt (1 583.92 eurolt) alates 07.12.2010.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 12271, 06.12.2010 riigilõivu tasumisest summas 5000 krooni, millele TsMS § 144 p 7 ja § 483 lg 6 tulenevalt lisandub kohtuvälise kuluna maksekäsu kiirmenetluses ts asjas nr 2-10-17235 15.04.2010 tasutud riigilõiv summas 750 krooni. Kokku moodustavad hageja menetluskulud seega summas 5750 krooni, s.o. 367.49 eurot. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 28. mail 2011.a Nooremreferent

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.