Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Axxx Lxxxx esitas 12.10.2009. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Axxx Vxxxxxx üürilepingust tuleneva võla ja viivise kokku summas 96 232,05 krooni saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik Axxx Vxxxxesitas 26.04.2010. a nõudele vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas kohus 07.07.2010. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

16.09.2010.a esitas Axxx Lxxxx Harju Maakohtule hagiavalduse Axxx Vxxxxxvastu üürilepingust tuleneva võla ja viivise nõudes. Harju Maakohus otsustas 27.09.2010. a määrusega keelduda hagi menetlusse võtmast ja saata asi kohtualluvuse alusel menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25.07.2008.a üürilepingu, mille alusel üüris hageja kostjale temale kuuluva xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva korteri. Üürilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale üüri ja korteri kommunaalkulusid igakuiselt 10.-daks kuupäevaks. Kostja jättis üüri ja kommunaalmaksed tasumata. Kostja võlgneb hagejale: • alates 10.10.2008 kuni 24.08.2009 üüritasu 10 kuud x 1500 krooni + 1200 krooni (augustikuu üür 24 päeva eest) = 16 200 krooni; • alates 10.09.2008 kuni 24.08.2009 tarbitud vee eest 4649,80 krooni; • alates 10.09.2008 kuni 24.08.2009 haldus- ja hooldusteenuste eest 8158,10 krooni; • alates 10.08.2008 kuni 24.08.2009 tarbitud elektrienergia eest 3342,59 krooni; • alates 10.10.2008 kuni 24.08.2009 tarbitud soojusenergia eest 12 974,62 krooni. Lisaks üüri- ja kommunaalmaksete võlale on kostja kohustatud maksma vastavalt üürilepingu punktile 2.2.9. tähtajaliselt tasumata arvetelt viivist 10 % päevas, mis teeb kokku 2009.a augusti seisuga 827 681,17 krooni. Hageja vähendab viivisenõuet kuni põhinõude suuruseni, kuna täies ulatuses viivise nõue oleks kostja suhtes ebamõistlikult koormav. Axxx Lxxxxxpalus kohtul Axxx Vxxxxxx tema kasuks välja mõista tasumata üür ja kõrvalkulud kokku summas 45 525,31 krooni ja maksete tasumisega viivitamise eest viivis 45 525,31 krooni. Hageja palus jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja seisukoht Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 24.11.2010. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Kohtuistung 28.02.2011.a määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud, kuigi talle toimetati kutse kätte 14.01.2011. a (tl 98). Kostja teatas telefoni teel kohtule, et ei saa kohtusse ilmuda haiguse tõttu ja lubas esitada selle kohta arstitõendi. Kohus lükkas kohtuistungi edasi. Kohus määras uue kohtuistungi 04.04.2011. a. Kohtuistungil osales hageja. Kostja kohale ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli talle isiklikult kätte toimetatud 02.03.2011. a (tl 102). Kostja ei taotlenud kohtuistungi edasilükkamist ega esitanud tõendeid kohtuistungil osalemise seadusliku takistuse kohta. Hageja jäi hagis esitatud nõude juurde ja taotles asja lahendamist sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada sisuliselt TsMS § 414 lg 1 alusel ilma kostja osavõtuta. TsMS § 414 lg 1 sätestab, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, kuulanud ära hageja ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hageja ja kostja on sõlminud tähtajalise üürilepingu (tl 20-22) kehtivusega 25. juulist 2008. a kuni 31. detsembrini 2008. a. Üürilepingu alusel andis hageja AxxxxLxxxx kostjale Axxx Vxxxxxx üürile korteri, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja jätkas korteri kasutamist pärast üürilepingu tähtaega.

VÕS § 310 lg 1 näeb ette, et kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele poolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Antud juhul puudub teave ja tõendid selle kohta, et pooled oleks avaldanud pärast üürilepingu tähtaja möödumist kahe nädala jooksul tahet leping lõpetada. Seega saab lugeda, et poolte vahel sõlmitud üürileping muutus tähtajatuks. Võlaõigusseaduse (VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 2 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 294 näeb ette, et kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on üürilepingu punktis 3 (tl 21) kokku leppinud, et üüri suurus on 1500 krooni ja üüritud asjaga seotud kulud on järgmised: vesi, kanalisatsioon, elekter, gaas, prügi, soojus (kõik kommunaal- ja halduskulud, mis kaasnevad selle korteriga). Üürnik kohustub tasuma üüri igakuiselt 10.-daks kuupäevaks. Kostja on rikkunud üürilepingus kokkulepitud maksekohustust ja ei ole tasunud üüri ja kõrvalkulude eest nõuetekohaselt. Hageja ütles üürilepingu üles alates 24.08.2009. a. Hageja on teinud kostja poolt tasumata üüri ja kõrvalkulude arvestuse (tl 23) perioodi juuli 2008. a kuni august 2009. a eest. Selle põhjal on kostja võlgnevus alljärgnev: • üüri võlgnevus kokku 19 500 krooni; • AS-i Jõgeva Elamu teenuste eest 8158,30 krooni; • AS-i Eraküte teenuste eest 12 974,62 krooni; • OÜ Jõgeva Vesi teenuste eest 4649,80 krooni; • AS-i Eesti Energia teenuste eest 3342,59 krooni. Kokku kostja võlgnevus 45 525,31 krooni. Hageja on esitanud kõrvalkulude tõendamiseks üüritud esemele teenuseid osutanud ettevõtete (AS-i Jõgeva Elamu, AS-i Eraküte, OÜ Jõgeva Vesi ja AS-i Eesti Energia) arved (tl 26-75). Kohus leiab, et hageja nõue üüri- ja kõrvalkulude saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lisaks üüri ja kõrvalkulude võlale nõuab hageja kostjalt nimetatud kohustuste täitmisega viivitamise eest viivist. Kohus leiab, et viivisenõue sellises ulatuses on põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingu punktis 2.2.9. (tl 21) kokku leppinud, et üürnik maksab tähtaegselt tasumata arvelt viivist 10 % päevas iga viivitatud päeva eest kuni arve tasumiseni. Viivisenõude eeldused on täidetud. Kostja ei ole tasunud tähtaegselt üüri ja kõrvalkulude makseid ja hagejal oli õigus nõuda maksete tasumist. Kostja rikkumine ei ole vabandatav ning viivitust ei ole põhjustanud hageja võlausaldajana. Hageja on arvestanud viivist (tl 24-25) üüri ja kõrvalkulude tasumisega viivitamise eest lepingus kokkulepitud viivisemääras 2009.a augusti seisuga kokku 827 681,17 krooni. Hageja

vähendas oma nõuet ja taotles kostjalt viivise väljamõistmist põhinõude ulatuses, s.o summas 45 525,31 krooni. Kohus möönab, et poolte vahel kokkulepitud viivisemäär, s.o 10 % tasumata nõudelt päevas, on erakordselt suur. Sellises määras viivise väljamõistmine kostjalt oleks ilmselt vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus leiab aga, et sellele vaatamata ei ole antud juhul alust viivise alandamiseks. VÕS § 113 lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Eeltoodust tuleneb, et viiviste vähendamine on võimalik üksnes kohustatud poole taotluse alusel. Kostja ei ole hagile vastanud ja ei ole taotlenud viivise vähendamist. Lisaks on hageja loobunud viivisenõudest lepingus kokkulepitud ulatuses, hageja on vähendanud viivist põhinõude suuruseni. Riigikohtu praktika kohaselt on loetud ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks viivist, mis ületab põhivõla ja intresside suurust (RKTKo 3-2-1-8710). Lähtudes eeltoodust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja üürilepingust tuleneva võla summas 45 525,31 krooni ja viivise sama suures ulatuses. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 alusel Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro=15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.